Kuidas digitaalsed terviseandmed Euroopas turvaliselt liikuma panna?

Eesti eesistumine toob Euroopa terviseministrite aruteludesse küsimuse, kuidas tagada terviseandmete vaba ja turvaline piiriülene liikumine. Digilahendusi tuleb rakendada tervishoius kõiki privaatsus- ja turvalisusnõudeid järgides. Samas ei tähenda see, et peaksime kaitsma terviseandmeid nende kasutamise eest, vaid looma tingimused nende turvaliseks kasutamiseks, kirjutab sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni valdkonna nõunik Piret Hirv.

2017. aasta mais avaldatud Eurobaromeetri uuringust selgub, et 70% Euroopa Liidu kodanikest on valmis oma terviseandmeid jagama, sh 65% arsti või tervishoiutöötajaga, 21% uuringuteks avalikule sektorile, 14% uuringuteks erasektorile. Kommertskasutusse oleks nõus oma terviseandmeid andma 5% vastanutest. 52% vastanutest soovib online ligipääsu oma terviseandmetele. Samas on digitaalseid tervishoiuteenuseid viimase aasta jooksul kasutanud vaid 18% vastanutest.

Tehnoloogia võimalused on laiad

Euroopa Liidu riikides on isiku- ja terviseandmete liikumine reguleeritud erinevalt. See pärsib ühiste piiriüleste e-tervise teenuste arendamist, mis aitaks vananeva elanikkonnaga Euroopas luua innovaatilisi ning tervishoiule märkimisväärset lisaväärtust pakkuvaid lahendusi. Uudsed digilahendused annavad patsientidele võimaluse ise oma terviseseisundit juhtida ja tervisekäitumist jälgida ning ravi tulemusi mõjutada.

Uued koolitusvõimalused töötajatele ja tööandjatele on uus lehekülg riigi tööturupoliitikas

Kui siiani oleme tööturuteenusena ümberõppe ja enesetäiendamise võimalust pakkunud peamiselt  töötutele, siis alates maist toetame teadmiste ning oskuste täiendamisel ka töötavaid inimesi ja seda nii otse kui ka tööandjate kaudu. Uutel teenustel on positiivne mõju nii neile, kes sellest võimalusest kinni haaravad, kui ühiskonnale ja majandusele laiemalt, kirjutab sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Annika Sepp.

Uusi teenuseid välja töötades on silmas peetud, et vajalike teadmiste ja oskustega tööjõu vajadus tööturul ja majanduse arengus suureneb pidevalt. Eestis ei ole sellega juba täna kiita. Kvalifitseeritud tööjõu nappust on arengut pärssiva tegurina pidevalt välja toonud meie omad ettevõtjad. Samuti paigutusime Lausanne’i Juhtimise Arendamise Instituudi (IMD) riikide rahvusvahelise konkurentsivõime edetabelis 2016. aastal kvalifitseeritud tööjõu ja infotehnoloogia-alase tööjõu kättesaadavuse poolest 61 osaleva riigi seas 61. ehk viimasele kohale.

Appi tõttab lastekaitse osakond

Kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajate igapäevatöö sujumine sõltub eelkõige omavalitsuse tüübist, selgub Sotsiaalministeeriumi äsja avaldatud uuringust. Praeguseks üle aasta tegutsenud lastekaitse osakond sotsiaalkindlustusametis (SKA) on uuringus kirjeldatud probleemidele juba pakkumas ka lahendusi, kirjutab sotsiaalministeeriumi analüütik Age Viira.

Lastekaitsetöö korralduses on suur roll sellel, kas tegu on olulise sotsiaalmajandusliku mõjuga, regioonikeskust ümbritseva või regiooni ääreala väikese KOViga. Kui esimestes on tööl parema kvalifikatsiooniga lastekaitsetöötajad, kes hindavad ka oma teadmisi ja kogemusi tööks piisavaks, siis viimastes on erialase hariduse ja kõrgharidusega ametnike osakaal väikseim ning nad teevad enamasti (79% juhtudel) lastekaitsetööd osalise ajaga teiste sotsiaalvaldkonna ülesannete kõrvalt.

Uuring: Magustatud jookide maksustamine aitaks võita tuhandeid tervena elatud eluaastaid

Sotsiaalministeeriumile koostatud uuringust selgub, et magustatud jookide maksustamise tulemusel hoitaks juba paari aasta möödudes ära tuhandeid rasvumise ja ülekaalulisuse ning pikemas perspektiivis ka diabeedi, südameisheemiatõve ja insuldi juhtusid. Kokku aitaks see võita tuhandeid tervena elatud eluaastaid ning on seejuures tervist ja eluaastaid lisava poliitikameetmena kõige kuluefektiivsem, kirjutab sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna nõunik Kristina Köhler.

