Kas vanemapuhkuste muudatustega saaks parandada naiste positsiooni tööturul?

Sotsiaalministeeriumi kavandatavad muudatused parandaksid naiste positsiooni tööturul ja aitaksid seeläbi vähendada ka palgalõhet, ütles Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Peep Peterson augusti alguses AS Nortalis toimunud ümarlaual. Naiste positsioon on üks väga oluline argument vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi muutmisel, kirjutab sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Hanna Vseviov.

Töö- ja pereelu ühitamine on sageli tõeline väljakutse, mis päädib ühe vanema, enamasti ema, eemalejäämisega tööelust.  Pikalt eemal olemine mõjutab paratamatult aga naiste positsiooni tööturul.

Continue reading “Kas vanemapuhkuste muudatustega saaks parandada naiste positsiooni tööturul?”

Tööandjad ootavad vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemilt paindlikkust

„Iga töötaja on meile oluline ja seepärast on tähtis anda paindlikud võimalused töötamiseks ka lapsega kodus olles,“ ütles Tööandjate Keskliidu esindaja Piia Simmermann 9. augustil AS Nortalis toimunud vanemapuhkuste ja hüvitiste teemalisel ümarlaual. Vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemi kaasajastamisel ongi paindlikkus üks tähtsamaid märksõnu, kirjutab sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Hanna Vseviov. 

Majandusliku kindlustunde kõrval on oluline, et perepoliitika pakuks võimalusi töö ja pereelu ühildamiseks ning vastaks nii lapsevanemate vajadustele kui tänapäevasele töökorraldusele. Teooriad, mille kohaselt takistab naiste suurem osalus tööelus laste saamist, on praktikas ammu ümber lükatud ning kõrgem sündimus on riikides, kus läbi paindliku töökorralduse, kvaliteetse lapsehoiu ning kaasaegse puhkuste ja hüvitiste süsteemi on peredele loodud head võimalused nii töötegemiseks kui pereeluks.

Continue reading “Tööandjad ootavad vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemilt paindlikkust”

Milline on Eesti lapsevanema olukord tööturul?

Eestis on aastas tööturult eemal umbes 6000 vanemat, kelle peres kasvab alla 8-aastaseid lapsi. Neist 91% on naised, mis tähendab, et suuremat osa hoolduskoormusest kannavad just nemad. Pilt lapsevanemate olukorrast tööturul on aga oluline stardipaik vanemapuhkuste süsteemi hindamiseks, kirjutab laste ja perede osakonna juhataja Hanna Vseviov.

Alaealiste lastega naised osalevad tööturul vähem kui nende lasteta sookaaslased. Kui vähemalt ühe alla 6-aastase lapsega 20-49-aastastest isadest töötas mullu 93,5%, siis sama sihtgrupi naistest töötas 59,3%. Alla 3-aastaste laste olemasolu puhul oli hõivelõhe veelgi suurem: meestest töötas 93,9% ja naistest 31,2%. Vahe nende meeste ja naiste hõives, kel lapsi veel pole, oli vaid 4,3 protsendipunkti.

Continue reading “Milline on Eesti lapsevanema olukord tööturul?”

Millist aktiivsust oodatakse osalise töövõimega inimeselt?

Töövõime süsteemi ühe muudatusena lõpetatakse püsiva töövõimekaotuse protsentuaalne tuvastamine ning selle asemel hakatakse hindama töövõimet. Inimesele antakse rohkem õigusi, et saada abi ja toetust, ja osalise töövõime korral on tal ka kohustus olla aktiivne.

Töövõime hindamise uus metoodika ei keskendu haigustele ega puudele, vaid inimese võimetele. Kohustus olla osalise töövõime korral aktiivne on aga tekitanud ebakindlust ja küsimusi. Olgu siinkohal kohe öeldud, et aktiivsusnõue ei tähenda ootust kohe tööle minna, kaugel asuva või liiga raske töö vastu võtmist.

