Neli olulist punkti vanemahüvitise muudatustest

Täna on Riigikogus esimesel lugemisel paindlikumat vanemahüvitist lubav eelnõu. Muudatuste eesmärk on motiveerida mõlemat lapsevanemat hoolitsema lapse eest tema esimestel eluaastatel ning lisada vanemahüvitise süsteemi rohkem paindlikkust, et lapsevanematel oleks soovi korral võimalik kombineerida lapsega kodus olemist ja töötamist, kirjutab perepoliitika juht Pirjo Turk.  

Täpsemalt on eelnõuga plaanis:

  • pikendada isapuhkus seniselt kümnelt tööpäevalt 30-le päevale ning tasustada seda isa täiendava vanemahüvitisega;
  • toetada paindlikumat töö- ja pereelu ühildamist ehk tõsta vanemahüvitisega samal ajal töötamise sissetulekupiiri ja anda vanematele võimalus võtta vanemahüvitist välja osaliselt või seda peatada ja taasalustada kuni lapse 3-aastaseks saamiseni;
  • muuta vanemahüvitise arvutamise aluseks olevat perioodi;
  • luua kolmikute ning suurema arvuga mitmike toetus.

Et asi aga veelgi selgem oleks, kirjeldan järgnevalt kõiki muudatusi pikemalt.

Isale rohkem aega perega veetmiseks
Palju rõõmu, aga ka küsimusi on toonud isakuu, mille eesmärk on luua isale lapse eest hoolitsemiseks paremad võimalused. Seniselt 10 tööpäevalt 30-päevaseks pikenev isade täiendav vanemahüvitis on praeguse isapuhkuse laiendus. Isal on vabadus valida, kas ta kasutab seda perioodi emaga samal ajal või eraldi, või hoopis kombineerida nii, et veedab 10 päeva koos emaga, kui laps just sünnib ning ülejäänud 20 päeva millalgi hiljem.

Isa võib kasutada oma täiendavat vanemahüvitist alates 30 päeva enne eeldatavat lapse sündi kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Kas seda tehakse emaga koos, eraldi või kombineerides, on iga perekonna enda otsustada.

Vanemahüvitise reformiga tekib isa täiendava vanemahüvitise õigus kõikidele isadele. Kui seni oli isapuhkusele ja selle tasule õigus vaid tööandja-töötaja suhtes olevatel isadel ning näiteks FIE-dele, juhatuse liikmetele ja eelneva tööta isadele see õigus ei laienenud, siis uue regulatsiooni järgi on kõik isad õigustatud saama isa täiendavat vanemahüvitist. Ka juhul, kui isa ei ela oma lapse ja tema emaga koos, on tal samuti õigus isapuhkust kasutada.

Vanemahüvitise puhul ei loe inimeste abieluline staatus ega ka see, kas vanemad elavad koos. Oluline on see, et lapsel oleks võimalik oma esimestel eluaastatel luua oma vanematega lähedussuhe, mis tagab lapsele edaspidiseks eluks turvatunde. Plaanide kohaselt hakkab 30-päevane isa täiendav vanemahüvitis kehtima 1. juulist 2020.

Siinkohal tahaksin ka rõhutada, et kui isa tahab lapsega olla kodus kauem kui 30 päeva ja saada vanemahüvitist, siis nagu praegugi, on see võimalus olemas ka tulevikus. Kui laps on vähemalt 70-päevane, on see ema ja isa enda otsustada, kumb neist jääb lapsega koju ja hakkab saama vanemahüvitist.


Paindlikud võimalused töö ja pereelu kombineerimiseks
Kui vanemahüvitist saav lapsevanem samal ajal töötab, siis praegu vähendatakse hüvitist, kui töö eest saadav tulu on suurem kui 430 eurot. Samas hüvitist ei vähendata kunagi alla poole konkreetsele vanemale arvutatud hüvitisest.

Plaanide kohaselt jõustub 1. märtsil 2018 muudatus, mille kohaselt vähendatakse hüvitist alles siis, kui töötasu jõuab pooleni vanemahüvitise ülempiirist. Teisisõnu, kui töötate vanemahüvitise saamise ajal ja teenitud töötasu jääb alla 1544 euro kalendrikuus, siis teie vanemahüvitist ei vähendata. Kui teenite sellest rohkem, siis vähendatakse hüvitist seni kehtinud valemi järgi, kuid mitte kunagi alla hüvitise määra, mis on 2018. aastal 470 eurot.

