Mida peaksid teadma vanemahüvitiste muudatustest

Täna (10.okt) on Riigikogus teisel lugemisel paindlikumat vanemahüvitist lubavad muudatused. Edaspidi saavad ema ja isa olla samal ajal lapsega kodus ja saada vanemahüvitist, võtta vanemapuhkust kalendripäevade kaupa ning kombineerida töötamist ja lapsega koosolemist. Seetõttu tasuks pereplaneerimisel juba varakult läbi mõelda, kuidas lapse esimese kolme eluaasta jooksul vanemapuhkust mõlema vanema vahel jagada, kirjutab sotsiaalministeeriumi perepoliitika juht Pirjo Turk.

Muudatused võeti 88 poolthäälega Riigikogus vastu 17.10.2018! 

Muudatustega luuakse ühtne vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteem, millest osa on mõeldud emadele, osa isale ja ülejäänud osa vanemate vahel jagamiseks.

– Senine rasedus- ja sünnituspuhkus nimetatakse ümber emapuhkuseks ning sünnitushüvitise asemel hakatakse emadele maksma ema vanemahüvitist. Ajutise töövõimetuse asemel saab emapuhkusest seega vanemapuhkuse liik ning haigekassa asemel hakkab ema vanemahüvitist maksma sotsiaalkindlustusamet. Emapuhkusele on võimalik jääda kuni 70 päeva enne lapse eeldatavat sündi ning emapuhkuse ajal on töötamine tulenevalt ema tervisekaitsest piiratud.

Continue reading “Mida peaksid teadma vanemahüvitiste muudatustest”

Advertisements

Kui töökoha asemel on tööülesanded: kas paindlik töö või hall majandus?

Platvormitöö on uus reaalsus. Uber, Airbnb, Wolt, Taxify, noored youtuberid –  kõik on kuulnud, paljud on platvormi kaudu teenuseid kasutanud ja nii mõnigi ka ise teenust pakkunud. Rahvusvahelise uuringu andmeil on platvormitöötajad enamasti noored, kõrgharidusega mehed, kes teevad platvormi kaudu madalamat kvalifikatsiooni nõudvat tööd, kirjutab sotsiaalkindlustuse osakonna juhataja Katre Pall.

Platvormid oskavad väga efektiivselt teenuse vajajaid ja pakkujaid kokku viia. Platvormi kaudu töö tegijale tähendab see vabadust valida oma tööaega, -kohta  ja mahtu, on võimalus lisateenistuseks, ettevõtlikkuseks, tööturule sisenemiseks.  See on ka vabadus mitte töötada, sest ülemust ei ole.

Teise nurga alt vaadates võib platvormitöö olla hoopis hall majandus, sotsiaalse kaitse  ja töökaitse puudumine, puhas ekspluateerimine uues kuues. Töö pakkujat ehk platvormi sageli ei huvita, kas töö tegijal on ravikindlustus või mis saab temast vanas eas, kui pensioniõigusi pole riikliku pensioni saamiseks kogunenud piisavalt, muudest hüvitistest rääkimata.

Continue reading “Kui töökoha asemel on tööülesanded: kas paindlik töö või hall majandus?”

Viis soovitust lapsevanemale uueks kooliaastaks | Пять советов для родителя, которые пригодятся в новом учебном году

Kooliaasta algus võib kaasa tuua erinevaid küsimusi nii lastel kui nende vanematel. Laste ja perede osakonna nõunik Elise Nikonov pani kirja viis soovitust, kuidas olla tark lapsevanem ning kust vajadusel nõu ja abi otsida.

1. Leia aega, et lapse jaoks kohal olla ja last päriselt kuulata. Arenda enda kuulamisoskusi ja õpeta oma eeskujuga ka lapsele, kuidas kuulata keskendunult, huvitatult, toetavalt, asjatute vahele segamisteta. Eriti siis, kui laps tuleb ise sinuga rääkima. Kui laps ise rääkima ei tule, võib abi olla sellest, kui küsimuse „kuidas sul koolis läks“ asemel küsida huvitavamaid küsimusi.

