Kui sinu lähedane läheb elama hooldekodusse – soovitused lähedastele

• Küsi hooldekodult näha hooldusplaani. See tuleb koostada 30 päeva jooksul teenuse osutamise alustamisest. Hooldusplaani saab hooldekodult küsida teenust saav inimene või tema seaduslik esindaja.
  • Hooldusplaanis peavad olema kirjas hoolduse individuaalsed eesmärgid, hooldustoimingute vajaduse mahud ja sagedus. Eraldi tuleb tuua välja tugitegevused inimese iseseisvuse säilitamiseks.
  • Hooldusplaani koostamisel tuleb hooldusvajaduse kõrval hinnata ka tervishoiuteenuse vajadust. Seetõttu on oluline, et hooldusplaani koostamisse on kaasatud kas perearst, pereõde või mõni muu tervishoiutöötaja, kes oskab hinnata inimese vajadust tervishoiuteenuste järele. Seejärel saab otsustada, milline on lähedaste roll arsti külastuste juures (nt kas transpordi arsti juurde ja saatja korraldab hooldekodu või perekond/KOV) ja kas oleks vaja leida uus hooldekodu lähedal asuv perearst.
  • Kui hooldusplaani pole tehtud või ei näidata, siis esmalt pöördu hooldekodu omaniku poole ja küsi kirjalik selgitus ning tähtaeg, millal hooldusplaan valmib.Kui teenuseosutaja keeldub teenuse saajale või tema seaduslikule esindajale hooldusplaani väljastamast, siis on see vastuolus sotsiaalhoolekande seadusega ja soovitame võtta ühendust sotsiaalkindlustusametiga, kes teeb teenuse osutamise üle järelevalvet.

Advertisements

Maailma tervisepäev: Tervis kõigile!

Maailma tervisepäeva teema on sel aastal „Tervis kõigile!“ – kõigile inimestele vajalike terviseteenuste ja ravimite võimaldamine – inglise keeles universal health coverage, otsetõlkena üldine terviseteenustega hõlmatus. See tähendab, et inimesed saavad vajalikke terviseteenuseid ja ei jää nende eest tasudes vaeseks. Kuidas seda tunnuslauset tõlgendada, kui kättesaadavad on terviseteenused ja ravimid praegu Eesti inimestele ja kuivõrd on meil praegu inimesed suurte ravikulude eest kaitstud, kirjutab sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Kaija Kasekamp.

Kui seni on kõigi inimeste terviseteenustega hõlmamise kirjeldamiseks kasutatud ka mõistet universaalne tervisekindlustus või üldine terviseteenustega kaetus, siis lõpuni ei anna need mõisted edasi sama tähendust ning hea eestikeelne vaste sellel mõistel veel puudub. Maailma tervisepäeva raames kutsume kõiki üles pakkuma välja eestikeelset vastet, mis kannaks edasi selle mõiste sisu. Sotsiaalministeerium ja Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kutsuvad üles esitama oma ettepanekud aadressile eurowhoest@who.int aprillikuu jooksul. Parima ettepaneku esitajale antakse välja ka auhind.

Inimeste tervis on riigi majandusliku arengu alus

Üdine terviseteenustega hõlmatus tähendab, et inimestele võimaldatakse kõiki kvaliteetseid teenuseid kattes nii tervisedenduse, ennetuse, perearstiabi, haigla-, taastus- ja palliatiivravi. Inimeste kaitsmine suurtest tervisekuludest tingitud majandusraskuste eest on oluline, kuna vastasel juhul peavad inimesed haigestumise tõttu kulutama suure osa oma elu jooksul kogutud säästudest, müüma oma vara või võtma laenu, pannes ohtu nii enda kui sageli ka oma laste tuleviku. Inimeste hea tervis on oluline ühiskonna arenguks – hea tervis võimaldab lastel õppida ja täiskasvanutel tööl käia, aitab hoida inimesi aktiivsete ühiskonnaliikmetena ja paneb nii aluse pikaajalisele majandusarengule. Püüdlus selle poole, et kõigil inimestel on võrdne võimalus saada terviseteenuseid täidab palju suuremat eesmärki, kui üksnes tervis – see on töö võrdsuse, sotsiaalse kaasatuse, ühtekuuluvuse ja heaolu kasvu nimel.

