Euroliit püüab nutikalt eemaldada takistusi erivajadustega inimeste igapäevast

Nutikate lahenduste vähese kasutamise tõttu jääb nii Eestis kui mujal maailmas aktiivsest ühiskonnaelust kõrvale palju inimesi, kes sooviksid õppida, töötada, käia iseseisvalt poes, kasutada ühistransporti, saada osa kultuurisündmusest ja uudisruumist. Ligipääsetavust tagavad erilahendused on aga enamasti kulukad nii riigile, ettevõtjale kui ka inimesele endale, kirjutab sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Eha Lannes.

Selleks, et aidata erivajadustega inimestel – puudega inimestel, aga ka näiteks eakatel, ajutise terviseprobleemiga või lapsevankriga liikuvatel inimestel – ühiskonnaelus täiel määral osaleda, otsime Euroopa Liidus (EL) võimalusi, kuidas  muuta mitmed infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni tooted ja teenused kättesaadavamaks ühtsete ligipääsetavuse nõuete abil.

See tähendab, et nii Eestis kui ka teistes EL-i riikides peaksid näiteks panga- ja piletiautomaadid muutuma ligipääsetavaks ka ratastooliga, andma hääljuhiseid vaegnägijatele ja võimaldama muuta ekraanil oleva kirja suurust. Tulevikus peavad kõikides EL-i riikides kehtima ühtsed nõuded selleks, et muuta telefoni-, audiovisuaalmeedia, reisijateveo ning pangandusteenused, aga ka e-raamatud ja e-kaubanduse erivajadustega inimestele lihtsamini kasutatavaks.

Samuti peaksid lihtsamini olema kasutatavad televiisoripuldid ning arvuti riistvara ja operatsioonisüsteemid. Näiteks selleks, et piiratud peenmotoorikaga inimesed saaksid kasutada arvutihiirt või klaviatuuri, oleksid seadmed nende vajadustele kohandatud (laiendatud klaviatuur või miniklaviatuur, võimalus teha samaaegsete klahvivajutuste asemel järjestikusi jne) või pakutakse tarkvaraprogrammidega muid alternatiive (nt kleepuvate klahvide funktsioon).

Arutelud ühtsete nõuete üle on kõige teravamalt alanud valdkondades, kus need on juba mõnel määral olemas, näiteks transpordis ja audiovisuaalmeedia teenuste puhul. Mitmed riigid on juba teinud olulisi investeeringuid transpordisüsteemi ligipääsetavaks muutmiseks ning seetõttu ei pea vajalikuks täiendavate nõuete kehtestamist.

Tundlikuks teeb teema ka suhteliselt suur kulukus. Kahtlemata tuleb teha tooted ja teenused erivajadustega inimestele paremini ligipääsetavaks, kuid tuleb meeles pidada, et väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel ei pruugi olla ressursse vajalike kohanduste ja muutuste tegemiseks. Samas  saaksid ettevõtjad oma tooteid ja teenuseid EL-is hõlpsamini müüa, sest kaob vajadus kohandada neid teiste riikide nõuetega. Turgutust peaks saama ka teadmistepõhine majandus, sest ettevõtetel tuleb rohkem pühenduda innovatsioonile.

Disain kõigile
Hoogsalt alanud arutelud jätkuvad kindlasti ka 2017. aasta teisel poolaastal, mil Eestil on eesistujana nende läbirääkimiste juhtimises oluline roll. Üksmeele otsimisel tugineme universaalse disaini ideele (sageli on kasutusel ka mõisted „kaasav disain“ või „disain kõigile“) ehk kaupu, teenuseid, hooneid ja tehiskeskkondi tuleks luua selliselt, et need on täiendavate kohandusteta kasutatavad ja ligipääsetavad nii paljudele inimestele kui võimalik.

Täites nende inimeste vajadused, kellele toote või keskkonna kasutamine oleks muidu probleemne või võimatu, paraneb ka teiste elamus, tekib vähem uusi takistusi ning kulud vähenevad, sest algusest peale ligipääsetava keskkonna loomine on oluliselt odavam kui hilisem ümberehitamine.

Ehkki me praegu näeme kaasavat elukeskkonda ja universaalset disaini laiemalt kui vaid ühele sihtgrupile suunatud mõtteviisi, sai see mõtteviis alguse vajadusest parandada just puuetega inimeste olukorda ning anda neile paremad võimalused ühiskonnaelus osalemiseks. Samas rõhutab ka ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon, mis on olulisim rahvusvaheline dokument puuetega inimeste õiguste kaitsmiseks, et tooted, teenused ja keskkond tuleb luua nii, et neid saavad kasutada võimalikult paljud inimesed ilma kohanduste või eridisainita. Kui jõuame EL-is kokkuleppele, täidavad kõik liikmesriigid ka ÜRO konventsiooni paremini.

Eestis arenguruumi jagub
Eesti liigub kaasava elukeskkonna arendamise suunas, kuid arenguruumi veel jagub. Peame eemaldama takistusi, aga eelkõige keskenduma tulevikule, et uute arenduste juures arvestataks ligipääsetavusega võimalikult vara.

Puuetega inimesed ja eakad ise on välja toonud, et kõige vähem on neile ligipääsetavad bussitransport, piletiautomaadid, registreerimisautomaadid, arvuti operatsioonisüsteemid ning transporditeenustega seotud mobiilirakendused. Kui bussitranspordi puhul on peamine probleem madalapõhjaliste busside puudumine või takistused bussipeatustesse jõudmisel, siis panga-, pileti- ja registreerimisautomaadid on enamasti liiga keerulised kasutada.

Samal ajal kui EL-is läbirääkimised algasid, kutsus sotsiaalministeerium 2015. aastal kokku ligipääsetavuse nõukogu, mille üks ülesanne on juhtida avalikke arutelusid ligipääsetavusest ja universaalsest disainist ning teha kaasava elukeskkonna põhimõtete arvestamine meie igapäevaelu osaks. Nõukogu väljakuulutatud universaalse disaini konkursiga julgustame tudengeid välja pakkuma selliseid ideid ja lahendusi toodete, teenuste, ehitiste ja digitaalkeskkonna disainimisel, mis sobiksid kõigile.

Loe lisa:

Takistustevaba ühiskond ehk ligipääsetavuse tagamine erivajadustega inimestele on üks sadadest teemadest, milles Eesti eksperdid juhivad EL-i liikmesriike üksmeele suunas, kui Eesti on esimest korda EL-i Nõukogu eesistuja 2017. aasta teises pooles. Eesistujana on Eestile oluline jõuda kokkulepetele lähemale teemades, mis tõstavad inimeste turvatunnet ja heaolu ning tugevdavad EL-i.

Artikkel ilmus algselt Postimehes 07.12.2016.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s