Aeg rääkida töövõimest, mitte töövõimetusest

2016. aastal käivitunud töövõimereform ei püüdnud alguses paljude inimeste tähelepanu, kuid see tõi endaga kaasa suured muudatused. Ligikaudu 100 000 inimest said teada, et nende elu muutub – enam ei räägita sellest, mida nad ei suuda, neid ei sildistata invaliidideks ja ei jäeta koju pensionile. Selle asemel selgitatakse välja nende tugevused ja nõrkused töö tegemisel ning toetatakse vastavalt nende piirangutele – nii saab igaüks oma võimete piires osaleda ühiskonnaelus ja tööturul, kirjutab töövõimepoliitika juht Arne Kailas.

Samas vajavad kõik sellised uuendused harjumist. Reformiga muutus töövõime hindamine ning koos sellega ka puude raskusastme tuvastamine. Arusaadav, et muudatustega kohanemine võib inimeste jaoks olla kohati raske ja ebameeldiv.

Hindamisega tehakse selgeks, milleks inimene võimeline on

Uue töövõime hindamise süsteemi loomisel peeti oluliseks lähtumist mitte diagnoosist, vaid tegutsemisvõimest,  mida mõjutab inimese terviseseisund.  Varem määrati püsiv töövõimetus diagnoosi järgi ehk iga diagnoos andis teatud protsendiga püsiva töövõimekao. Näiteks ühe sõrme puudumine tähendas 10% töövõime kaotust sõltumata sellest, milliseid tegevuspiiranguid see tekitas. Nii oli hindamise protsess küll lihtne ja odav, aga ka ebatäpne.

Eesti töötervishoiuarstide eestvedamisel valminud töövõime hindamise metoodika järgib tunnustatud rahvusvahelisi standardeid ja arvestab iga inimese individuaalseid eripärasid. Varem hindasid töövõimet sotsiaalkindlustusametis töötavad ekspertarstid. Nüüd hindavad töövõimet arstid, kes igapäevaselt töötavad inimestega haiglates või tervisekeskustes. Nii on hindamisse kaasatud kõige kaasaegsem meditsiiniline teadmine ning see võimaldab vaadata diagnoosist kaugemale: selle mõju inimese individuaalsele võimekusele ja takistustele tööturul.

Töövõime hindamise eest vastutab nüüd töötukassa, kuna just töötukassast saab vähenenud töövõimega inimene abi oma võimetele vastava töö leidmisel ja ka vajalikke teenuseid tööl püsimiseks.

Uus töövõime taotlus arvestab inimese eripäradega 

Töövõime hindamise taotlus, mille esitavad tööealised inimesed, on eelmisest oluliselt põhjalikum. Kuna hinnangut andes soovitakse lähtuda konkreetse inimese vajadustest ja eripäradest, on küsimused rohkem lahti seletatud ja kujundlikumad. Näiteks ei küsita enam umbmääraselt, kas inimesel on probleeme esemete tõstmisel, vaid tal palutakse mõelda, kas ta suudab tõsta liitrist veega täidetud anumat või tühja pappkasti. Taotluse vorm on tehtud selgemaks ja kasutatud on suuremat kirjapilti, et ka nägemispuudega inimene saaks iseseisvalt taotlust lugeda ning täita –  seetõttu on nn raamat küll paksem, aga saadakse selgemad vastused. Samuti on iga küsimuse juures võimalik soovi korral täpsemalt kirjeldada, mida vastuses mõeldud on. Loomulikult võtab sellise taotluse täitmine – ja ka hilisem läbitöötamine ning analüüsimine – varasemast rohkem aega, kuid tänu sellele saadud täpsem tulemus on seda vaeva väärt.

Loomulikult on terviseseisundeid, mille puhul on selge, et inimesel töövõime puudub. Need on töövõimet välistavad seisundid, milleks on IV astme vähkkasvaja, dialüüsravil viibimine, juhitav hingamine, väljakujunenud dementsus, raske või sügav vaimne alaareng või on inimene püsivalt voodihaige. Sel juhul ei ole kogu taotlust vaja täita, märgitakse ära vaid üks nimetatud seisunditest ning edasistele küsimustele ei vastata. Tihtipeale ei tee seda terviseseisundist tulenevalt inimene ise, vaid mõni tema lähedastest või eestkostja.