Kui tegu ei ole päris väikese tööotsaga ja töötamisele on vaja näiteks mõne projekti raames pühendada rohkem aega, siis on eelnõu järgi alates 1. juulist 2020 selliste perioodide puhul võimalik ka vanemahüvitise saamist peatada ja hiljem taasalustada. Nii võib vanemahüvitise saamist jupitada kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.


Vanemahüvitise arvutamise aluseks oleva perioodi muutmine
Kui seni oli vanemahüvitise arvestamise aluseks sünnitushüvitise lõppemise päevale eelnenud kalendriaasta, siis alates 1. septembrist 2019 muutub periood, mille alusel vanemahüvitist arvutatakse. See tähendab, et kahe aasta pärast jõustub muudatus, mille järgi vanemahüvitise arvutamiseks arvestatakse esmalt maha lapse sünnikuule eelnenud 9 kalendrikuud ning vanemahüvitis arvutatakse rasedusele eelnenud 12 kalendrikuu sotsiaalmaksuga maksustatava tulu keskmise alusel. Seega rasedusperioodil teenitud tulu vanemahüvitise arvutamisel edaspidi enam arvesse ei võeta.

Vanemahüvitise saajate jaoks ühtlustub selle arvutamise periood, sest praegu võib sõltuvalt lapse sünniajast olla vanemahüvitise arvutamise aluseks 11 kuu tagune periood või ka ühe kuu tagune periood. Uue regulatsiooni järgi saab kõikidel lapsevanematel olema vanemahüvitise arvutamise aluseks sama periood ehk rasedusele eelnenud 12 kuud. Seega, kui laps sünnib näiteks 17. novembril 2019, arvutatakse vanemahüvitis selle lapse vanematele perioodi 01.02.2018-31.01.2019 alusel.


Oma toetus kolmikutele ja suurema arvuga mitmikele
Hea uudis on ka kolmikute ja enamaarvuliste mitmike vanematele, kuna alates 1. märtsist 2018 hakkab neile eelnõu kohaselt kehtima päris oma toetus. Tegu on igakuise 1000-eurose toetusega, mida makstakse kuni laste 18-kuuseks saamiseni. Toetust hakkavad saama ka näiteks need kolmikud või nelikud, kes on 2018 aasta 1. märtsi seisuga nooremad kui 18-kuused.

Kuna sellistes peredes on ühel vanemal üksi äärmiselt keeruline toime tulla, vajab selline pere tuge ja abikäsi. Seega on toetuse eesmärk võimaldada perekonnal palgata endale abikäsi või kompenseerida saamata jäänud tulu, kui mõni pereliige näiteks vähendab sel perioodil oma töökoormust.

 

Lisaks on tänavu aasta lõpuks valmimas veel teinegi eelnõu, mis sisaldab samuti valitsuskabinetis kokku lepitud muudatusi, kuid mis jõustuvad hiljem. Järgmises etapis on kavas näiteks rasedus- ja sünnitushüvitise ühendamine vanemapuhkuse ja –hüvitisega, lapsepuhkuse tasustamise, sihtgrupi ja perioodi muutmine ning lapsendaja puhkuse ja hüvitisega seotud muudatused.

Pirjo Turk, perepoliitika juht

Advertisements

21 thoughts on “Neli olulist punkti vanemahüvitise muudatustest”

  1. Kuidas on lood aga näiteks 2019 aasta augustis ilmavalgust nägevate lastega. Kas nende vanemad saavad vanemahüvitist 2018 aasta tulude või rasedusele eelnenud 9 kuu tulude alusel? Õigus vanemahüvitisele tekib ju tehniliselt siis kui uus süsteem on jõustunud, samas laps on sündinud enne jõustumist. Kui isapuhkust ei saa varem sündinud laps kasutada siis kas saan õigesti aru, et kõik lapsed kes sünnivad enne 1. septembrit 2019 saavad ka vanemahüvitist vana süsteemi järgi, olgu nad sündinud kasvõi 31. august?