ÜRO kestliku arengu eesmärgid ja tegevuskava aastani 2030 sisaldab 17 eesmärki, millest kolmas eesmärk on võimaldada inimestele kõigis vanuserühmades hea tervis ja heaolu. Selle eesmärgi täitmiseks on vajalik tagada , et:

• kõigile inimestele on vajalikud terviseteenused ja ravimid kättesaadava;
• inimesi kaitstakse suurte ravikulude eest;
• terviseteenused ja ravimid on kvaliteetsed, ohutud, tõhusad ja taskukohased.

Soolise palgalõhe vähendamine peab olema eesmärgiks igal kalendripäeval

Olgugi, et sooline palgalõhe on viimastel aastatel langenud, teenivad Eesti naised endiselt meestest tunduvalt vähem – meil on Euroopa Liidu suurim palgalõhe 25,3%-ga, (Eurostat, 2016). Eile, 2. aprillil, tähistati Eestis võrdse palga päeva: see tähendab, et teenimaks meestega sama palju, peaks naised töötama aastas kolm kuud ja kaks päeva rohkem, kirjutab sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse poliitika juht Agnes Einman.

Võrdse palga päeval korraldati üle Eesti erinevaid teadlikkuse tõstmise üritusi, et naiste ja meeste töötasude ebavõrdsus fookusesse tuua. Võrdsem ühiskond peaks olema aga meie kõigi eesmärk igal kalendripäeval. Pealegi, ebavõrdsus palkades kandub üle ka pensionidesse ning seab tulevased naissoost pensionärid meestega võrreldes ebasoodsasse olukorda.

Soolise diskrimineerimise keelab soolise võrdõiguslikkuse seadus. Seaduse kohaselt on otsene ja kaudne sooline diskrimineerimine, kaasa arvatud selleks korralduse andmine, keelatud. Otsese diskrimineerimine leiab aset näiteks siis, kui tööandja värbamisel või edutamisel eelistab meessoost kandidaati üksnes tema soo tõttu. Kaudne diskrimineerimine aga siis, kui näiliselt neutraalne säte paneb naised ja mehed ebavõrdsesse olukorda. Näiteks, kui edutamise üks vajalik tingimus on pikaajaline katkematu töötamine, seab see naised meestega võrreldes ebavõrdsemasse olukorda, kuna naistel tuleb töökatkestusi sagedamini ette.

Sama seadus sätestab ka tööandjate kohustused soolise võrdõiguslikkuse edendajatena. Tööandja peab tagama, et tema organisatsioonis saavad naised ja mehed sama või võrdväärse töö eest võrdset tasu ning teavitama oma töötajaid või nende esindajaid soolise võrdõiguslikkuse edendamise meetmetest tema organisatsioonis.

Samas näitas Praxise uuring, et tööandjate õigusteadlikkus soolise diskrimineerimise vältimisest värbamisel on madal ning sooline diskrimineerimine värbamisel on levinud praktika ning printsiip „võrdse töö eest võrdne tasu“ pole tööandjate poolt üheselt omaks võetud. Uuringud näitavad, et märkimisväärne osa Eesti suurest palgalõhest ei ole selgitatav selliste tavapäraste tunnuste abil nagu näiteks naiste ja meeste töötamine erinevatel tegevus- ja ametialadel, nende erinev koormus, tööstaaž, haridus vms. Selgitamata palgalõhe võib väljendada ühelt poolt selliste tegurite mõju, mida ei ole mõõdetud või mida ei suudeta mõõta (nt motivatsioon, pühendumus vms), teisest küljest aga tööturul aset leidvat diskrimineerimist.

Eesmärgiga vähendada soolist palgalõhet, on sotsiaalministeeriumis välja töötatud soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmise eelnõu. Eelnõu peamine eesmärk on aidata tööandjatel senisest efektiivsemalt ja mugavamate lahendustega naistele ja meestele makstavaid tasusid analüüsida. Lisaks luuakse Tööinspektsioonile võrdse palga kompetentsikeskus, mille ülesandeks saab tööandjate toetamine ja nõustamine eesmärgiga vähendada soolist palgalõhet. Tööinspektsioonile antakse ka õigus teostada avalikus sektoris võrdse palga järelevalvet ehk jälgida, et avaliku sektori tööandjad peavad printsiibist „võrdse töö eest võrdne tasu“ kinni.

