Appi tõttab lastekaitse osakond

Foto: unsplash.com, Irma cagliostro

Kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajate igapäevatöö sujumine sõltub eelkõige omavalitsuse tüübist, selgub Sotsiaalministeeriumi äsja avaldatud uuringust. Praeguseks üle aasta tegutsenud lastekaitse osakond sotsiaalkindlustusametis (SKA) on uuringus kirjeldatud probleemidele juba pakkumas ka lahendusi, kirjutab sotsiaalministeeriumi analüütik Age Viira.

Lastekaitsetöö korralduses on suur roll sellel, kas tegu on olulise sotsiaalmajandusliku mõjuga, regioonikeskust ümbritseva või regiooni ääreala väikese KOViga. Kui esimestes on tööl parema kvalifikatsiooniga lastekaitsetöötajad, kes hindavad ka oma teadmisi ja kogemusi tööks piisavaks, siis viimastes on erialase hariduse ja kõrgharidusega ametnike osakaal väikseim ning nad teevad enamasti (79% juhtudel) lastekaitsetööd osalise ajaga teiste sotsiaalvaldkonna ülesannete kõrvalt.

Lastekaitsetöö teiste ülesannete kõrvalt
Asjaolu, et enamik regiooni ääreala väikeste KOVide lastekaitsetöötajatest peab oma tööajast tegelema ka muude tööülesannetega, ei pruugi aga vastata piirkonna tegelikele vajadustele. Lastekaitsetöö võib teiste ülesannete kõrval tunduda vähem prioriteetne, töötaja võib hõlpsasti sattuda ülekoormuse alla või tunda, et ta ei suuda talle pandud kohustusi reaalselt täita.

Uuringu üks peamisi soovitusi ütlebki, et lastekaitsetööd peaks ametnik tegema pigem täisajaga, mitte ühe osana teiste, sotsiaaltööga seotud tööülesannete kõrvalt. Seega tuleks omavalitsuste liitumisega seoses kindlustada, et igas piirkonnas on olemas inimesed, kes teevad lastekaitsetööd põhitööna. Seoses haldusreformiga saab SKA lastekaitse osakond toetada KOVe lastekaitsetöö korralduse ja tööjaotusega seotud olukorra hindamisel ja arengukavade koostamisel.

Lastekaitsetöötajad ootavad õlatunnet ja koostööd
Nii töö kvaliteeti kui lastekaitsetöötaja töömotivatsiooni ohustav tegur on tööga ülekoormatus. Tööajapäevikute analüüs näitas, et harvad pole need olukorrad, kus lastekaitsetöötaja töötab väljaspool tööaega ning fookusgrupi intervjuudes kirjeldasid lastekaitsetöötajad, kuidas juhtumid on emotsionaalselt kurnavad ning tihti võtab lastekaitsetöötaja tööalased tunded ja mõtted koju kaasa.

Lastekaitsetöö spetsiifilisuse tõttu on vaja pidevalt oma töö reflekteerimist ja meeskonna toetust. Enamasti on oma KOVi siseselt valdkonna eksperdiga konsulteerimine aga võimatu: 2015. aastal töötas 86% KOVides vaid üks lastekaitsetöötaja. Seepärast alustas SKA lastekaitse osakond mullu juhtumipõhiste kovisioonide korraldamisega ning KOVi töötajate töönõustamise ehk supervisiooniga. Samuti on osakond pakkunud tuge ja nõustamist keeruliste, sh rahvusvaheliste lastekaitsejuhtumite lahendamisel, lapsele ja perele sobivate meetmete leidmisel. 2016. aastal pöördusid 128 omavalitsuse lastekaitsetöötajad SKA lastekaitse osakondade spetsialistide poole juhtumite nõustamiseks 268 korral.

Fookus ennetustööl
Kui ennetustöö on lastekaitsetöös see osis, mis aitaks pikas perspektiivis ka töökoormust vähendada, siis uuringu tulemused näitavad, et paljudel juhtudel ei jõua lastekaitsetöötajad selleni. Ankeetküsitlusest selgus, et ennetustööd nähakse küll lastekaitsetöö olulise osana, kuid enam kui pooltel lastekaitsetöötajatest (64%) ei jää selle jaoks aega.

Intervjuud näitasid ka, et lastekaitsetöötajatel on väga erinev arusaam sellest, mis on ennetustöö ja kuidas seda peaks tegema. On omavalitsusi, kus ennetustööle oli palgatud eraldi spetsialist või on konkreetsed tegevused delegeeritud MTÜdele. Samal ajal on oluline, et ennetustööd ei peetakski kohalikus omavalitsuses ainult lastekaitsetöötaja ülesandeks, vaid sellesse panustaks koostöös kõigi valdkondade spetsialistid. Ka siin tuleb appi SKA lastekaitseosakond kui valdkondadeülese koostöö- ja ennetustegevuse koordineerija. Tänavu keskendutakse tervishoiule, kuivõrd tervishoiutöötajad puutuvad kokku laste ja peredega vahetult ja sageli juba ka enne lapse sündi.

Lastekaitse osakondade inimesed on valmis osalema infopäevadel ja korraldama teavitusüritusi, et tutvustada lastekaitseseaduse põhimõtteid, mõtestada lahti laste heaolu; selgitada, kuidas valdkondade koostöö lapsi ja peresid aitab. Eesmärk on viia laste ja peredega tehtava töö fookus juba toimunud tõsiste juhtumitega tegelemiselt ennetusele.

Age Viira, sotsiaalministeeriumi analüütik

Uuringuraport „Kohaliku tasandi lastekaitsetöö tulemuslikkuse suurendamine ja jätkusuutlik arendamine“ keskendub KOVide igapäevase lastekaitsetöö praktika kirjeldamisele, sh peamistele probleemidele, mille lahendamine aitaks muuta lastekaitsetööd tulemuslikumaks ja kestlikumaks. Uuringus kasutati nii ankeetküsitlust, fookusgrupiintervjuusid kui tööajapäevikuid. Uuring tehti ajal, mil uus lastekaitseseadus oli küll vastu võetud ning riiklik lastekaitse rakendusüksus moodustatud, kuid lastekaitsetöötajad polnud veel saanud uut korraldust rakendada. Praeguseks on sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakond tegutsenud üle aasta ning nii mõnelegi uuringus viidatud probleemile on lahendusi pakutud või neid leevendatud.

Blogipostitus põhineb ajakirjas Sotsiaaltöö nr 2/2017 avaldatud artiklil (lk 42-47) ning uuringu raportil „Kohaliku tasandi lastekaitsetöö tulemustlikkuse suurendamine ja jätkusuutlik arendamine“, mis on leitav sotsiaalministeeriumi kodulehel www.sm.ee/et/uuringud-ja-analuusid.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s