Mitmekesisuse päeval pööratakse tähelepanu inimväärikusele

Mitmekesisuse päeval on fookuses küsimus, kuidas inimeste erisusi heas mõttes ära kasutada ning luua seeläbi keskkond, kus tugevnevad kõik identiteedid, kirjutab sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna nõunik Agni Aav.

Kaasaegses hoolivas ja üleilmastunud ühiskonnas on oluline, et riik kohtleks kõiki inimesi võrdselt ning arvestaks nende eripäradega. Samuti on oluline kaasamine ning kõigile võrdsete võimaluste tagamine. Täna, 19. aprillil, mitmekesisuse päeval, korraldavad mitmed Eesti ettevõtted ja organisatsioonid üritusi mitmekesisuse päeva väärtuste tutvustamiseks.
Continue reading “Mitmekesisuse päeval pööratakse tähelepanu inimväärikusele”

Tulemusi tööelu-uuringust: Kui levinud on Eestis kaugtöö vormis töötamine?

Kaugtöö iseloomustab töökorraldust, kus inimesed töötavad osaliselt väljaspool organisatsiooni tavapäraseid tööruume. Selline töökorraldus on enim levinud teadmistepõhistel töökohtadel, kus töötajad ei ole enam seotud konkreetse asukohaga, et tööd valmis teha. Kuna viimaste aastakümnete jooksul on toimunud suured arengud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamisel, on üleilmselt muutunud järjest levinumaks ka kaugtöö tegemine, kirjutab sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Liina Kaldmäe.

Töötajaid, kes ei veeda kogu oma tööaega organisatsiooni tööruumides ning kasutavad professionaalsel eesmärgil harjumuspäraselt arvutit, internetti ja meili, nimetatakse ka e-nomaadideks. Juba 2010. aasta Euroopa Töötingimuste Uuringu kohaselt oli veerand Euroopa töötajatest e-nomaadid. Nende osakaal erineb riigiti märkimisväärselt, alates 5% Albaanias, Bulgaarias, Rumeenias ja Türgis, kuni üle 40% Hollandis, Taanis ja Rootsis ning 45% Soomes (Eurofound 2012).
Continue reading “Tulemusi tööelu-uuringust: Kui levinud on Eestis kaugtöö vormis töötamine?”

Peresõbralikud tööandjad saavad taotleda ametlikku märgist

Koostöös Äripäeva, ajakirja Pere ja Kodu ning Eesti Personalijuhtimise Ühinguga on Sotsiaalministeerium juba 15 aastat tunnustanud tööandjaid, kes on toetanud töö-, pere- ja eraelu ühitamist. Paljud töötajad tegelevad igapäevaselt kesktee otsimisega töö-, pere- ja eraelu vahel nõnda, et ükski osapool ei kannataks. Peresõbralikkus on järjest olulisem argument töökoha valikul ja annab märku tööandja väärtustest, kirjutab Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna peaspetsialist Laura Viilup.

Eelmisel aastal alustas Sotsiaalministeerium koos partneritega Euroopa Sotsiaalfondi toel peresõbraliku tööandja märgise mudeli väljatöötamist. See on tööandjatele mõeldud pikaajaline programm, mille käigus hinnatakse ja konsulteeritakse tööandjaid peresõbralike võimaluste loomisel. Protsessi lõpus pälvib tööandja peresõbraliku tööandja märgise, mis näitab, et tööandja hoolib oma töötajaskonnast ja hindab tema soove ning vajadusi töö ja pereelu ühitamisel.

Continue reading “Peresõbralikud tööandjad saavad taotleda ametlikku märgist”

Tütarlaste HPV-vastane vaktsineerimine on vajalik ja ohutu

Tütarlaste vaktsineerimisega inimese papilloomiviiruse (HPV) vastu suudaksime 10 000 tütarlapse kohta nende eluea jooksul ära hoida kuni 125 emakakaelavähi ja 32 muud HPVst põhjustatud vähijuhtu. Samuti ennetaksime mitusadat emakakaela vähieelset seisundit ning väldiksime kuni 44 HPVst põhjustatud vähisurma. See on erakordne panus Eesti rahva tervisesse ning me ei peaks kõhklema vaktsineerimise vajalikkuses, kirjutab sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Martin Kadai.