 2. Aita lapsel millestki vaimustuda ja saada selles väga heaks. Laiapõhjaline kooliharidus on oluline ja laps peab õppima end motiveerima ka tegevusteks, mis esialgu igavad tunduvad. Kuid entusiasmi ja rõõmu harjal on oluliselt lihtsam targaks ja osavaks saada kui end vastumeelselt sundides. Seega märka, mis su last vaimustab ja mille suhtes ta entusiastlik on – olgu see siis mõni teema koolis või miski, mida ta vabal ajal teeb. Innusta last selle huvi pinnalt ise edasi uurima ja õppima. Kui lapsel on huvi millegi vastu, mis sinule huvi ei paku, siis püüa ka endas seda huvi tekitada, et lapse maailma paremini mõista. Ja aita lapsel saada loojaks, mitte lihtsalt tarbijaks. Näiteks kui lapse lemmiktegevuseks on arvutimängud, siis püüa mõista, mis teda selles köidab ja milliseid oskusi ta selle käigus arendab. Samal ajal vaata, kas ehk on võimalik suunata teda lisaks mängimisele ka näiteks ise arvutimängude loomist õppima või  mõtisklema selle üle, kuidas saaks näiteks kooliharidust mängustamise kaudu paremaks muuta.

Continue reading “Viis soovitust lapsevanemale uueks kooliaastaks | Пять советов для родителя, которые пригодятся в новом учебном году”

Muudatused töökeskkonna korralduses, millega peaksid lähiajal arvestama

Üha vähenev ja vananev rahvastik suunab kogu ühiskonda rohkem tähelepanu pöörama tervena elatud ja töötatud aastatele. Selle valguses tasub mõelda, et oluline on keskenduda  ka meie kõigi tervisele ja heaolule keskkonnas, kus veedame olulise osa oma päevast ehk siis töökeskkonnale. Peaksime üheskoos laiemalt arutama, kuivõrd olemasolev töökeskkonnapoliitika on sobivaim, et muutuvas ühiskonnas ja majanduses motiveerida ja toetada tööandjaid ja töötajaid töötervise ja -ohutusega tegelema, kirjutab sotsiaalministeeriumi töökeskkonna juht Seili Suder. 

Töökeskkonna poliitika tegemisel tuleb mõista oma sihtgrupi murekohti ning vajadusi. Eestis töötavad ligi pooled töötajatest mikro- ja väikestes ettevõtetes. Sageli on nii, et töökeskkonna korraldusega jäävad hätta just väiksemad ettevõtted, olgu selle põhjuseks siis rahaline kulu või teadmiste ja oskuste puudumine. Kuigi ohutuse tagamine töökeskkonnas ei pea tähendama kaustade viisi dokumentide koostamist, siis kohati ei saada sellest aru. Palju saab ära teha töötajat kuulates ning temaga koostööd tehes. Suure osa tervise hoidmisest töökohal saab ära teha ka töötaja ise. Ja nii mõnelgi juhul saab riik osapooli suunata, näidates, et asjad ei ole nii keerulised kui nad tegelikult tunduvad. Vahel on vaja tulla ettevõtetele appi ning vaadata veelkord otsa kehtestatud normidele, seega anname ülevaate peagi kehtima hakkavatest muudatustest töökeskkonna korralduses.

Continue reading “Muudatused töökeskkonna korralduses, millega peaksid lähiajal arvestama”

Aeg rääkida töövõimest, mitte töövõimetusest

2016. aastal käivitunud töövõimereform ei püüdnud alguses paljude inimeste tähelepanu, kuid see tõi endaga kaasa suured muudatused. Ligikaudu 100 000 inimest said teada, et nende elu muutub – enam ei räägita sellest, mida nad ei suuda, neid ei sildistata invaliidideks ja ei jäeta koju pensionile. Selle asemel selgitatakse välja nende tugevused ja nõrkused töö tegemisel ning toetatakse vastavalt nende piirangutele – nii saab igaüks oma võimete piires osaleda ühiskonnaelus ja tööturul, kirjutab töövõimepoliitika juht Arne Kailas.

Samas vajavad kõik sellised uuendused harjumist. Reformiga muutus töövõime hindamine ning koos sellega ka puude raskusastme tuvastamine. Arusaadav, et muudatustega kohanemine võib inimeste jaoks olla kohati raske ja ebameeldiv.

Hindamisega tehakse selgeks, milleks inimene võimeline on

Uue töövõime hindamise süsteemi loomisel peeti oluliseks lähtumist mitte diagnoosist, vaid tegutsemisvõimest,  mida mõjutab inimese terviseseisund.  Varem määrati püsiv töövõimetus diagnoosi järgi ehk iga diagnoos andis teatud protsendiga püsiva töövõimekao. Näiteks ühe sõrme puudumine tähendas 10% töövõime kaotust sõltumata sellest, milliseid tegevuspiiranguid see tekitas. Nii oli hindamise protsess küll lihtne ja odav, aga ka ebatäpne.