Kuna taotlus on põhjalik, tunnevad inimesed mõnikord muret, et ei suuda seda ise piisavalt täpselt täita. Taotluse täitmiseks on võimalik pöörduda töötukassa juhtumikorraldaja poole. Juhtumikorraldajad on taotluste täitmises kogenud ning läbinud koolituse inimeste toetamiseks taotluse täitmisel. Nad oskavad vastamisel aidata ning kannavad hoolt selle eest, et kõik vajalik ikka kirja saaks. Kui inimene taotluse ise ära täidab ning töötukassasse saadab, peab olema valmis selleks, et juhtumikorraldaja võib vajadusel helistada ning mõned vastused üle täpsustada.

Puude raskusastme hindamisega tegeleb endiselt sotsiaalkindlustusamet, kuid tööealisel inimesel on võimalik esitada nii töövõime kui puude raskusastme hindamiseks üks taotlus – nii hoiame kokku inimeste kui ekspertarstide aega. Selle taotluse esitamisel koostab ekspertarst inimese töövõime kohta eksperthinnangu, mille alusel määratakse ka puude raskusaste.

Vanaduspensioniealise inimese ja lapse puude taotlemisel töövõime hindamise taotlust täitma ei pea. Seega saab esitada lühema ja selgema puude raskusastme tuvastamise, sotsiaaltoetuste ja puudega isiku kaardi taotluse, mis on mõeldud lapsele ja vanaduspensioniealisele inimesele. Vajadusel aitavad taotlust täita Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindajad.

Taotluse võib inimese eest täita ka tema pereliige, hooldaja, sotsiaaltöötaja või keegi teine. Sel juhul tuleb taotlusele lisaks puude taotleja allkirjale ka teda abistanud inimese allkiri. Kui taotluse allkirjastab üksnes abistaja, tuleb taotlusele lisada volitust tõendav dokument. Volitus võib olla nii lihtkirjalik kui notariaalselt kinnitatud.

Puude raskusastme hindamiseks on vaja teada saada, kuidas saab inimene hakkama oma igapäevaste toimingutega ning kas ja kui palju ta vajab abi, juhendamist või järelevalvet.

Kokkuvõtteks võime öelda, et uue töövõime hindamise süsteemiga hakkavad harjuma nii hindajad kui hinnatavad. Täpsem töövõime hindamine annab rohkem teadmisi inimese piirangute ja võimekuse kohta ja seeläbi ka rohkem võimalusi inimest tööturul aidata. Töövõimereformi tulemused on juba nähtavad – praegu töötab 59% osalise ja 26% puuduva töövõimega inimestest. Töötukassas registreeritud vähenenud töövõimega inimestest asus 2017. aastal tööle ligi 8500. Töötuna registreeritud vähenenud töövõimega inimestest saab tööle esimese kuue kuu jooksul iga kolmas ja aasta jooksul iga teine inimene.

Advertisements

Kuidas olla peresõbralik tööandja oma töötajatele?

Sotsiaalministeerium algatas 2017. aastal peresõbralike tööandjate arendamise programmi, kuhu juba teist aastat kandideeris oluliselt rohkem tööandjaid kui programmi oli võimalik vastu võtta. Kokku osaleb 75 tööandjat erinevatest sektoritest ja valdkondadest, kes väärtustavad head tööõhkkonda ning arvestavad töötaja vajadusega ühildada töö ja pereelu, kirjutab laste ja perede osakonna peaspetsialist Laura Viilup.

Hiljutisest Suurbritannia uuringust, kus küsitleti üle 2500 lapsevanema, selgub, et 37% uuringus osalenud vanematest hindavad enam tööandja töökultuuri, mis toetab töö ja pereelu ühildamist. Olgugi, et peresõbraliku tööandjana on justkui kõik eeldused loodud, näeb 28% lapsevanematest vajadust julgustada töötajaid ka väljapakutud meetmeid kasutama. Võib juhtuda, et tööandja on loonud tingimused, kuid töötajaid ei ole piisavalt nendest võimalustest teavitatud või ei ole töötajad seni tajunud toetavat keskkonda nende meetmete kasutamiseks.

Continue reading “Kuidas olla peresõbralik tööandja oma töötajatele?”

TOIMETULEKUTOETUSE ABC

Toimetulekutoetuse eesmärk on tagada inimesele minimaalsed rahalised vahendid oma esmavajaduste rahuldamiseks. 2018. aasta alguses jõustusid mitmed toimetulekutoetuse muudatused, millega laienes abisaajate ring ning muutus paindlikumaks ka toetuse maksmine, kirjutab hoolekande osakonna nõunik Ulli Luide.

  • Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval inimesel või perekonnal, kelle kuu sissetulek on pärast üüri ja kommunaalkulude mahaarvamist (seaduses paika pandud tingimustel) alla toimetulekupiiri.
  • Toimetulekupiir on 2018. aastal pere esimesele liikmele 140 eurot, igale järgnevale täisealisele inimesele 80% sellest ehk 112 eurot ning igale alaealisele lapsele 120% ehk 168 eurot. See on summa, mis peab pärast eluasemekulude (üür + kommunaalkulud) tasumist inimesele kätte jääma.
  • Toimetulekutoetust on võimalik taotleda kogu kuu vältel ehk taotlus tuleb esitada hiljemalt kuu viimaseks päevaks elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele (KOV).
  • Otsuse toimetulekutoetuse määramise ja maksmise kohta teeb KOV.
  • Üldine valem toimetulekutoetuse arvestamiseks on järgmine:
    toimetulekutoetus =  toimetulekupiir + eluasemekulud – sissetulekud.
  • Kuna toimetulekutoetus koosneb toimetulekupiirist ja eluasemekulude katmisest, on ka neil, kel puudub kindel eluase, võimalik toetust taotleda.

Continue reading “TOIMETULEKUTOETUSE ABC”

Sotsiaalministeerium asub puudega lastega peredele mõeldud tugisüsteemi killustatust vähendama

Kevadel esitleti Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar ning Turu Uuringute AS koostöös valminud puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringut. Uuringu eesmärgiks oli kaardistada puudega lastega perede majanduslik ja sotsiaalne toimetulek, erinevate puudega lastele suunatud teenuste vajadused ja nende kasutus. Kuidas uuringu tulemusi edaspidi rakendatakse puuetega laste tugisüsteemi tugevdamiseks, kirjutab laste ja perede osakonna peaspetsialist Gabriela Rooso.  

Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring andis hea ülevaate tänase süsteemi kitsaskohtadest, kuid muudatused nende lahendamiseks ei sünni üleöö. Selleks, et laste ja perede jaoks infot ning teenuseid paremini kättesaadavaks teha, tuleb järgnevatel aastatel eelkõige sotsiaal-, haridus- ning tervishoiuvaldkonna koostöös leida parimad lahendused. Continue reading “Sotsiaalministeerium asub puudega lastega peredele mõeldud tugisüsteemi killustatust vähendama”

Kuidas mõjutavad vananemisega seotud stereotüübid töötajate leidmist

See, et vanemaealiste osakaal Eestis suureneb ja tööealiste osakaal väheneb, on fakt. Tööandjad kurdavad juba praegu tööjõu puuduse üle ja otsivad erinevaid võimalusi selle leevendamiseks. Kui töökätest on puudus, võib eeldada, et kõik inimesed, kes tahavad tööd teha, võetakse avasüli vastu. Kahjuks ei ole see alati nii ja mõnigi kord valitakse töötajaid mitte oskuste vaid vanuse järgi, kirjutab tööhõive osakonna nõunik Õie Jõgiste.  

Jätame seekord kõrvale uuringud, mis näitavad, et vanemaealistel on raskem tööd leida, ja vaatame, milliseid tulemusi annab Google päring vanuse järgi töötajate otsimisele.

Näiteks artikkel, milles Liis Tiideberg värbamisagentuurist LKM Associates toob välja, et 99% tööandjatest soovib nende kaudu leida töötajat vanuses 28–40 ning harva kuni 45-aastast. Kas see, et eelistatakse 28–40-aastaseid, viitab et alla 28-aastased veel ei oska ja üle 40-aastased enam ei oska tööd teha? Või sellele, et nad on laisad ega viitsi tööd teha?

Teine näide. Ühes töövahendusportaalis saab tööpakkumisi valida selle järgi, kas töö sobib lastele, noortele, tööotsijale 45pluss või pensionäridele. Laste puhul võib selline liigitus anda olulist infot, sest alla 15-aastaste ja koolikohustuslike lastega töölepingu sõlmimisel tuleb arvestada töölepingu seaduse §-s 7 sätestatud piirangutega. Aga tööde liigitamine ülejäänud vanusegruppide kaupa tekitab küsimusi. Mis tööga on tegemist? Kas on üldse töid ja tööalaseid oskusi, mida saab vanuse järgi liigitada? Kas teatud vanusegruppi kuuluvatel inimestel on kõigil ühed ja samad oskused? Kui jah, siis millised? Millised on tööd, mis sobivad pensionäridele ka? Ja millised on tööd, mis neile ei sobi? Continue reading “Kuidas mõjutavad vananemisega seotud stereotüübid töötajate leidmist”

12 nõuannet, kuidas suvel tervist hoida

Turvaliseks jaanipäevaks ja mõnusaks suvepuhkuseks kogusime Terviseametiga kokku olulised nõuanded, mida suvel (ja mõnda ka aastaringselt) meeles pidada.