Muudatustega ühtlasi aidatakse ettevõtetel muuta palgasüsteeme läbipaistvamaks ning tuvastada oma palgasüsteemide võimalikud puudujäägid. Eesmärk ei ole niivõrd tuvastada üksikuid diskrimineerimise juhtumeid, vaid aidata ettevõtetele oma palgasüsteeme reformida süstemaatiliselt.  Vaid hästi läbi mõeldud tasustamise süsteem aitab tagada, et naised ja mehed saavad võrdse töö eest võrdset tasu.

Pidades silmas tööandjate halduskoormust, viiakse esmane palgatasemete analüüs läbi automatiseeritult nende andmete pinnalt, mida tööandjad juba riigile esitavad, ning tööandjatele tagatakse analüüsi tulemustele juurdepääs. Kui Tööinspektsioonil tekib avaliku sektori tööandja suhtes esmase palgaandmete analüüsi andmete alusel kahtlus, et avaliku sektori tööandja ei maksa sama või võrdväärse töö eest naistele ja meestele võrdset tasu, on tal õigus teha kümne ja enama töötajaga avaliku sektori tööandjale ettekirjutus teha võrdse palga audit.

Võrdse palga auditi käigus tuvastab tööandja töötasude erinevuste põhjused ning kui ilmneb, et naised ja mehed ei saa võrdväärse töö eest õiglast tasu, tegeleb tööandja nende erinevuste kaotamisega. Tööinspektsioon teostab avaliku sektori tööandja üle järelevalvet võrdse palga auditi täitmise osas, kuid nõustab ja toetab soolise palgalõhe vähendamise eesmärgil kõiki organisatsioone, kes selleks huvi avaldavad. Tööinspektsiooni loodav võrdse palga kompetentsikeskuses saavad olema vajalikud kompetentsid ja teadmised tööandjate toetamiseks.

Eelnõus pakutud lahenduste väljatöötamisel on lähtutud eelkõige Eesti olukorrast ja vajadustest ning seetõttu ei ole otseselt aluseks võetud ühegi teise riigi regulatsioone. Osaliselt sarnaseid meetmeid võib leida näiteks Slovakkiast, Rootsist, Soomest, Belgiast, Austriast, Portugalist, Islandilt, kuid ka teistest EL-i riikidest. Välja töötatud lahenduse põhirõhk on soolise palgalõhe kaotamine avalikus sektoris, kuid muudatustega loodame eeskuju näidata ka kõigile teistele organisatsoonidele.

Naistepäev on naiste õiguste päev

Naistepäevaga meenuvad tihtipeale esimesena nõukogudeaegsed kombed koos kreemitordi ja punaste nelkidega. Sinna juurde muidugi tublide naistööliste autasustamine ja üleüldine temaatiline tähelepanu. Naiste fookusesse toomine on tore, aga olulisemgi on see, kuidas ja millele tähelepanu pööratakse, kirjutab sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna peaspetsialist Kaisa Knight.

ALGUS

Ajalooliselt on naistepäeva tähistamine tegelikult alguse saanud olulistest sündmustest naiste õiguste edendamisel ja nende eest võitlemisel.

Erinevate versioonide järgi on just sel päeval 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul nõudnud naised USAs endile olulisi õigusi ja vabadusi. Päeva on seostatud ka New Yorgi tekstiilivabrikus toimunud tööliste streigiga, kus nõuti paremaid töötingimusi. Olgu ajalooga kuidas on, aga ühiseks nimetajaks nende erinevate sündmuste vahel võiks pidada naistevahelist solidaarsust, kuna oma olukorra teadvustamisest tegutsemiseni jõudmiseks on vaja kaaslaste tuge ja õlg-õlatunnet.

14 fakti sotsiaaltranspordi kohta

Sotsiaaltransport on iseseisvaks eluks oluline teenus väga paljudele inimestele üle Eesti. Hoolekande osakonna nõunik Kristiina Tuisk, kelle eestvedamisel on peagi algamas suuremahuline sotsiaaltranspordi arendusprojekt, pani kirja 14 fakti sellest tähtsast teenusest.