HPV on viiruslik nakkushaigus, millel on teadaolevalt üle 100 eri tüübi. Erinevad HPV tüübid võivad põhjustada erinevaid healoomulisi ja pahaloomulisi kasvajaid, sealhulgas emakakaelavähki. Tegemist on peamiselt sugulisel teel leviva viirusega, ent tõenäoliselt on ka teisi nakatumise teid. Nakkus on väga sage ja laialt levinud ning ligikaudu 75% seksuaalselt aktiivsetest naistest ja meestest on mingil eluperioodil HPV viirusega nakatunud.

Continue reading “Tütarlaste HPV-vastane vaktsineerimine on vajalik ja ohutu”

Kõik, mida sa peaksid praegu teadma Eesti pensionisüsteemi uuendamise kohta

Riik on kaasajastamas Eesti pensionisüsteemi, et tagada selle elujõulisus ka aastate pärast. Üle kolmveerandi Eesti tööealistest inimestest teenib alla keskmise palga ja see olukord kanduks edasi pensionidesse. See on probleem, millega on vaja tegeleda juba täna, et pensionid tulevikus ei väheneks.

Kuna küsimusi on pensionireformi kohta tulnud palju, panime koos sotsiaalkindlustuse osakonna peaspetsialisti Liidia Soontakiga kokku korduvad küsimused ja vastused.
Continue reading “Kõik, mida sa peaksid praegu teadma Eesti pensionisüsteemi uuendamise kohta”

Mida on meil õppida teiste riikide vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemidest?

Eesti väljakutse on leida viise, kuidas soosida ja toetada laste saamist ning võimaldada lapse vanematele paindlikkust töötamiseks ning hoolduskoormuse jagamiseks. Nende eesmärkide saavutamiseks oleme täiustamas vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemi, kirjutab sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Hanna Vseviov.

Väikelapse hooldamisega seotud karjääripausid puudutavad eelkõige naisi, mis põhjustab ebavõrdsust tööturul. Teiste riikide kogemus näitab, et isade suuremal osalusel lapse hooldamises on positiivne mõju naiste tööhõivele, sündimusnäitajatele ning lisaks aitab kaasa ka lähedasema suhte tekkimisele isa ja lapse vahel. Selleks, et julgustada isasid enam vanemapuhkuse võimalusi kasutama, tuleb vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteem muuta senisest paindlikumaks.
Continue reading “Mida on meil õppida teiste riikide vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemidest?”

Vaimse tervise kabinetid on aidanud tuhandeid noori

Enam kui kolm aastat suuremate haiglate juures töötanud vaimse tervise kabinettidest on abi saanud tuhanded lapsed ja noored, kirjutab  SA TÜK psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise keskuse vanemõde Ruth Tohvre.  

2013. aastal hakkasime ellu viima oma pikaaegset unistust luua süsteem, mis aitab parandada lastepsühhiaatrilise abi kättesaadavust. Tänu sellele ei pea inimesed enam esmase psühhiaatrilise abi saamiseks sõitma Tartu, Tallinna või Viljandi Psühhiaatriahaiglatesse, vaid seda saab kiiremini ja oma elukohale lähemalt. Norra projektide toel töötavad praegu suuremate haiglate juures vaimse tervise kabinetid, mis asuvad Põlva Haiglas, Lõuna-Eesti Haiglas, Valga Haiglas, Ida-Viru Keskhaiglas ja Narva Haiglas.

Continue reading “Vaimse tervise kabinetid on aidanud tuhandeid noori”