21 asja, mida oleks meil kõigil võimalik õppida psüühilise erivajadusega inimestelt

Lähiaastatel on Eestis käsil erihoolekandeasutustes elavate inimeste elamistingimuste parandamine, mis annab neile rohkem võimalusi tunda end ühiskonna täisväärtuslike liikmetena. Teistele annab see aga võimaluse olla avatud ning kohaneda ka nende inimestega, keda me seni oleme võib-olla vähem märganud. Sotsiaalministeeriumi kommunikatsiooniosakonna praktikant Marken Malm pani kirja 21 asja, mida meil kõigil on õppida erihooldekodudes elavatelt psüühilise erivajadusega inimestelt. 

Tegevuspõhise kontori võimalikkusest ja võimalustest avalikus sektoris

Lisaks kaasaegsele, säästlikule ja koostööd toetavale töökeskkonnale võlus ühishoone projekt võimalusega luua sotsiaalministeeriumi inimeste ning töökultuuriga kõige paremini sobituv ruumilahendus. Meie eripärasid ja soove arvestades vastas kõige paremini tegevuspõhise kontori lahendus, millest räägib lähemalt sotsiaalministeeriumi kantsleri nõunik Nele Gerberson.

Seitse põhjust, miks on oluline, et psüühilise erivajadusega inimesed saavad elada kogukonna keskel

Eesti loob lähiaastatel psüühilise erivajadusega inimestele kaasaegsemad elutingimused, mis annavad rohkem võimalusi ühiskonnaelus osalemiseks. Nii saavad paljud erilised inimesed paremad elamis-, õppimis- ja töötamisvõimalused. Miks see on oluline, pani kirja sotsiaalministeeriumi kommunikatsiooniosakonna praktikant Margit Külaots.

Venekeelsed inimesed on seksuaalvähemuste suhtes eestlastest kriitilisemad

Hiljuti läbiviidud uuringu tulemustest on näha, et võrreldes eesti keelt kõnelevate inimestega on Eesti venekeelne elanikkond LGBT temaatika, homoseksuaalsuse ja transsoolisuse suhtes tunduvalt negatiivsemalt meelestatud, kirjutab sotsisaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna nõunik Agni Aav.

Inimõiguste Keskuse tellimusel viidi hiljuti läbi uuring Eesti inimeste arvamusest ja teadlikkusest LGBT ehk lesbide, geide, bi ja transsooliste teemade osas ning uuriti kui vastuvõetavaks homoseksuaalsust peetakse. Uuringu läbiviimiseks küsitleti 1005 inimest üle Eesti. Uuring jagunes kolmeks osaks: kokkupuude LGBT teemaga, homoseksuaalsus ja transsoolisus. Lisaks küsiti inimeste teadlikkuse kohta mitmekesisuse kokkuleppest ja Eesti Inimõiguste Keskusest.

Võrreldes eestikeelse elanikkonnaga on venekeelse elanikkonna kokkupuude LGBT temaatikaga oluliselt väiksem. Teabekanalitest jõuab enamik teavet LGBT temaatika kohta inimesteni traditsioonilise meedia kaudu ning poole vähemal määral läbi interneti. Suur osa venekeelsest elanikkonnast jälgib lisaks Eesti venekeelsetele meediakanalitele rohkesti ka Vene meediat. Võib hinnata, et osalt seetõttu on kandunud Venemaal levinud LGBT kogukonnale vastanduvad hoiakud läbi meedia ka Eesti venekeelse elanikkonnani.

Kuidas digitaalsed terviseandmed Euroopas turvaliselt liikuma panna?

Eesti eesistumine toob Euroopa terviseministrite aruteludesse küsimuse, kuidas tagada terviseandmete vaba ja turvaline piiriülene liikumine. Digilahendusi tuleb rakendada tervishoius kõiki privaatsus- ja turvalisusnõudeid järgides. Samas ei tähenda see, et peaksime kaitsma terviseandmeid nende kasutamise eest, vaid looma tingimused nende turvaliseks kasutamiseks, kirjutab sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni valdkonna nõunik Piret Hirv.

2017. aasta mais avaldatud Eurobaromeetri uuringust selgub, et 70% Euroopa Liidu kodanikest on valmis oma terviseandmeid jagama, sh 65% arsti või tervishoiutöötajaga, 21% uuringuteks avalikule sektorile, 14% uuringuteks erasektorile. Kommertskasutusse oleks nõus oma terviseandmeid andma 5% vastanutest. 52% vastanutest soovib online ligipääsu oma terviseandmetele. Samas on digitaalseid tervishoiuteenuseid viimase aasta jooksul kasutanud vaid 18% vastanutest.

Tehnoloogia võimalused on laiad

Euroopa Liidu riikides on isiku- ja terviseandmete liikumine reguleeritud erinevalt. See pärsib ühiste piiriüleste e-tervise teenuste arendamist, mis aitaks vananeva elanikkonnaga Euroopas luua innovaatilisi ning tervishoiule märkimisväärset lisaväärtust pakkuvaid lahendusi. Uudsed digilahendused annavad patsientidele võimaluse ise oma terviseseisundit juhtida ja tervisekäitumist jälgida ning ravi tulemusi mõjutada.

Uued koolitusvõimalused töötajatele ja tööandjatele on uus lehekülg riigi tööturupoliitikas

Kui siiani oleme tööturuteenusena ümberõppe ja enesetäiendamise võimalust pakkunud peamiselt  töötutele, siis alates maist toetame teadmiste ning oskuste täiendamisel ka töötavaid inimesi ja seda nii otse kui ka tööandjate kaudu. Uutel teenustel on positiivne mõju nii neile, kes sellest võimalusest kinni haaravad, kui ühiskonnale ja majandusele laiemalt, kirjutab sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Annika Sepp.

Uusi teenuseid välja töötades on silmas peetud, et vajalike teadmiste ja oskustega tööjõu vajadus tööturul ja majanduse arengus suureneb pidevalt. Eestis ei ole sellega juba täna kiita. Kvalifitseeritud tööjõu nappust on arengut pärssiva tegurina pidevalt välja toonud meie omad ettevõtjad. Samuti paigutusime Lausanne’i Juhtimise Arendamise Instituudi (IMD) riikide rahvusvahelise konkurentsivõime edetabelis 2016. aastal kvalifitseeritud tööjõu ja infotehnoloogia-alase tööjõu kättesaadavuse poolest 61 osaleva riigi seas 61. ehk viimasele kohale.

Appi tõttab lastekaitse osakond

Kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajate igapäevatöö sujumine sõltub eelkõige omavalitsuse tüübist, selgub Sotsiaalministeeriumi äsja avaldatud uuringust. Praeguseks üle aasta tegutsenud lastekaitse osakond sotsiaalkindlustusametis (SKA) on uuringus kirjeldatud probleemidele juba pakkumas ka lahendusi, kirjutab sotsiaalministeeriumi analüütik Age Viira.

Lastekaitsetöö korralduses on suur roll sellel, kas tegu on olulise sotsiaalmajandusliku mõjuga, regioonikeskust ümbritseva või regiooni ääreala väikese KOViga. Kui esimestes on tööl parema kvalifikatsiooniga lastekaitsetöötajad, kes hindavad ka oma teadmisi ja kogemusi tööks piisavaks, siis viimastes on erialase hariduse ja kõrgharidusega ametnike osakaal väikseim ning nad teevad enamasti (79% juhtudel) lastekaitsetööd osalise ajaga teiste sotsiaalvaldkonna ülesannete kõrvalt.