Toidutoodete maksustamisel on erinevatel riikidel kõige rohkem kogemusi ja praktikat suhkruga magustatud jookide maksustamisega. Maksustamise eesmärk on (1) vähendada maksustatud toote tarbimist, (2) tõsta elanike teadlikkust, et soosida maksustatud toodete mõõdukamat tarbimist ning (3) motiveerida tootjaid vähendama suhkrute sisaldust toodetes.

Magustatud jooke maksustatakse paljudes riikides, näiteks Ungaris, Soomes, Prantsusmaal, Norras, Belgias, Lätis, Mehhikos, Barbadosel, Ameerika-Ühendriikides. Ühendkuningriikides ja Iirimaal võetakse maks kasutusele 2018. aastal.

Teadusuuringud tõendavad maksustatud toodete tarbimise vähenemist
Teadusuuringutes on leitud, et suhkruga magustatud jookide kõrgem hind vähendab nõudlust, sh 10% hinnatõus vähendab tarbimist 8-10%. Parimate tervisetulemuste saavutamiseks peaks maks olema piisavalt kõrge ning seetõttu soovitab Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) rakendada maksu, mis tõstab toote hinda tarbijale vähemalt 10–20%. WHO hinnangul on piisavalt tõendust, et suhkruga magustatud jookide maksustamine võib vähendada nende toodete tarbimist. Seda eriti juhul kui toote hind tarbijale tõuseb vähemalt 20%. Samas on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) leidnud, et ülekaalulisuse ja rasvumisega võitlemisel on kõige kuluefektiivsem ning eluiga ja tervena elatud eluaastaid lisav meede hinnapoliitiline sekkumine.

Mitmekesisuse päeval pööratakse tähelepanu inimväärikusele

Mitmekesisuse päeval on fookuses küsimus, kuidas inimeste erisusi heas mõttes ära kasutada ning luua seeläbi keskkond, kus tugevnevad kõik identiteedid, kirjutab sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna nõunik Agni Aav.

Kaasaegses hoolivas ja üleilmastunud ühiskonnas on oluline, et riik kohtleks kõiki inimesi võrdselt ning arvestaks nende eripäradega. Samuti on oluline kaasamine ning kõigile võrdsete võimaluste tagamine. Täna, 19. aprillil, mitmekesisuse päeval, korraldavad mitmed Eesti ettevõtted ja organisatsioonid üritusi mitmekesisuse päeva väärtuste tutvustamiseks.

Tulemusi tööelu-uuringust: Kui levinud on Eestis kaugtöö vormis töötamine?

Kaugtöö iseloomustab töökorraldust, kus inimesed töötavad osaliselt väljaspool organisatsiooni tavapäraseid tööruume. Selline töökorraldus on enim levinud teadmistepõhistel töökohtadel, kus töötajad ei ole enam seotud konkreetse asukohaga, et tööd valmis teha. Kuna viimaste aastakümnete jooksul on toimunud suured arengud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamisel, on üleilmselt muutunud järjest levinumaks ka kaugtöö tegemine, kirjutab sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Liina Kaldmäe.

Töötajaid, kes ei veeda kogu oma tööaega organisatsiooni tööruumides ning kasutavad professionaalsel eesmärgil harjumuspäraselt arvutit, internetti ja meili, nimetatakse ka e-nomaadideks. Juba 2010. aasta Euroopa Töötingimuste Uuringu kohaselt oli veerand Euroopa töötajatest e-nomaadid. Nende osakaal erineb riigiti märkimisväärselt, alates 5% Albaanias, Bulgaarias, Rumeenias ja Türgis, kuni üle 40% Hollandis, Taanis ja Rootsis ning 45% Soomes (Eurofound 2012).

Peresõbralikud tööandjad saavad taotleda ametlikku märgist

Koostöös Äripäeva, ajakirja Pere ja Kodu ning Eesti Personalijuhtimise Ühinguga on Sotsiaalministeerium juba 15 aastat tunnustanud tööandjaid, kes on toetanud töö-, pere- ja eraelu ühitamist. Paljud töötajad tegelevad igapäevaselt kesktee otsimisega töö-, pere- ja eraelu vahel nõnda, et ükski osapool ei kannataks. Peresõbralikkus on järjest olulisem argument töökoha valikul ja annab märku tööandja väärtustest, kirjutab Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna peaspetsialist Laura Viilup.

Eelmisel aastal alustas Sotsiaalministeerium koos partneritega Euroopa Sotsiaalfondi toel peresõbraliku tööandja märgise mudeli väljatöötamist. See on tööandjatele mõeldud pikaajaline programm, mille käigus hinnatakse ja konsulteeritakse tööandjaid peresõbralike võimaluste loomisel. Protsessi lõpus pälvib tööandja peresõbraliku tööandja märgise, mis näitab, et tööandja hoolib oma töötajaskonnast ja hindab tema soove ning vajadusi töö ja pereelu ühitamisel.