Autorid: Terviseamet ja Sotsiaalministeerium

  1. Märka puuki ja vaktsineeri

Looduses liikudes kanna puukide lihtsamaks märkamiseks heledaid riideid. Veendu, et oled puukentsefaliidi vastu vaktsineeritud. Kui pole, pöördu oma perearsti poole või vaktsineerimiskabinetti. Kui siiski avastad nahalt puugi, eemalda see võimalikult ruttu. Puhasta hammustuskoht desinfitseeriva vahendiga.

  1. Hoia toit puhta ja jahedana

Kasuta ainult värsket toitu ja puhast vett ning eralda valmistatud toit toorest. Kala ja liha küpseta põhjalikult,  puu- ja köögiviljad pese jooksva veega üle korralikult üle. Ning ära hoia valmistatud toitu toatemperatuuril kauem kui 2 tundi.

  1. Sääski tõrjudes pea silmas enda tervist

Eestis tohib müüa ainult terviseameti heakskiidetud ja registreeritud sääse- ja puugitõrjevahendeid, mille dietüül-meta-toluamiidi DEETi sisaldus ei ületa 50%. Sellegipoolest tuleks sääsetõrjevahendeid kasutada mõistlikult kasutada, sest kokkupuude neurotoksilist dietüültoluamiidi ehk DEETi sisaldava tootega võib põhjustada tervisehädasid. Sääsehammustuste vältimiseks on soovitatav kanda pikkade varrukate ja säärtega rõivaid. Loe lisa: http://terviseamet.ee/info/uudised/u/artikkel/saasetorjevahendiga-liialdamine-voib-kahjustada-tervist.html

  1. Joo poole vähem ja purjus sõpra ära vette lase

Vähem on parem, sest nii jaksad rohkem liikuda ja vähendad terviseriske.  Julge olla omanäoline ja esita sõpradelegi väljakutse – kas nad üldse oskavad kainelt lõbutseda? Tegelikult võivad alkoholita peod tavapärastest olengutest palju lõbusamatekski kujuneda. Pidu on täpselt nii äge, kui ägedaks see ise teha! Loe lisa: http://alkoinfo.ee/et/kuidas-vahendada/kuidas-juua-vahem/kuidas-teha-vahema-alkoga-pidu/

Continue reading “12 nõuannet, kuidas suvel tervist hoida”

Eesti keele õpe on tööturuteenusena vajalik

Tööturuteenusena osutatud Eesti keele õppe korraldust, kvaliteeti ja tulemuslikkust käsitlevast uuringust selgub, et töötukassa kaudu saab veel mõningal määral eesti keele õppes osalejate arvu suurendada, motiveerides osalema neid, kes seni pole soovinud koolitusele minna. Samas on vajalik tähelepanu pöörata sellele, et need, kes koolitust alustavad, selle ka lõpuni käiksid. Mõlema eesmärgi teostamiseks peaks parandama koolitusel osalemise ja töötamise paindliku ühitamise võimalusi, kirjutab uuringu läbi viinud Epp Kallaste Eesti Rakendusuuringute Keskusest Centar.

Töötukassa on kujunenud Eestis suurimaks järjepidevalt täiskasvanutele eesti keele õpet pakkuvaks asutuseks. 2017. aastal käis töötukassa kaudu eesti keele kursustel 2793 inimest.

Kui varasemalt said töötukassa kaudu õppida eesti keelt vaid töötud, siis eelmisel aastal laiendati sihtrühma ka osadele töötajatest (Vt lähemalt “Tööta ja õpi”). Töötutele keeleõpet pakkudes saab töötukassa kaudu eesti keelt õppida vaid väike hulk muukeelsest elanikkonnast, sest töötuse määr on praeguses majandusolukorras madal. Töötavate inimeste toomine keeleõppe sihtrühma võimaldab jõudmist suurema osani muukeelsetest inimestest.

Continue reading “Eesti keele õpe on tööturuteenusena vajalik”