Eesti tervishoid vajab rohkem õdesid

Eesti tervishoiu elujõulisus sõltub sellest, kas meil on piisavalt palju häid tervishoiutöötajaid – meie tervishoiu kõige olulisimat ressurssi. Eestis on tuhande elaniku kohta kuus õde, OECD keskmine on kümme. Seetõttu peame eelkõige keskenduma õdede puuduse leevendamisele, kirjutab tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist Maarja Kerner.

Vajame tudengeid Eesti eri paikadest
2015. ja 2016. aastal võeti arstiteaduskonda vastu 176 üliõpilast. Personalivajaduse prognoos näitas, et tulevikus vajaliku arvu arstide olemasoluks tuleb vastuvõttu suurendada 200-ni. Õdede osas on vajaduse ja tegeliku vastuvõtu vahe veelgi suurem. 2014. aastal määrati õdede vastuvõtuarvuks kokku 350, eelmisel aastal oli see 380 ning sel aastal 400. Kuigi vastuvõtunumbrid kasvavad, siis tegelikult vajame igal aastal juurde 700–800 uut õde.

Lisaks vastuvõtuarvude suurendamisele peame silmas pidama, et arstid ning õed ei koonduks tulevikus ainult suurtesse keskustesse. Selleks peame tagama arsti- ja õendusõppe võimalikult laiapõhjalise geograafilise esindatuse. See tähendab, et kui tudengid on pärit erinevatest Eestimaa paikadest, siis on suurem tõenäosus, et nad pöörduvad tulevikus oma kodukanti tagasi.

Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) sõlmib koolidega tulemuslepinguid ja eraldab tegevustoetusi. Üldiselt otsustavad koolid ise, kuidas seda raha erialade vahel jagada, kuid teisest küljest peavad nad lähtuma õdede ja arstide vastuvõtu minimaalarvust. Vastuvõtunumbrid kinnitab koolituskomisjon, mille kutsub kokku Sotsiaalministeerium. Komisjoni kuuluvad kõrgkoolide ja Haiglate Liidu esindajad ning muud asjassepuutuvad osapooled.

2010-2015-aastal-tu-meditsiini-oppekavale-vastuvoetud-uliopilaste-arv-maakondade-loikes
2010-2015. aastal TÜ meditsiini õppekavale vastuvõetud üliõpilaste arv maakondade lõikes

Riik aitab tervishoiutöötajaid süsteemi tagasi tuua
Riik on loonud ka algatuse, millega tuuakse tervishoiusüsteemist väljaspool töötavad arstid ja õed tagasi süsteemi. Esimene projekt oli „Arstid tagasi tervishoidu“ ning sihtrühma kuulusid arstid, kes polnud kantud Eesti tervishoiutöötajate registrisse, kuid soovisid seda. Selleks tuli neil läbida praktika ja sooritada üldarsti eksam. Praktika individuaalse juhendaja juures kestis kolm kuud, kus pool ajast oldi perearstipraksises ning teine pool sisehaiguste või selle alameriala osakonnas.

Kuna Eesti tervishoiusüsteemis on kõige suurem puudus õdedest, siis alates 2015. aastast suunati projekti vahendid ümber. Uue projekti nimeks ja fookuseks sai „Õed tagasi tervishoidu“. Samal aastal läbis Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis koolituse 21 õde, kellest umbes seitse on juba erinevates tervishoiuasutustes tööd alustanud. Õed hindasid projekti kõrgelt ning seetõttu otsustasime sellega jätkata. Tänavu alustas kursust 25 õde ning loodame, et suur osa neist saab juba selle aasta lõpus võimaluse naasta tagasi tervishoiusüsteemi.

Rahaliste võimaluste korral soovime jätkata ka arstide projektiga. Tartu Ülikooli esindajate sõnul on arstide seas projekti vastu endiselt suur huvi.

Konsensusleppega tagatakse õdede õppekohtade suurenemine
Selleks, et õdede arvu veelgi suurendada, sõlmivad Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Haiglate Liit, tervishoiukõrgkoolid, Eesti Õdede Liit ning Eesti Ämmaemandate Ühing 15. novembril esmakordselt õdede konsensusleppe. Selle eesmärk on kokku leppida ja tagada õppekohtade suurenemine õdede ning ämmaemandate õppes aastatel 2017–2020. Iga leppe osapool võtab endale hea tahte väljendusena kohustused.

Leppe järgi kohustub Sotsiaalministeerium, koostöös kõigi osapooltega, korraldama tervishoiutöötajate ja -spetsialistide koolituskomisjoni. Selle eesmärk on igal aastal vaadata üle kõik koolitusmahud, tuginedes kokkulepitavatele numbritele. Haridus- ja Teadusministeerium kohustub tervishoiukõrgkoolidele eraldama tegevustoetuse, mis tagab õdede ja ämmaemandate õppesse vastuvõtu ning õppe.

Tervishoiukõrgkoolid lubavad omalt poolt tagada õdede ja ämmaemandate vastuvõtu ning õppe. Haiglate Liit panustab õdedele ja ämmaemandatele praktika pakkumisega ning lisaks tagab praktikantidele juhendajad. Samuti katab viimane kõik praktikaga kaasnevad kulud.

Maarja Kerner, tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s