    Meeldib

  2. Kogu tants käib iive ümber. Kaksikud ei muuda iive nii palju kui kolmikud. See on sama asi nagu kolmanda lapse toestus mis tõstab perearstil toetuse 500 eur. Lihtsalt kaks last hoiavad iivet tasakaalus aga ei lükka seda positiivses suunas piisavalt kahjuks. Kolmikud ning kolm last peres ehk kolm last kahe vanema poolt on see mida riik taga ajab. Tundub täiesti loogiline minu jaoks.

    Meeldib

    1. Keskmises mitmikeperes kasvab kolm last – kaksikud ja nende õed-vennad. Kolmikud oluliselt nüüd iibetõusule selles osas kaasa ei aita, Statistikaameti andmetel sünnib aastas keskmiselt 1 komplekt kolmikuid. Mitmike sünd ei ole ühelgi juhul nö planeeritud sündmus, vaid “tabab” iga perekonda ootamatult. Seetõttu on antud kommentaar mõnevõrra mõistetamatu. Poliitilises võtmes kolme lapse toetus äärmiselt tänuväärt asi, kuid tean omast kogemusest, kui keeruline on alguses kaksikutega (meie peres kasvab kokku kolm last).
      Siinkohal tekitabki mitmike, sh kaksikute vanemate seas nördimust ja pahameelt, et esialgses sõnastuses kirjas olnud “mitmikud” muudeti diskussiooni tekkimisel sujuvalt “kolmikud ja nelikud”. Mõlemate sünd on äärmiselt haruldane. Haruldane on ka kaksikute sünd (samuti mitmikrasedus!), kuid see on siiski mõnevõrra sagedasem (statistikat sündide kohta leiab nt http://eestimitmikud.ee/index.php/kasulikku/ ). Kaksikutepered vajaksid enamasti vägagi kasvõi osa sellest toetusest, mida planeeritakse 18-kuuseks saamiseni kolmikutele ja nelikutele.

      Meeldib

  3. Tere!

    Küsimus vanemahüvitise ajal töötamise kohta alates 1. märts. 2018a. Kui isa võtab vanemahüvitise ja jätkab töötamist, aga ema jääb lapsega koju , siis kas emal on tervisekindlustus (haigekassa) või mitte?

    Meeldib

  4. Üldises plaanis on ju kõik väga tore, kuid … miks on toetus vaid kolmikute ja enamate laste puhul, kas pere, kes peab üheaegselt kahe väikse inimesega toimetama ei olegi toetamist vääriv?? Mille järgi sai otsustatud, et just kaksikute ja kolmikute vahelt jookseb see piir? Kas tõesti on ka siin vaja teha nägu, et näe toetame, aga valime siis sellise suhteliselt väiksema grupi, et väljaminek oleks minimaalne?? Kõlab veidi odava populaarsuse otsimisena või kuidas Teile endale tundub?
    ps ja ma eeldan, et see Teie loodud blogi on diskussiooni ja arutelude koht, kus võtate vaevaks vastata ka neile küsimustele-arupärimistele, mis mõnes mõttes veidi kriitlised on

    Meeldib

  5. Ka kaksikud on mitmikud ja sarnaselt kolmikutele ja nelikutele on nende sünd planeerimata sündmus! Loomulikult on kolmikute ja nelikutega veel keerulisem ja kulukam toimetada, kuid tasub end mõneks hetkeks mõelda ka kaksikute vanemate kingadesse. Võib eeldada, et kui kaksikud sünnivad, siis on kindlasti peres ees mõni laps, kes “pärandab” oma asjad väiksematele, kuid kas olete arvutanud või kogemusi uurinud mitmikevanemate käest, kelle peres kaksikud sünnivad esimeste lastena? Meie peres on kolm last, kaksikud sündisid esimesena. Ja väljaminekuid on sel juhul topelt. Käru ostad ühe, kuid nt voodeid on vaja kaks, riideid ja jalatseid topelt, mähkmetest jm vajalikust rääkimata. Keeruline on kaksikutega ka neil, kel puudub tugivõrk, kuid kõikide elementaarsete kulutuste kõrval ei ole võimalik kasutada ka lapsehoidjateenust. Selleks, et lapsed kasvaksid terved ja rõõmsad, peab eelnevalt ka ema nö ellu jääma. Väga tore, et kolmikud ja nelikud on vajaliku toetuse kaalumisel aluseks, kuid soovin siiralt, et lähtutaks siiski üldisest mõistest, et ka kaksikud ON mitmikud ning kasvõi osaline toetuse tõus on neile peredele suureks abiks.