Eesti töötervishoiuarstide eestvedamisel valminud töövõime hindamise metoodika järgib tunnustatud rahvusvahelisi standardeid ja arvestab iga inimese individuaalseid eripärasid. Varem hindasid töövõimet sotsiaalkindlustusametis töötavad ekspertarstid. Nüüd hindavad töövõimet arstid, kes igapäevaselt töötavad inimestega haiglates või tervisekeskustes. Nii on hindamisse kaasatud kõige kaasaegsem meditsiiniline teadmine ning see võimaldab vaadata diagnoosist kaugemale: selle mõju inimese individuaalsele võimekusele ja takistustele tööturul.

Töövõime hindamise eest vastutab nüüd töötukassa, kuna just töötukassast saab vähenenud töövõimega inimene abi oma võimetele vastava töö leidmisel ja ka vajalikke teenuseid tööl püsimiseks.

Uus töövõime taotlus arvestab inimese eripäradega 

Töövõime hindamise taotlus, mille esitavad tööealised inimesed, on eelmisest oluliselt põhjalikum. Kuna hinnangut andes soovitakse lähtuda konkreetse inimese vajadustest ja eripäradest, on küsimused rohkem lahti seletatud ja kujundlikumad. Näiteks ei küsita enam umbmääraselt, kas inimesel on probleeme esemete tõstmisel, vaid tal palutakse mõelda, kas ta suudab tõsta liitrist veega täidetud anumat või tühja pappkasti. Taotluse vorm on tehtud selgemaks ja kasutatud on suuremat kirjapilti, et ka nägemispuudega inimene saaks iseseisvalt taotlust lugeda ning täita –  seetõttu on nn raamat küll paksem, aga saadakse selgemad vastused. Samuti on iga küsimuse juures võimalik soovi korral täpsemalt kirjeldada, mida vastuses mõeldud on. Loomulikult võtab sellise taotluse täitmine – ja ka hilisem läbitöötamine ning analüüsimine – varasemast rohkem aega, kuid tänu sellele saadud täpsem tulemus on seda vaeva väärt.

Loomulikult on terviseseisundeid, mille puhul on selge, et inimesel töövõime puudub. Need on töövõimet välistavad seisundid, milleks on IV astme vähkkasvaja, dialüüsravil viibimine, juhitav hingamine, väljakujunenud dementsus, raske või sügav vaimne alaareng või on inimene püsivalt voodihaige. Sel juhul ei ole kogu taotlust vaja täita, märgitakse ära vaid üks nimetatud seisunditest ning edasistele küsimustele ei vastata. Tihtipeale ei tee seda terviseseisundist tulenevalt inimene ise, vaid mõni tema lähedastest või eestkostja.

Kuna taotlus on põhjalik, tunnevad inimesed mõnikord muret, et ei suuda seda ise piisavalt täpselt täita. Taotluse täitmiseks on võimalik pöörduda töötukassa juhtumikorraldaja poole. Juhtumikorraldajad on taotluste täitmises kogenud ning läbinud koolituse inimeste toetamiseks taotluse täitmisel. Nad oskavad vastamisel aidata ning kannavad hoolt selle eest, et kõik vajalik ikka kirja saaks. Kui inimene taotluse ise ära täidab ning töötukassasse saadab, peab olema valmis selleks, et juhtumikorraldaja võib vajadusel helistada ning mõned vastused üle täpsustada.

Puude raskusastme hindamisega tegeleb endiselt sotsiaalkindlustusamet, kuid tööealisel inimesel on võimalik esitada nii töövõime kui puude raskusastme hindamiseks üks taotlus – nii hoiame kokku inimeste kui ekspertarstide aega. Selle taotluse esitamisel koostab ekspertarst inimese töövõime kohta eksperthinnangu, mille alusel määratakse ka puude raskusaste.

Vanaduspensioniealise inimese ja lapse puude taotlemisel töövõime hindamise taotlust täitma ei pea. Seega saab esitada lühema ja selgema puude raskusastme tuvastamise, sotsiaaltoetuste ja puudega isiku kaardi taotluse, mis on mõeldud lapsele ja vanaduspensioniealisele inimesele. Vajadusel aitavad taotlust täita Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindajad.

