Milline on Eesti lapsevanema olukord tööturul?

Eestis on aastas tööturult eemal umbes 6000 vanemat, kelle peres kasvab alla 8-aastaseid lapsi. Neist 91% on naised, mis tähendab, et suuremat osa hoolduskoormusest kannavad just nemad. Pilt lapsevanemate olukorrast tööturul on aga oluline stardipaik vanemapuhkuste süsteemi hindamiseks, kirjutab laste ja perede osakonna juhataja Hanna Vseviov.

Alaealiste lastega naised osalevad tööturul vähem kui nende lasteta sookaaslased. Kui vähemalt ühe alla 6-aastase lapsega 20-49-aastastest isadest töötas mullu 93,5%, siis sama sihtgrupi naistest töötas 59,3%. Alla 3-aastaste laste olemasolu puhul oli hõivelõhe veelgi suurem: meestest töötas 93,9% ja naistest 31,2%. Vahe nende meeste ja naiste hõives, kel lapsi veel pole, oli vaid 4,3 protsendipunkti.

Erineva osaluse tööelus tingib suur lõhe 0-2-aastaste lastega ja 0-2-aastaste lasteta naiste tööhõive võrdluses.  Meeste puhul omab laste olemasolu vastupidist mõju – alaealiste lastega meeste tööhõives osalemine on oluliselt kõrgem kui samas vanuses lasteta meestel. Just väikeste lastega isade suurem osalus tööturul võib tuleneda vajadusest suurema sissetuleku järgi, aga ka sellest, et väikelaste kasvatamise periood langeb tihti kokku ajaga, mil inimesed panustavad intensiivselt oma karjääri.

Laste ja lasteta 20-49-aastaste meeste ja naiste tööhõive määr ja hõivelõhe, 2015. a
Laste ja lasteta 20-49-aastaste meeste ja naiste tööhõive määr ja hõivelõhe, 2015. a. Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuringu andmed 

Paindlikku tööd kasutatakse vähe

Eesti väikelastega vanemate tööhõivet iseloomustab ka vähene paindlike töövormide kasutamine. Kui kogu rahvastikus pole osaajaga töötamine Eestis populaarne (2015.a kokku 9,5% tööealisest elanikkonnast), siis kõige vähem levinud on see aktiivses lastekasvatamise eas (vanuses 25-49), kus seda võimalust kasutas vaid 3,6% meestest ja 11,9% naistest.

Kui meeste osaajaga töötamise populaarsust alaealiste laste olemasolu oluliselt ei mõjuta, siis lasteta ja lastega naiste puhul on erinevus märgatav. Lasteta 25-49-aastastest naistest töötas mullu osaajaga 8% ning vähemalt ühe alaealise lapsega naistest 15%. Laste vanuse järgi eristusid teistest need naised, kelle leibkonnas oli alla 3-aastane laps: nii väikeste laste kõrvalt töötavatest naistest töötas osaajaga ligi kolmandik.

Palgatase ja töökorraldus osakoormuse kitsaskohaks
Paljudel juhtudel ei võimalda osaajaga töötamine sissetulekut, mis oleks pere toimetulekuks vajalik. Nii on osaajaga töötamine levinum vanades Euroopa Liidu riikides, kus on üldiselt kõrgemad palgad ning ka osaajaga töötades on võimalik majanduslikult hästi toime tulla. Madalama palgatasemega riikides võib osaajaga töötamine aga märkimisväärselt suurendada inimese vaesusriski.

Kui lapsevanem siiski osalist tööaega eelistaks, on olukordi, kus tööandja ei saa seda võimaldada. 2015. aastal tööandjate seas läbi viidud uuringust selgus, et osalise tööajaga töötamise võimaldamist takistab eelkõige töökorraldus (79% osalise tööajaga töötamist mittevõimaldavatest tööandjatest), kuid põhjusena toodi ka sotsiaalmaksupoliitikat (3%) ning osaajaga töötamisega kaasnevat suuremat administratiivset koormust (7%).

Nii osalist tööaega kui kaugtöö tegemist on  uuringus osalenud ettevõtted võimaldanud eelkõige naistele. Rohkem kui igas teises organisatsioonis (53%), kus töötab naisi, teevad naised vajadusel aeg-ajalt kaugtööd. Meeste puhul on sama näitaja 44%. Kaugtöö tegemise võimalust kasutavaid mehi ja naisi on sagedamini suurtes, üle 250 töötajaga organisatsioonides ning riigisektoris.

Enamik eelistab palgatööd
Enamik aktiivses lastekasvatamise vanuses meestest ja naistest töötab palgatöötajatena, mittepalgaliste töötajate osakaal kõikidest töötajatest on 9%. Seejuures on mittepalgaline töövorm meeste seas (11%) rohkem levinud kui naiste seas (7%).

Palgatöötajatest töötab enamik 20-49-aastastest naistest ja meestest töölepingu alusel (365 100 ehk 95% palgatöötajatest). Avaliku teenistuse seaduse või teenistuslepingu alusel töötas mullu 6300 meest ja 6600 naist ning muu võlaõigusliku lepingu alusel 1100 meest ja 1800 naist. Meeste seas eristusid veel need, kes töötavad suulise kokkuleppe alusel (1300 meest).

Analüüs lapsevanemate olukorrast Eesti tööjõuturul on üks oluline samm tulevaste sammude planeerimisel. Olulised küsimused on, kuidas soodustada järjest enam töö- ja pereelu sünergiat ning kuidas kaasaegsete perepoliitiliste meetmetega kindlustada Eesti rahva püsimajäämine.

Vanemapuhkuste süsteemi hindamine ja arendamine on kokku lepitud valitsuse tegevusprogrammis eesmärgiga soodustada vanemapuhkuse tasakaalustatumat kasutamist ema ja isa vahel ning luua paindlikumad ja selgemad võimalused vanemapuhkuste kasutamiseks.

Hanna Vseviov, laste ja perede osakonna juhataja

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s