Aktiivsus tähendab väga erinevaid tegevusi
Osalise töövõimega inimestel, kes ei tööta, on töövõimetoetuse saamiseks kohustus ennast töötuna arvele võtta, tööd otsida ning osaleda töötukassa pakutavatel töölesaamist toetavatel teenustel. See tähendab, et inimesel on õigus töötukassast saada rahalist toetust ja töölesaamiseks vajalikku igakülgset abi, kuid toetuse ja teenuste saamise eelduseks on, et inimene teeb pingutusi töö leidmiseks ja kasutab talle pakutavaid teenuseid, et oma töölesaamise väljavaateid suurendada. Lisaks töötamisele ja tööotsimisele tähendab aktiivne olemine ka näiteks õppimist, alla 3-aastase lapse või puudega inimese hooldamist.

Continue reading “Millist aktiivsust oodatakse osalise töövõimega inimeselt?”

Rahvastiku areng nõuab muutusi tervishoiu rahastamises

Tervishoiu rahastamine on kestlik, kui see on nii majanduslikult kui ka sotsiaalselt stabiilne ning suuteline tagama ühiskonna ootustele vastava tervishoiusüsteemi. Värskelt valminud prognoos kinnitab, et senised ravikindlustuse tulud ei taga Eesti tervishoiu rahastamissüsteemi jätkusuutlikkust, kirjutab tervishoiusüsteemi arendamise osakonna juhataja Triin Habicht.

2014. aastal koostas Praxis ravikindlustuse tulude ja kulude mudeli, mille abil saab igal aastal hinnata erinevate poliitikate ja trendide mõju ravikindlustuse tulude ning kulude tasakaalule. Kahe aasta tagune prognoos näitas, et haigekassa reservid saavad otsa tõenäoliselt juba 2022. aastal.

Mullu oktoobris tuli sotsiaalministeeriumi eestvedamisel kokku töörühm, kus osalesid ka rahandusministeeriumi, haigekassa, Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja haiglate liidu esindajad. Koos pandi kokku uus prognoos, milles võeti arvesse erinevaid võimalikke arenguid tervishoiupoliitikas.

Continue reading “Rahvastiku areng nõuab muutusi tervishoiu rahastamises”

Kui palju töötab valitsussektoris ja KOVides vähenenud töövõimega inimesi?

Tänavu aasta alguse seisuga töötas valitsusasutustes 10 613 vähenenud töövõimega inimest. 2020. aastaks on seatud eesmärk värvata valitsussektorisse lisaks veel vähemalt 1000 vähenenud töövõimega inimest ning see on teostatav, kirjutab tööhõive osakonna juhataja Siiri Otsmann.

1. jaanuari seisuga mõõtsime vähenenud töövõimega inimeste arvu valitsussektoris, ühendades andmed eri andmekogudest. Selgus, et keskvalitsuse 325 asutuses töötab üle 3000 vähenenud töövõimega inimese (kokku ligi 70 000 töötajat) ning kohaliku omavalitsuse sektori 2626 asutuses ca 7500 inimest (80 000st töötajast).

Continue reading “Kui palju töötab valitsussektoris ja KOVides vähenenud töövõimega inimesi?”

9 tundi püstijalu ehk kuidas kaitsta klienditeenindajat?

Tööandja peab töökeskkonna kujundamisel arvestama töötajate vajadustega. Ükski õiguse reegel ei näe samas ette ega saagi ette näha detailset seismise, istumise, kõndimise korraldust sundasenditega töökohtadel, kirjutab sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna juhataja Thea Treier.

Mõni nädal tagasi ilmus Eesti Ekspressis artikkel „9 tundi püstijalu: kauplused keelavad müüjatel istuda“. Kuigi lugu tekitas küsimusi, ei ole tegelikult ühtki põhjust, miks müüja ei võiks hetkeks istuda või toetuda seisutoolile.

Klienditeenindaja töös esinevad füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Töötaja füüsilise ülekoormuse vältimiseks peab tööandja kohandama klienditeenindaja töö töötajale võimalikult sobivaks.

Continue reading “9 tundi püstijalu ehk kuidas kaitsta klienditeenindajat?”