Kuidas pakkuda teenust vähenenud töövõimega inimestele?

Eestis on umbes 100 000 inimest, kellest klientidena on seni vähe räägitud – vähenenud töövõimega inimesed. Õigupoolest on paljud ettevõtted seni pööranud soodustuste näol tähelepanu muuhulgas (töövõimetus)pensionäridele, ent paljud neist ei kasuta varsti enam pensionitunnistust. Olukord pakub uusi võimalusi ja nõuab teenuste pakkumise läbimõtlemist ka ettevõtjalt, kirjutab töövõimepoliitika juht Arne Kailas.  

Kui olete pakkunud soodustusi pensionäridele, kaasa arvatud töövõimetuspensionäridele, siis tõenäoliselt soovite teha seda ka edaspidi. Sel juhul tuleb arvestada sellega, et pensionitunnistust vähenenud töövõimega inimesed varsti enam ei näita, sest see asendub töövõime kaardiga – plastikkaardiga, millel kirjas inimese nimi ja töövõime ulatus. Kuni aastani 2021 kasutavad osad inimesed pensionitunnistust ja osad uut kaarti.

Suurem kaasatus loob uusi kliente
Nagu inimestel ikka, on ka sellel kliendigrupil erinevad huvid, haridus, tervislik seisund ja sotsiaalne taust. Samas on suur osa vähenenud töövõimega inimesest jäänud seni ebaõiglaselt aktiivsest ühiskonnaelust kõrvale ja siin on põhjusi nii ühiskonna hoiakutes, ligipääsetavuses kui ka majanduslikus toimetulekus. Näiteks, 2015. aastal läbi viidud küsitluse järgi tunnetab 81% Eesti elanikest eelarvamuslikku suhtumist vähenenud töövõimega inimestesse.

Riik on ette võtnud suurendada nende 100 000 inimese kaasatust ühiskonnaellu. Töövõime süsteemi ümberkorraldamisega abistame vähenenud töövõimega inimesi võimetekohase töö leidmisel ja seal püsimisel. See tähendab suuremat sissetulekut ja sellega koos ka aktiivsemat osalemist kõiges, mida elul on pakkuda, sealhulgas erinevate teenuste tarbimisel.

Teenusepakkujatele tähendab see eelkõige võimalust – rohkem potentsiaalseid kliente. Kuidas neile head kliendikogemust pakkuda, tasub enne läbi mõelda ja seda mitme nurga alt. Erilist tähelepanu väärivad ligipääsetavus ja soodustuste pakkumine. On tõenäoline, et turg võib tekkida ka mõnele täiesti uuele teenusele.

Klienditeenindajal on võtmeroll – tehke enne olukord selgeks
Soodustustest rääkides jõuame tagasi pensionäride ja staatuse muutumise juurde. Nö vana süsteemi järgi hinnati pikaajalise terviseprobleemiga inimeste töövõimetust ja selle kohta sai töövõimetuspensionär pensionitunnistuse. Kuna soovime, et kõikidel tööealistel inimestel oleks võimalus aktiivset elu elada, hinnatakse nüüd  töövõimet ja pikaajalise terviseprobleemiga inimene saab puuduva või osalise töövõime, pensionitunnistust enam ei anta.

Seni pensionäri soodustust saama harjunud klient tuleb ilmselt taas näiteks kino-, teatri- või bussipiletit ostma, reisiteenust tellima vms. Kuna pensionitunnistust enam ei ole, sõltub olukorra lahenemine klienditeenindaja ettevalmistusest, suhtlusoskusest ja mitmetest muudest teguritest. Kõige parem, kui  soodustuste poliitika on organisatsioonis enne läbi räägitud ja ühtne seisukoht selge, vajadusel ka hinnakirjas uuendused tehtud. Kas klient teie juurde ka tagasi pöördub – ja suuremate sissetulekute juures tarbimisvõimalused laienevad – sõltub, nagu ikka, just esimesest kogemusest.

Ligipääsetavad võimalused aitavad kliente tuua
Oluline küsimus on ka see, kuidas inimesed teenustele ligi pääsevad. Kas kaldtee on piisavalt lauge? Kas kontserdi-, teatri- või kinosaali pääseb iga inimene lihtsasti või tuleb selleks tagaukse juures telefonitsi mõnda teenindajat püüda? Kas iseteeninduskassa, piletiostu automaat vmt on kasutatavad iga inimese jaoks?

Suur hulk inimesi, kelle majanduslik toimetulek võimaldaks neil ja nende lähedastel teenuseid tarbida, on sageli võimalustest ära lõigatud ümbritseva keskkonna takistuste tõttu. Need ei ole vaid vähenenud töövõimega inimesed – samad piirangud võivad takistada ka ajutiselt sporditrauma tõttu karkudel kõndivat noort hea tervisega meest, lapsevankriga ema, eakat inimest, last… Kui soovite pakkuda teenuseid võimalikult laiale ringile Eesti inimestele või meid külastavatele turistidele, on nüüd hea aeg läbi mõelda ka ligipääsetavuse küsimused. Head nõu saab selle kohta küsida näiteks MTÜ-lt Ligipääsetavuse Foorum.

Ka täna Kaubandus-Tööstuskojas toimuval lühiseminaril arutatakse ettevõtjate ja erinevate organisatsioonide esindajatega, kuidas pakkuda teenuseid erivajadustega kliendile.

Artikkel ilmus esmakordselt Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ajakirjas Teataja.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s