Rahvastiku areng nõuab muutusi tervishoiu rahastamises

Tervishoiu rahastamine on kestlik, kui see on nii majanduslikult kui ka sotsiaalselt stabiilne ning suuteline tagama ühiskonna ootustele vastava tervishoiusüsteemi. Värskelt valminud prognoos kinnitab, et senised ravikindlustuse tulud ei taga Eesti tervishoiu rahastamissüsteemi jätkusuutlikkust, kirjutab tervishoiusüsteemi arendamise osakonna juhataja Triin Habicht.

2014. aastal koostas Praxis ravikindlustuse tulude ja kulude mudeli, mille abil saab igal aastal hinnata erinevate poliitikate ja trendide mõju ravikindlustuse tulude ning kulude tasakaalule. Kahe aasta tagune prognoos näitas, et haigekassa reservid saavad otsa tõenäoliselt juba 2022. aastal.

Mullu oktoobris tuli sotsiaalministeeriumi eestvedamisel kokku töörühm, kus osalesid ka rahandusministeeriumi, haigekassa, Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja haiglate liidu esindajad. Koos pandi kokku uus prognoos, milles võeti arvesse erinevaid võimalikke arenguid tervishoiupoliitikas.

Rahvastiku areng seab piirid
Selle prognoosi aluseks on Eesti rahvastiku areng ehk vaadatakse, milline on rahvastikuprotsesside mõju ravikindlustuse eelarvele ilma erinevate poliitiliste muudatusteta. Aluseks võeti andmed kolmest erinevast kohast: rahvastikuprognoos, mis tugineb Euroopa Komisjoni 2013. aasta andmetele; rahandusministeeriumi avaldatud tööturu- ja makromajandusnäitajate ja sotsiaalmaksu prognoos; ning haigekassa eelarveprognoos. Viimase aluseks on ravikindlustuse 2014. aasta tegelikud ravijuhupõhised andmed, mullune tegelik kulu ning haigekassa nõukogu kinnitatud 2016. aasta eelarve.

Peale demograafiliste arengute mõjutavad tervishoiukulusid erinevad poliitikamuudatused. Analüüsis on käsitletud kuute võimalikku stsenaariumi ja nende mõju ravikindlustuse kestlikkusele:

  • inimeste omaosaluse vähendamine;
  • hambaravihüvitise rakendamine täiskasvanutele;
  • ajutiste töövõimetushüvitiste (nn haiguslehe ajal saadav hüvitis) väljaviimine ravikindlustuse eelarvest;
  • kindlustuskaitse laiendamine kogu elanikkonnale;
  • haigekassa hinnatud ravinõudluse kasv;
  • tervishoiuteenuste hindu mõjutavad arengud, sh tervishoiutöötajate palgakokkuleppe stsenaarium ja stsenaarium, mille kohaselt tervishoiuteenuste hinnad kasvavad kiiremini kui üldine majandustase riigis.

Analüüsi tulemused näitavad, et olenemata erinevatest võimalikest poliitilistest stsenaariumidest muutuvad haigekassa reservid järgmise kümne aasta jooksul ainuüksi rahvastikuprotsesside, elanikkonna vananemise ja tööealise elanikkonna vähenemise tulemusel negatiivseks. Näiteks, kui rahastada haigekassa poolt hinnatud katmata ravinõudlus, siis muutuksid haigekassa reservid negatiivseks juba 2017. aastal ja tõstaks tervishoiukulusid SKP-s 0,5% võrra.

Mitmed analüüsid, samad järeldused
Kümmekonna aasta jooksul on valminud mitmeid prognoose ja analüüse, mille järeldused on olnud ühesed.  Nii leiti näiteks juba 2005. aastal valminud Praxise aruandes, et ainult palgamaksudel põhinev süsteem ei ole jätkusuutlik, arvestades vananevat elanikkonda, vähenevat tööhõivet ja tööjõumaksude laekumiste tundlikkust majanduskeskkonna muutuste suhtes. Sarnasele järeldusele jõuti ka WHO samal aastal valminud aruandes, kus märgiti, et pikas perspektiivis tuleks kaaluda pensionäride eest lisaraha panustamist ravikindlustuse eelarvesse.

Veelgi põhjalikum WHO analüüs avaldati 2010. aastal,  ning sellest leiab tervishoiu rahastamise kulude ja tulude prognoosi aastani 2030. Tulemused kinnitasid, et muutumatul kujul süsteemil ei ole tulevikku ning sõltuvalt poliitikatest võib kulude ja tulude vahe 2030. aastaks olla 0,3–3,0% SKPst.

2011. aastal valmis Praxisel põhjalik ülevaade „Eesti sotsiaalkindlustussüsteemi jätkusuutliku rahastamise võimalused“, mis kinnitas varasemate analüüside tulemusi.

Vajadust muuta tervishoiu rahastamist kinnitavad seega mitmed analüüsid juba aastaid, ka rahvastikuprognoosid annavad üheselt mõistetava pildi. Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski esitas seetõttu valitsusele ettepanekud ravikindlustuse tulubaasi laiendamiseks ja tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks, ravikindlustuskaitse laiendamiseks ning inimeste omaosaluse vähendamiseks.

Ministeeriumi ettepanekul tuleks ravikindlustusse tulevaid rahasid suurendada eelistatult läbi pensionäride eest panustamise. Riigieelarvest tuleks seega suunata ravikindlustuisse iga pensionäri eest keskmise vanaduspensioni või keskmise nominaalpalga järgi arvestatud summa. Näiteks 2018. aastal on Eestis hinnanguliselt ca 210 000 pensionäri, kes ei tööta ja kelle eest seega ei tasuta ka sotsiaalmaksu. Kui kõigi nende inimeste eest panustaks riik 12% keskmiselt vanaduspensionilt (2018.a 432 eurot), siis tuleks ravikindlustuse eelarvesse suunata 2016. aasta hinnataset arvestades täiendavalt 130 miljonit eurot, mis on ka haigekassa hinnangul praegu katmata vajadus.

Triin Habicht, tervishoiusüsteemi arendamise osakonna juhataja

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s