Alkoholireklaam paneb noored jooma

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Triinu Täht kirjutab, et alkoholireklaami piiramise idee lähtub eelkõige meie noorte tervise ja tuleviku huvidest. On tõestatud, et alkoholireklaamid suurendavad tarbimist ning selle mõju avaldub kogu elu vältel. Kui ühest küljest on reklaami mõju ajas suurenev, siis erinevaid eksperimentaaluuringuid näitavad, et reklaamil võib olla ka otsekohene mõju tarbimisele.

Euroopa Komisjoni juures töötav teadlaste rühm leidis, et reklaami mõju inimesele aja jooksul suureneb. See tähendab, et reklaamidega luuakse juba varases eas eelsuhtumine alkoholi ning hiljem seda kinnistatakse. See omakorda põhjustab suuremat tarbimist kogu elu vältel. Näiteks neis riikides, kus noored näevad alkoholireklaami rohkem, hakatakse 20ndate keskele jõudes jooma suuremates kogustes. Samal ajal hakkab vähenema nende alkoholitarbimine, kes näevad reklaami vähem.

Continue reading “Alkoholireklaam paneb noored jooma”

Kuidas pakkuda teenust vähenenud töövõimega inimestele?

Eestis on umbes 100 000 inimest, kellest klientidena on seni vähe räägitud – vähenenud töövõimega inimesed. Õigupoolest on paljud ettevõtted seni pööranud soodustuste näol tähelepanu muuhulgas (töövõimetus)pensionäridele, ent paljud neist ei kasuta varsti enam pensionitunnistust. Olukord pakub uusi võimalusi ja nõuab teenuste pakkumise läbimõtlemist ka ettevõtjalt, kirjutab töövõimepoliitika juht Arne Kailas.  

Kui olete pakkunud soodustusi pensionäridele, kaasa arvatud töövõimetuspensionäridele, siis tõenäoliselt soovite teha seda ka edaspidi. Sel juhul tuleb arvestada sellega, et pensionitunnistust vähenenud töövõimega inimesed varsti enam ei näita, sest see asendub töövõime kaardiga – plastikkaardiga, millel kirjas inimese nimi ja töövõime ulatus. Kuni aastani 2021 kasutavad osad inimesed pensionitunnistust ja osad uut kaarti.

Continue reading “Kuidas pakkuda teenust vähenenud töövõimega inimestele?”

Euroliit püüab nutikalt eemaldada takistusi erivajadustega inimeste igapäevast

Nutikate lahenduste vähese kasutamise tõttu jääb nii Eestis kui mujal maailmas aktiivsest ühiskonnaelust kõrvale palju inimesi, kes sooviksid õppida, töötada, käia iseseisvalt poes, kasutada ühistransporti, saada osa kultuurisündmusest ja uudisruumist. Ligipääsetavust tagavad erilahendused on aga enamasti kulukad nii riigile, ettevõtjale kui ka inimesele endale, kirjutab sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Eha Lannes.

Selleks, et aidata erivajadustega inimestel – puudega inimestel, aga ka näiteks eakatel, ajutise terviseprobleemiga või lapsevankriga liikuvatel inimestel – ühiskonnaelus täiel määral osaleda, otsime Euroopa Liidus (EL) võimalusi, kuidas  muuta mitmed infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni tooted ja teenused kättesaadavamaks ühtsete ligipääsetavuse nõuete abil.

Continue reading “Euroliit püüab nutikalt eemaldada takistusi erivajadustega inimeste igapäevast”

Videolugu: erivajadusega noormehed saavad tänu abivahendile tööd teha

Eestis elab üle 130 000 puudega inimese, kellest suur osa töötab või soovib seda teha.  Puue ei tähenda automaatselt inimese töövõimetust – vajalike abivahendite kasutamisel ja töökohas sobivate tingimuste tagamisel saavad paljud aktiivselt tööturul osaleda.

Liikumispuudega noormees Vadim Ušanov töötab Selveris kassapidajana. Vadim on veendunud, et tema erivajadus töötamist ei sega ja positiivse suhtumisega suudab ta kõike. Töötukassa ja Selveri toetusega on ta saanud vajalikud abivahendid, mis aitavad teda tööülesannete täitmisel.