Eesti inimesed on tervemad kui lätlased ja leedulased

Kolm Balti riiki tähistavad sel aastal oma 100. sünnipäeva – Eesti ja Leedu sünnipäevad on veebruaris, Lätil täitub 100 aastat novembris. Sel puhul vaatame ja võrdleme Balti riikide elanike tervist ning seda mõjutavaid tegureid. Kuigi Euroopa Liidu keskmisest jääb Eesti tervisenäitajate poolest alla, on Läti ja Leeduga võrreldes meie inimeste tervis parem, kirjutab Tervise Arengu Instituudi analüütik Ingrid Valdmaa.

Oodatav eluiga on kõrgem kui Lätis ja Leedus

 Tervist mõjutab inimene ise ja teda ümbritsev keskkond. Peamine elanike üldist tervist iseloomustav näitaja on oodatav eluiga. Tervise Arengu Instituudi kogumiku „Health in the Baltic Countries 2015“ ja Eurostati andmetel on oodatav eluiga viimastel aastatel kõigis kolmes Balti riigis pikenenud – 2015. aastaks oli see sõltuvalt riigist kasvanud meestel 4–6 ja naistel 2–4 aastat võrreldes 2005. aastaga. Siiski jääb oodatav eluiga oluliselt alla EL keskmisele (joonis 1). Seejuures on Läti ja Leedu meestel madalaim oodatav eluiga Euroopa Liidus. Eesti mehed 73,2 oodatava eluaastaga elavad keskmiselt 3,5 aastat kauem kui Läti ning neli aastat kauem kui Leedu mehed. Ka Eesti naised elavad Läti ja Leedu naistest keskmiselt ligi kolm aastat kauem ning EL keskmisele jäi see näitaja vaid ühe aasta jagu alla.

Joonis 1. Oodatav eluiga ja tervena elada jäänud aastad Euroopa Liidu riikides, 2015. Allikas: Tervise Arengu Instituut. Health in the Baltic Countries 2015. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2017

Eestil läheb paremini kõigi peamiste tervisenäitajate poolest

Viimases OECD raportis „Health at a Glance 2017: OECD Indicators“ on välja toodud neli riskifaktorit, mis tervist otseselt mõjutavad: suitsetamine, alkoholi tarvitamine, ülekaalulisus ja õhusaaste (joonis 2). Suitsetamine ning ka alkoholi liigtarvitamine on tervisekaotuse esimese kümne riskifaktori hulgas. Ülekaalulisus ja rasvumine on krooniliste haiguste, sh diabeet, vereringeelundite haigused, ning pahaloomuliste kasvajate riskifaktor. Õhu saastatus mõjutab haigestumist hingamisteede ja vereringeelundite haigustesse ning kopsuvähki, seda seostatakse ka väikse sünnikaalu, dementsuse ja imuunsüsteemi nõrgenemisega.

Viis võimalust, kuidas laste kasvatamine kajastub pensionis

Laste arv peres mõjutab tulevast pensioni, kuna riik maksab laste kasvatamise ajal teatud juhtudel näiteks vanema eest sotsiaalmaksu. Väikelapse eest tehakse ka täiendavaid makseid kogumispensioni teise sambasse ning iga laps annab käesolevast aastast täiendava pensionilisa, kirjutab sotsiaalministeeriumi pensionipoliitika juht Agne Nettan-Sepp.

1. Teatud juhtudel maksab riik vanema eest sotsiaalmaksu laste kasvatamise ajal. Sotsiaalmaks panustab pensioni- ja ravikindlustuse süsteemi.

Esmalt maksab riik alla 3-aastast last kasvatava vanema või hoolduspere vanema eest sotsiaalmaksu kuumääralt, mis on 2018. aastal 470 eurot. Samalt määralt maksab riik sotsiaalmaksu mittetöötava vanema eest, kes kasvatab kolme või enamat alla 19-aastast last, kellest vähemalt üks on alla 8-aastane. Lisaks maksab riik sotsiaalmaksu vanema eest, kes kasvatab seitset või enamat alla 19-aastast last. Oluline on seejuures, et nii lapsed kui nende kasvatajad peavad elama Eestis, st olema residendid.