Soovime arstitudengitele anda ligipääsu tervise infosüsteemi

Vähemalt neljanda kursuse läbinud arstitudengid, kes töötavad tervishoiuasutuses, võiksid edaspidi saada ligipääsu tervise infosüsteemile. Valitsus on eelnõu heaks kiitnud ning praegu menetleb seda Riigikogu. Selline muudatus annab tudengile võimaluse tutvuda iseseisvalt patsiendi terviseandmetega ja osaleda paremini ravitegevuses, kirjutab tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist Maarja Kerner.

Tudengitele ligipääsu andmine tervise infosüsteemile (TIS) aitab meie tulevasi arste paremini ette valmistada patsiendi iseseisvaks raviks. Kasu saab sellest patsient aga juba täna, sest arsti abilisena töötav tudeng saab andmetega terviklikult tutvudes parema ülevaate patsiendi tervise seisundist ja vajalik info jõuab seeläbi kvaliteetsemalt ning kiiremini raviotsuseid langetava juhendajani. Muudatus teeb süsteemi läbipaistvamaks ja tõstab tudengi isiklikku vastutust, sest täna tehakse neid toiminguid vajadusel juhendava arsti ID-kaardiga.

Vastutuse andmine motiveerib Eestisse jääma
Arstitudengite endi hinnangul on nende võimaluste suurenemine ravitegevuses osalemisel signaaliks, et nende rolli väärtustatakse. See omakorda motiveeriks neid asuma tööle just Eesti tervishoiusüsteemis, mitte mõnes välisriigis. Lisaks lihtsustab selline samm ka juhendavate arstide tööd, sest üliõpilased saavad senisest enam tutvuda iseseisvalt patsiendi haiguslooga, viia läbi patsiendi esmast läbivaatust ja abistada lihtsamate haigusjuhtumite lahendamisel.

Ravivastutus on juhendajal
Tervise infosüsteemile ligipääsu võimaldamine ei vähenda juhendajate vastutust kontrollida üliõpilaste tööd. Seaduse järgi on üliõpilase tegevus võrdne juhendava tervishoiutöötaja tegevusega ja kogu vastutus patsiendi ravi eest on juhendajal. Samas vastutab üliõpilane täiel määral ise isikuandmetega seotud toimingute eest ega tohi eksida terviseandmete kui delikaatsete isikuandmete töötlemisel.

Sotsiaalministeeriumis valminud eelnõu järgi registreerib Terviseamet arsti abilistena töötavad arstitudengid tulevikus tegevuslubade registris eraldi koodiga ning selle alusel saavad nad ligipääsu tervise infosüsteemile. Soomes on selline teatud piirangutega õigus üliõpilastel juba olemas.

Arsti abilistena töötavate arstitudengite süsteem hakkas Eestis toimima 2011. aastast. Seaduse järgi on selline tudeng tervishoiutöötaja registreeringut mitteomav isik, kes osaleb terviseteenuse osutamisel, on läbinud vähemalt neljanda kursuse arstiõppe ning tema tegevuse eest vastutab juhendaja. Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi korraldatud tagasisideküsitluses tervishoiuasutuste abiarstinduse süsteemile leidis 65% tervishoiuasutustest, et abiarstide palkamine aitas leevendada tööjõu puudust. Töötavate arstitudengite registreerimist Terviseametis (sh ligipääsu TIS-ile) pooldas teise uuringu “Abiarstide tagasiside 2016” andmetel 77% arstitudengitest ja 74% tervishoiuasutustest.

Maarja Kerner, tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s