Neli olulist punkti vanemahüvitise muudatustest

Täna on Riigikogus esimesel lugemisel paindlikumat vanemahüvitist lubav eelnõu. Muudatuste eesmärk on motiveerida mõlemat lapsevanemat hoolitsema lapse eest tema esimestel eluaastatel ning lisada vanemahüvitise süsteemi rohkem paindlikkust, et lapsevanematel oleks soovi korral võimalik kombineerida lapsega kodus olemist ja töötamist, kirjutab perepoliitika juht Pirjo Turk.  

Täpsemalt on eelnõuga plaanis:

  • pikendada isapuhkus seniselt kümnelt tööpäevalt 30-le päevale ning tasustada seda isa täiendava vanemahüvitisega;
  • toetada paindlikumat töö- ja pereelu ühildamist ehk tõsta vanemahüvitisega samal ajal töötamise sissetulekupiiri ja anda vanematele võimalus võtta vanemahüvitist välja osaliselt või seda peatada ja taasalustada kuni lapse 3-aastaseks saamiseni;
  • muuta vanemahüvitise arvutamise aluseks olevat perioodi;
  • luua kolmikute ning suurema arvuga mitmike toetus.

Et asi aga veelgi selgem oleks, kirjeldan järgnevalt kõiki muudatusi pikemalt.

Continue reading “Neli olulist punkti vanemahüvitise muudatustest”

Advertisements

Eesti unikaalne e-tervis: tuhanded andmeväljad ja üks terviselugu

Eesti e-tervise lahendus on maailma üks unikaalsemaid, kuna seda saavad kasutada kõik tervishoiutöötajad ja patsiendid ning soovi korral saab inimene anda oma e-tervise andmetele ligipääsu näiteks puude määramiseks, kaitseväe arstlikele komisjonidele või maanteeametile.

Eesti pere- ja eriarstid edastavad kesksesse riiklikku andmekogusse ehk tervise infosüsteemi nii diagnoosid, analüüside ja uuringute vastused kui ka raviotsused ja väljakirjutatud ravimid jpm. Kiirabijuhtumi kohta koostab kiirabibrigaad tahvelarvutite abil juba väljasõidu ajal elektroonilise kiirabikaardi. Kui väljasõidul saab patsiendi tuvastada, on kiirabibrigaadile kättesaadav patsiendi kohta tervise infosüsteemis olev info.

Kõigil Eestis tegutsevatel arstidel ja õdedel on seadusest tulenev kohustus ravi käigus tekkinud andmed edastada tervise infosüsteemi. Seda tuleb teha  nii Eesti Haigekassa kui ka patsiendi enda tasutud visiitide korral.

Continue reading “Eesti unikaalne e-tervis: tuhanded andmeväljad ja üks terviselugu”

Uus elukoht annab uued võimalused

Sotsiaalministeeriumi kommunikatsiooniosakonna praktikant Marken Malm külastas erihoolekande klientide kodusid. Milline oli tema kogemus?

Lasnamäel asuvasse korterisse sisse astudes käib elu nagu igas tavalises majapidamises- hommikul ärgatakse, tehakse end korda, süüakse ning tihtipeale minnakse täitma tööülesandeid näiteks koristajana, nõudepesijana või trükkalina. Pärast tööd tullakse tagasi koju, vaadatakse telerit, kuulatakse raadiot, loetakse raamatut. Seejärel saavad sealsed elanikud minna jalutama, teha trenni või käia näiteks poes. Õhtul valmistatakse õhtusöök, koristatakse toad ning minnakse magama.

Continue reading “Uus elukoht annab uued võimalused”

21 asja, mida oleks meil kõigil võimalik õppida erihooldekodude elanikelt

Lähiaastatel on Eestis käsil erihoolekandeasutustes elavate inimeste elamistingimuste parandamine, mis annab neile rohkem võimalusi tunda end ühiskonna täisväärtuslike liikmetena. Teistele annab see aga võimaluse olla avatud ning kohaneda ka nende inimestega, keda me seni oleme võib-olla vähem märganud. Sotsiaalministeeriumi kommunikatsiooniosakonna praktikant Marken Malm pani kirja 21 asja, mida meil kõigil on õppida erihooldekodudes elavatelt psüühilise erivajadusega inimestelt. 

Continue reading “21 asja, mida oleks meil kõigil võimalik õppida erihooldekodude elanikelt”

Tegevuspõhise kontori võimalikkusest ja võimalustest avalikus sektoris

Lisaks kaasaegsele, säästlikule ja koostööd toetavale töökeskkonnale võlus ühishoone projekt võimalusega luua sotsiaalministeeriumi inimeste ning töökultuuriga kõige paremini sobituv ruumilahendus. Meie eripärasid ja soove arvestades vastas kõige paremini tegevuspõhise kontori lahendus, millest räägib lähemalt sotsiaalministeeriumi kantsleri nõunik Nele Gerberson.

Continue reading “Tegevuspõhise kontori võimalikkusest ja võimalustest avalikus sektoris”

Seitse põhjust, miks on oluline, et psüühilise erivajadusega inimesed saavad elada kogukonna keskel

Eesti loob lähiaastatel psüühilise erivajadusega inimestele kaasaegsemad elutingimused, mis annavad rohkem võimalusi ühiskonnaelus osalemiseks. Nii saavad paljud erilised inimesed paremad elamis-, õppimis- ja töötamisvõimalused. Miks see on oluline, pani kirja sotsiaalministeeriumi kommunikatsiooniosakonna praktikant Margit Külaots.
Continue reading “Seitse põhjust, miks on oluline, et psüühilise erivajadusega inimesed saavad elada kogukonna keskel”

Venekeelsed inimesed on seksuaalvähemuste suhtes eestlastest kriitilisemad

Hiljuti läbiviidud uuringu tulemustest on näha, et võrreldes eesti keelt kõnelevate inimestega on Eesti venekeelne elanikkond LGBT temaatika, homoseksuaalsuse ja transsoolisuse suhtes tunduvalt negatiivsemalt meelestatud, kirjutab sotsisaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna nõunik Agni Aav.

Inimõiguste Keskuse tellimusel viidi hiljuti läbi uuring Eesti inimeste arvamusest ja teadlikkusest LGBT ehk lesbide, geide, bi ja transsooliste teemade osas ning uuriti kui vastuvõetavaks homoseksuaalsust peetakse. Uuringu läbiviimiseks küsitleti 1005 inimest üle Eesti. Uuring jagunes kolmeks osaks: kokkupuude LGBT teemaga, homoseksuaalsus ja transsoolisus. Lisaks küsiti inimeste teadlikkuse kohta mitmekesisuse kokkuleppest ja Eesti Inimõiguste Keskusest.

Võrreldes eestikeelse elanikkonnaga on venekeelse elanikkonna kokkupuude LGBT temaatikaga oluliselt väiksem. Teabekanalitest jõuab enamik teavet LGBT temaatika kohta inimesteni traditsioonilise meedia kaudu ning poole vähemal määral läbi interneti. Suur osa venekeelsest elanikkonnast jälgib lisaks Eesti venekeelsetele meediakanalitele rohkesti ka Vene meediat. Võib hinnata, et osalt seetõttu on kandunud Venemaal levinud LGBT kogukonnale vastanduvad hoiakud läbi meedia ka Eesti venekeelse elanikkonnani. Continue reading “Venekeelsed inimesed on seksuaalvähemuste suhtes eestlastest kriitilisemad”