Eesti unikaalne e-tervis: tuhanded andmeväljad ja üks terviselugu

Eesti e-tervise lahendus on maailma üks unikaalsemaid, kuna seda saavad kasutada kõik tervishoiutöötajad ja patsiendid ning soovi korral saab inimene anda oma e-tervise andmetele ligipääsu näiteks puude määramiseks, kaitseväe arstlikele komisjonidele või maanteeametile.

Eesti pere- ja eriarstid edastavad kesksesse riiklikku andmekogusse ehk tervise infosüsteemi nii diagnoosid, analüüside ja uuringute vastused kui ka raviotsused ja väljakirjutatud ravimid jpm. Kiirabijuhtumi kohta koostab kiirabibrigaad tahvelarvutite abil juba väljasõidu ajal elektroonilise kiirabikaardi. Kui väljasõidul saab patsiendi tuvastada, on kiirabibrigaadile kättesaadav patsiendi kohta tervise infosüsteemis olev info.

Kõigil Eestis tegutsevatel arstidel ja õdedel on seadusest tulenev kohustus ravi käigus tekkinud andmed edastada tervise infosüsteemi. Seda tuleb teha  nii Eesti Haigekassa kui ka patsiendi enda tasutud visiitide korral.


Kuidas käib andmete vahetamine?
Peamiselt on Eestis kasutusel universaalsed andmete edastamise vormid, olenemata sellest, mis eriala arst selle koostab ja mis haigust seal kajastatakse. Kõige enam esitatakse terviseandmeid haigusloo väljavõttena (ambulatoorne epikriis), kus on kirjas kokkuvõte visiidist või ravist. Arstid saavad koostada ka elektroonilisi saatekirju ja saatekirja vastuseid. Kogu info tuleb edastada kesksesse infosüsteemi seaduses fikseeritud aja jooksul ühe (ambulatoorne vastuvõtt) või viie tööpäeva (haiglaravi) jooksul.

Andmete vahetamiseks on kasutusel standard, mis ühelt poolt tähendab riigi ja arstide kokkulepet, milliseid andmeid tuleb üldse konkreetse raviprotsessi puhul esitada, ning teisest küljest on standard kui infotehnoloogiline keel. Sellised andmed on infosüsteemile arusaadavad ja töödeldavad ehk masinloetavad ning neid saab vajadusel kasutada ka teistes riigi pakutavates e-teenustes. Eestis vastutab standardite eest Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus.

Arstide jaoks on kogu protsess korraldatud selliselt, et andmed tuleb kirja panna ühe korra ja selle jaoks kasutab iga arst oma infosüsteemi, mida on Eestis haiglatel, pere- ja eriarstidel kokku umbes 20. Need arstipraksised, kel oma infosüsteemi ei ole, kasutavad  riigi loodud Arstiportaali. Arstide infosüsteemidest liiguvad patsiendi andmed üle turvalise X-tee kesksesse tervise infosüsteemi, kust need on ühtmoodi kättesaadavad nii arstile kui patsiendile.


Kes ja milliseid andmeid näha saavad?
Eestis kehtib reegel, et terviseandmed on vaikimisi avatud – see tähendab, et tervishoiutöötajatel on võimalik neid pärida, kuni patsient ei ole seda keelanud. Andmeid võib tervishoiutöötaja pärida siis, kui tal on patsiendiga kehtiv ravisuhe. Ravisuhte alguseks loetakse hetke, kui patsient registreerib ennast vastuvõtule või osutab patsiendile ravi kiirabi. Ravisuhe lõppeb e-tervise vaatest hetkel, kui tervishoiutöötaja on lõpetanud töö patsiendi dokumentidega ning on need peale kinnitamist edastanud tervise infosüsteemi.

Tervise infosüsteemist on arstidel võimalik pärida patsiendi kohta ka teiste arstide edastatud infot ja see ei sõltu arsti või õe erialast. Nii saab näiteks hambaarst näha kiirabikaarti ja günekoloog hambaravikaarti, kui see info on patsiendi abistamiseks oluline.

Arstil või õel on alati eetiline kohustus hinnata, kas  konkreetsete andmete vaatamine on põhjendatud. Samas on arstid leidnud, et terviklik ülevaade patsiendi seisundist võimaldab neil teha paremaid raviotsused ehk ühe eriala andmed võivad osutuda määravaks teise eriarsti raviotsuses.


