E-kiirabi ühendab kiirabiteenuse ühtseks tervikuks

E-kiirabi terviklahenduse on praeguseks kasutusele võtnud kümme kiirabiasutust 11st ning 2017. aastaks loodetakse info liigutamine kiirabiteenuse osutamisel viia digitaalseks kõikides kiirabiasutustes. Mida kujutab endast teenus, mille kliendiks ei taha keegi sattuda, aga eeldame siiski selle laitmatut toimimist, kirjutab sotsiaalministeeriumi e-kiirabi programmijuht Indrek Jakobson.

E-kiirabi on riiklikult arendatav terviklahendus, mis asendab paberitööd tänapäevaste üleriigiliste e-lahenduste abil, jättes samaks kiirabiteenuse osutamise loogika. Siinkohal pole tegemist omaette kiirabi- ega tervishoiuteenusega, vaid abivahendiga kiirabidele oma tööks vajaliku info kogumiseks, jagamiseks ja haldamiseks. Kiirabiteenuste  paremaks ja efektiivsemaks pakkumiseks on meedikute igapäevatöös kasutatud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) võimalusi ja lahendusi. IKT tuleb appi kriitilistes olukordades, kus igasugune info patsiendi kohta, kes tihtipeale pole ise teadvusel, on väga väärtuslik ja info operatiivne liikumine hädavajalik.

Oma olemuselt on e-kiirabi keerukalt kokku pandud infosüsteem ning koosneb kolmest osast, mis on seotud tervise infosüsteemi kesksüsteemiga. Need on:

  • Kiirabiportaal;
  • Kiirabi mobiilne töökoht;
  • Kiirabi analüüsi- ja statistika moodul.

E-kiirabi terviklahendus ühendab Häirekeskuse, tervise infosüsteemi, kiirabiauto, kiirabiasutuse ning haigla erakorralise meditsiini osakonna ühtsesse infovahetussüsteemi. Selles terviklahenduses edastatakse andmeid elektroonsel kiirabikaardil. Ühes kalendrikuus täidetakse Eestis elektrooniliselt keskmiselt umbes 16 000 kiirabikaarti ning tänaseks on tervise infosüsteemis kasutamiseks ligi 260 000 kiirabikaarti. Neid tervise infosüsteemi jõudnud kiirabikaarte näevad ravisuhte korral arstid ning riikliku patsiendiportaali www.digilugu.ee kaudu ka patsiendid ise. Kogu protsess näeb piltlikult välja nii:

e-kiirabi

Kiirabide esindajad on kaasatud e-tervise teenuste arendamisse
E-kiirabi arendamisega on Eestis tegeletud juba eelmise kümnendi lõpust ning vajalikke muudatusi tuleb veelgi. See on ka mõistetav, sest e-kiirabi on projekt, millest on välja kasvamas püsivalt toimiv teenus. Arusaadavalt on sel omad puudused, samuti muutuvad ajas kiirabide ootused ja vajadused. E-kiirabi kasutamise käigus on tulnud välja probleeme, mõned suuremad ja mõned väiksemad, mille parandamisega oleme tegelenud käesoleva aasta jooksul ning selle tööga tegeleme jätkuvalt edasi. Osade tuvastatud probleemide lahendamiseks on vaja suuri muudatusi ja nii näiteks on vaja kiirabiportaalist luua päris uus versioon.

E-tervise teenuste edasiarendamisel ja muutmisel on oluline, et see tugineks kasutajate vajadustele. Selleks oleme asunud e-kiirabi terviklahenduse muudatuste analüüsimise ja arendamise protsessi muutma nii, et senisest enam oleksid kaasatud kiirabide esindajad. Kiirabide esindajad saavad selgitada, kuidas muudatused peaksid olema kasutajast lähtuvalt lahendatud, kas analüüsi tulemusena väljapakutavad lahendused vastavad nende vajadustele ning kas lõpuks analüüsi tulemuse põhjal teostatud arendused sobivad kasutusele võtmiseks.

Indrek Jakobson, e-kiirabi programmijuht (Keila Haigla kiirabiarst 1993-1996)

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s