Taotluse võib inimese eest täita ka tema pereliige, hooldaja, sotsiaaltöötaja või keegi teine. Sel juhul tuleb taotlusele lisaks puude taotleja allkirjale ka teda abistanud inimese allkiri. Kui taotluse allkirjastab üksnes abistaja, tuleb taotlusele lisada volitust tõendav dokument. Volitus võib olla nii lihtkirjalik kui notariaalselt kinnitatud.

Puude raskusastme hindamiseks on vaja teada saada, kuidas saab inimene hakkama oma igapäevaste toimingutega ning kas ja kui palju ta vajab abi, juhendamist või järelevalvet.

Kokkuvõtteks võime öelda, et uue töövõime hindamise süsteemiga hakkavad harjuma nii hindajad kui hinnatavad. Täpsem töövõime hindamine annab rohkem teadmisi inimese piirangute ja võimekuse kohta ja seeläbi ka rohkem võimalusi inimest tööturul aidata. Töövõimereformi tulemused on juba nähtavad – praegu töötab 59% osalise ja 26% puuduva töövõimega inimestest. Töötukassas registreeritud vähenenud töövõimega inimestest asus 2017. aastal tööle ligi 8500. Töötuna registreeritud vähenenud töövõimega inimestest saab tööle esimese kuue kuu jooksul iga kolmas ja aasta jooksul iga teine inimene.

Kuidas olla peresõbralik tööandja oma töötajatele?

Sotsiaalministeerium algatas 2017. aastal peresõbralike tööandjate arendamise programmi, kuhu juba teist aastat kandideeris oluliselt rohkem tööandjaid kui programmi oli võimalik vastu võtta. Kokku osaleb 75 tööandjat erinevatest sektoritest ja valdkondadest, kes väärtustavad head tööõhkkonda ning arvestavad töötaja vajadusega ühildada töö ja pereelu, kirjutab laste ja perede osakonna peaspetsialist Laura Viilup.

Hiljutisest Suurbritannia uuringust, kus küsitleti üle 2500 lapsevanema, selgub, et 37% uuringus osalenud vanematest hindavad enam tööandja töökultuuri, mis toetab töö ja pereelu ühildamist. Olgugi, et peresõbraliku tööandjana on justkui kõik eeldused loodud, näeb 28% lapsevanematest vajadust julgustada töötajaid ka väljapakutud meetmeid kasutama. Võib juhtuda, et tööandja on loonud tingimused, kuid töötajaid ei ole piisavalt nendest võimalustest teavitatud või ei ole töötajad seni tajunud toetavat keskkonda nende meetmete kasutamiseks.

Continue reading “Kuidas olla peresõbralik tööandja oma töötajatele?”

TOIMETULEKUTOETUSE ABC

Toimetulekutoetuse eesmärk on tagada inimesele minimaalsed rahalised vahendid oma esmavajaduste rahuldamiseks. 2018. aasta alguses jõustusid mitmed toimetulekutoetuse muudatused, millega laienes abisaajate ring ning muutus paindlikumaks ka toetuse maksmine, kirjutab hoolekande osakonna nõunik Ulli Luide.

  • Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval inimesel või perekonnal, kelle kuu sissetulek on pärast üüri ja kommunaalkulude mahaarvamist (seaduses paika pandud tingimustel) alla toimetulekupiiri.
  • Toimetulekupiir on 2018. aastal pere esimesele liikmele 140 eurot, igale järgnevale täisealisele inimesele 80% sellest ehk 112 eurot ning igale alaealisele lapsele 120% ehk 168 eurot. See on summa, mis peab pärast eluasemekulude (üür + kommunaalkulud) tasumist inimesele kätte jääma.
  • Toimetulekutoetust on võimalik taotleda kogu kuu vältel ehk taotlus tuleb esitada hiljemalt kuu viimaseks päevaks elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele (KOV).
  • Otsuse toimetulekutoetuse määramise ja maksmise kohta teeb KOV.
  • Üldine valem toimetulekutoetuse arvestamiseks on järgmine:
    toimetulekutoetus =  toimetulekupiir + eluasemekulud – sissetulekud.
  • Kuna toimetulekutoetus koosneb toimetulekupiirist ja eluasemekulude katmisest, on ka neil, kel puudub kindel eluase, võimalik toetust taotleda.

Continue reading “TOIMETULEKUTOETUSE ABC”