Patsiendi käes on info ja õigus otsustada
Patsiendi jaoks on kogu info nähtav riiklikus patsiendiportaalis (www.digilugu.ee), sh ülevaade, kes ja milliseid andmeid on tema kohta tervise infosüsteemist vaadanud ning milliseid arveid on tervishoiutöötaja tema eest Eesti Haigekassale edastanud. Seeläbi on süsteem läbipaistev ja igaühel võimalik saada ka ülevaade, kui palju on tema ravi maksma läinud.

Inimene näeb seal kõiki meditsiinilisi andmeid, mida näevad ka arstid ja õed, nt ülevaadet diagnoosidest, uuringutest, operatsioonidest ja ka digiretsepte. Praegu ei kuvata vaid meditsiiniliste ülesvõtete pilte, kuid sellega seotud saatekirja vastused on patsiendile kättesaadavad.

Patsiendiportaali saab siseneda Mobiil-ID või ID-kaardiga. Lisaks oma terviseinfo vaatamisele on portaalis võimalik teha näiteks tahteavaldusi organite doonorluse osas või määrata endale esindajaid, kes terviseinfot näha võivad. See lahendus on mõeldud mh vanematele inimestele, kes ise mingil põhjusel e-lahendusi kasutada ei saa, kuid vajavad, et nende lähedastele oleks info kättesaadav.

Oma andmeid on inimesel tervise infosüsteemis õigus ja võimalus sulgeda kas terviklikult või ühe dokumendi kaupa. Enne otsuse tegemist informeerib süsteem, et andmete sulgemine  võib mõjutada patsiendi raviprotsessi aluseks olevate terviseandmete kättesaadavust. Seda võimalust on terviseandmete kesksesse infosüsteemi kogumise alustamisest 2008. aastal kasutanud väga vähe inimesi – alla 500. See näitab, et Eesti inimesed peavad e-tervise lahendusi vajalikuks ja turvaliseks.


E-tervise andmed hoiavad kokku aega ja raha
Tervishoid ei ole enam ainus valdkond, kes kasutab e-tervise andmeid. Patsiendil on võimalik anda nõusolek tervise infosüsteemi andmete kasutamiseks puude määramisel, töövõime hindamisel või ka terviseseisundi hindamiseks kaitseväeteenistuse eel. Inimesed on hästi vastu võtnud ka e-tervistõendi, mis võimaldab peale autojuhtimiseks vajalikku tervisekontrolli tellida juhiload koju postiga – tervisetõendi otsus arsti juurest liigub maanteeametisse elektrooniliselt.

Sellised lahendused võimaldavad hoida kokku väärtuslikku aega – kui arsti juures on käidud ja andmed digitaalselt olemas, on võimalik neid ka taaskasutada. Nii on võimalik vältida üleliigseid uuringuid ning patsient ei pea enam esitama paberdokumente.

Terviseandmete koondamine ja taaskasutus annavad olulist infot ka tervishoiuvaldkonna juhtimiseks, kus on oluline analüüsida ravi efektiivsust ning teisi vajalikke  näitajad ravirahastuse korraldamiseks või tervishoiu kättesaadavuse tagamiseks. Hea näide on vähi sõeluuringute register, mis kogub andmeid vähiskriiningu tulemuste kohta ning mille põhjal on võimalik regulaarselt analüüsida sõeluuringu programmide tõhusust ja kvaliteeti, aga ka teha epidemioloogilisi uurimistöid.

Riigi eesmärk on e-tervise lahenduse kaudu toetada patsiendi õiget ravi õigel ajal. Selleks on ühelt poolt vaja, et terviseandmed jõuaksid õigel ajal tervise infosüsteemi ning oleksid arstidele raviotsuste tegemisel kättesaadavad. Teisalt on oluline, et arstid ja õed saaksid vajalikud terviseandmed kätte kiiresti ja mugavalt. Nii ei pea arst vajaliku info leidmiseks lugema läbi kõiki edastatud dokumente ning inimeste ravimiseks jääb aega rohkem.

E-tervise lahendused on ajas pidevalt muutuvad ja peavad kaasas käima innovaatiliste lahendustega, arvestama muudatusi raviprotsessis ja patsientide soove.

 

Mari Asser, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, andmearhitekt – standardimise juht

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s