Välireklaamidega tegeleva JCDecaux Eesti laojuht on vaegkuulja Mallori Lemsalu. Vastutusrikkal ametikohal on tema ülesanne tagada ettevõtte lao korrasolek, varude olemasolu ja igapäevane laotöö sujuv toimimine.

Continue reading “Videolugu: erivajadusega noormehed saavad tänu abivahendile tööd teha”

Suhkruga magustatud jookide tarbimine suurendab kehakaalu ja lõhub hambaid

Suhkruga magustatud jookide tarbimisel on ülekaalulisuse ja rasvumisega leitud tugevam seos kui ühelgi teisel toidul või joogil. Seega suurendab nende liigtarvitamine kehakaalu, tekitab sõltuvust, tõstab krooniliste haiguste riski ning kahjustab hambaid, kirjutab sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna nõunik Kristina Köhler.

Suhkruga magustatud joogid on kõik mittealkohoolsed joogid, kuhu on toote magustamiseks lisatud suhkruid või selle asendajaid. Kusjuures suhkruga magustatud jookide hulka kuuluvad ka magustatud piim ja selle alternatiivid, tee- ja kohvijoogid, energiajoogid, spordijoogid, magustatud vesi, mahlajoogid jms. Üldjuhul kasutatakse toodetes glükoosi-fruktoosisiirupit või sahharoosi, aga ka näiteks suhkruasendajaid, maisisiirupit, pruuni suhkrut, dekstroosi, mett, invertsuhkrut, suhkrusiirupit või roosuhkrut.

Continue reading “Suhkruga magustatud jookide tarbimine suurendab kehakaalu ja lõhub hambaid”

Videolugu: tööandjad räägivad oma kogemusest osalise töövõimega inimestega

Töövõimereform puudutab suuremal või vähemal määral meid kõiki. Uuendused, mis aitasid näiteks oktoobris tööle 443 vähenenud töövõimega inimest, toetavad inimesi töö leidmisel ja tööandjaid tublide töötajate saamisel.

Estonia Klaverivabrik ja Margon OÜ on head näited, kuidas vähenenud töövõimega inimestesse panustamine tasub end ära. Estonia Klaverivabriku juhataja Venno Laul julgustab töötajaid otsima just erivajadusega inimeste seast, sest nad on oma suhtumisega eeskujuks teistelegi töötajatele. Klaverivabrikus on juba 14 aastat valmistanud klaviatuure Arne, kes on vähenenud töövõimega.

Reklaamikingitustega tegeleva Margon OÜ juhataja Ene Maide peab oluliseks anda igale inimesele võimalus tunda end vajaliku ja täisväärtusliku kodanikuna. Ettevõtte leidis sobiva töötaja Rauli Töötukassa kaudu.

Tutvu Estonia Klaverivabriku ja Margoni lugudega järgnevas videos!

Continue reading “Videolugu: tööandjad räägivad oma kogemusest osalise töövõimega inimestega”

Ülekaalulisus ja rasvumine on suurimad terviseriskid

Iga teine täiskasvanu ja vähemalt üks kolmest 6-13aastasest lapsest Eestis on ülekaaluline või rasvunud ning nende osakaal – eriti laste seas – kasvab iga aastaga, kirjutab analüüsi ja statistika osakonna nõunik Kristina Köhler.

Kui Eesti ülekaalulised täiskasvanud ei ole võrreldes teiste Euroopa riikidega veel kõige halvemas seisus, siis rasvumise probleem on meil üks Euroopa suurimaid. Euroopa 2008. aasta terviseuuringu kohaselt oli rasvumine Eestist rohkem levinud vaid Maltal ja Ungaris. Ülekaalulise inimese kehamassiindeks on 25 ja 29,9 vahel, rasvunud inimese oma 30 või enam. Kehamassiindeksi leidmiseks jagatakse kehakaal kilogrammides pikkuse ruuduga sentimeetrites. Kehamassiindeksit saab arvutada siin.

ulekaaluliste-ja-rasvunud-taiskasvanud-elanike-osakaal-2008
Ülekaaluliste ja rasvunud täiskasvanud elanike osakaal, 2008

Continue reading “Ülekaalulisus ja rasvumine on suurimad terviseriskid”