Mida on meil õppida teiste riikide vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemidest?

Eesti väljakutse on leida viise, kuidas soosida ja toetada laste saamist ning võimaldada lapse vanematele paindlikkust töötamiseks ning hoolduskoormuse jagamiseks. Nende eesmärkide saavutamiseks oleme täiustamas vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemi, kirjutab sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Hanna Vseviov.

Väikelapse hooldamisega seotud karjääripausid puudutavad eelkõige naisi, mis põhjustab ebavõrdsust tööturul. Teiste riikide kogemus näitab, et isade suuremal osalusel lapse hooldamises on positiivne mõju naiste tööhõivele, sündimusnäitajatele ning lisaks aitab kaasa ka lähedasema suhte tekkimisele isa ja lapse vahel. Selleks, et julgustada isasid enam vanemapuhkuse võimalusi kasutama, tuleb vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteem muuta senisest paindlikumaks.


Mida teised riigid teevad?

  • Rootsis on võimalik kasutada 480 tasustatud puhkusepäeva kuni lapse 4-aastaseks saamiseni, sellest 96 päeva on võimalik säilitada ja kasutada kuni lapse 12-aastaseks saamiseni. Enamik puhkusest on tasustatud vanemahüvitisega (80% varasemast töötasust), millest 90 päeva on mõeldud vaid emale ja 90 päeva isale, koos tohivad vanemad puhkusel olla 30 päeva. Puhkust on võimalik kasutada päevade kaupa, kombineerides osaajaga puhkamist ja töötamist.
  • Norras on vanemahüvitise maksmise pikkuseks ca 14 kuud (vanemad saavad valida 100%-lise hüvitise ja lühema perioodi ning 80%-lise hüvitise ja pikema perioodi vahel), mida vanemad saavad kasutada kolme aasta jooksul. 10 nädalat on mõeldud vaid emale ja 10 nädalat isale ning koos saavad vanemad puhkusel olla kaks nädalat. Võimalik on kombineerida osalise koormusega puhkamist ja töötamist.
  • Islandil on 3 kuud vanemahüvitisest (80% varasemast töötasust) mõeldud emale, 3 kuud isale ja 3 kuud jagamiseks ning puhkust on võimalik kasutada kuni lapse 2-aastaseks saamiseni. Puhkusel on võimalik olla vanematel ühiselt või eraldi, samuti osakoormusega töötada.
  • Saksamaal on eraldi emapuhkus (14 nädalat, 100% varasemast töötasust) ja vanemapuhkus. Vanemapuhkus on kuni lapse 3-aastaseks saamiseni, ent 2 aastat sellest on võimalik säilitada ja kasutada kuni lapse 8-aastaseks saamiseni. Vanemahüvitist makstakse 12 kuud, ent juhul, kui isa kasutab 2 kuud ja ema 2 kuud, makstakse vanematele nn partnerlusboonust ehk nad saavad kasutada täiendavad 2 kuud vanemahüvitist. Võimalik on mõlema vanema samaaegne puhkamine ja osakoormusega töötamise ja puhkamise kombineerimine. Vanemahüvitise asendusmäär sõltub vanema sissetulekust varieerudes 100%-st 65%-ni.
  • Leedus on eraldi emapuhkus (18 nädalat, 100% varasemast töötasust), isapuhkus (1 kuu, 100% varasemast töötasust) ja vanemapuhkus (kuni lapse 3-aastaseks saamiseni). Vanemahüvitise puhul saavad vanemad valida järgmiste hüvitamisvariantide vahel: 1) 100% hüvitist kuni lapse 12-kuuseks saamiseni või 2) kui vanem soovib kauem lapsega kodus olla, 70% hüvitist kuni lapse 12-kuuseks saamiseni ja 40% kuni 24-kuuseks saamiseni.


Hanna Vseviov
, laste ja perede osakonna juhataja

Advertisements

2 thoughts on “Mida on meil õppida teiste riikide vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemidest?”

  1. Lisaks mainitud riikidele Soomes ju ka ainult isale võimaldatav puhkus 54 argipäeva ja Sloveenias peaks ka olema isapuhkus?

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s