    Meeldib

  6. kirjutasin ka oma blogis natukene, sest see on tõepoolest arusaamatu, mis pagana mõttes on mitmikud alates kolmikutest ?!?
    Riik saab niigi meie poolt ju kasu, 1 rasedus =2 maksumaksjat , aga samas vaid 1 vanemahüvitis ning mittemingisuguseid muid abikäsi riik ju ei paku !
    aga miks mitte teha siis kaksikute vanematele 1.5x vanemahüvitis ? juba see oleks väga suureks abiks!
    http://www.elukaksikutega.eu/2017/10/kaksikud-ei-ole-mitmikud.html?m=1

    Meeldib

  7. Kaksikute sünd on ka harukordne sündmus, keskmiselt ligi 2% rasedustest on kaksikrasedused. Abikäed ja tugi on ju ka nende puhul vajalik. Palun põhjendage, miks kaksikud on eelnõust välja jäänud.

    Meeldib

  8. Tundub, et noorte inimeste soovi pere luua siinkohal ei toetata. Kui lõpetan ülikooli ja asun tööle, kuid jään lapseootele (olles siiski 1 a ära töötanud), ei saa ma siiski hüvitist sellel määral nagu tööl käies… Seega tuleb töötada enne ikka päris pikal perioodil, et lapse saamisele mõtlema hakata niiviisi, et säiliks ka normaalne sissetulek. Seega lõpetades ülikooli magistriõppe nominaalajaga (mida ei pruugi üldse juhtuda), olen 25-aastane. Peale seda peaks siis 2 aastat vähemalt töötama, et saada normaalne sissetulek. Seega oleks esimese lapse saamise vanus 27. Millal siis teine ja veelgi enam- kolmas laps saada? Eesti riigil on väga järelkasvu vaja (iga noor naine peaks saama vähemalt 3 last, et tagada meie jätkusuutlikkus)… Minu arvates on see mõtlemiskoht. Iseenesest kolme aastane paindlik puhkuseperiood on vägagi tervitatav.

    Meeldib

    1. Aitäh küsimuse eest! Teie toodud näite puhul ei pruugi nii lühikese perioodi vältel teenitud sissetulek ka kehtiva regulatsiooni puhul mõjutada vanemahüvitise suurust. Kui töötate pärast ülikooli lõppu ühe aasta ja jääte sel ajal lapseootele (näiteks 2018. aastal) ning Teil tekib õigus vanemahüvitisele sama aasta novembris või detsembris, arvestatakse Teie vanemahüvitis 2017. aastal teenitud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel. Samas ei arvestataks kehtiva süsteemi puhul teie 2018. aastal teenitud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu vanemahüvitise sisse. Uue regulatsiooni järgi jääksid selle aasta esimesed kuud siiski vanemahüvitise arvestusperioodi hulka.
      Seetõttu ongi meil eelnõuga soov ühtlustada vanemahüvitise arvestusperioodi ühesuguseks kõigile.
      Lisaks pikale vanemapuhkuse perioodile ja heldele vanemahüvitise määrale, eristub Eesti vanemapuhkuste ja –hüvitiste süsteem teistest Euroopa riikidest ka seetõttu, et vanemahüvitist makstakse ka eelneva töösuhteta inimestele (vanemahüvitise määras) ning seda sama pika perioodi vältel kui inimestele, kes on eelnevalt töötanud.

      Meeldib

  9. Kas siis kui laps sünnib 2018. aastal ja ta ei ole veel 3-aastane 1. juuliks 2020, millest alates algab isa täiendav vanemahüvitis 30 päeva ulatuses, siis on võimalik ka tagantjärele kasutada ülejäänud 20 päeva ulatuses vanemahüvitist? Või rakendub see isa täiendav vanemahüvitis ainult lastele, kes sünnivad pärast 1. juulit 2020?

    Meeldib

    1. Teil on õigus, isa täiendav vanemahüvitis 30 päeva ulatuses jõustub tõepoolest 1. juulist 2020. Seega, kui Teie laps ei ole küll 1. juuliks 2020 veel 3-aastane, saab isapuhkust siiski võtta vaid lapse sünni ajal kehtinud regulatsiooni alusel.

      Meeldib

  10. Praegu on nii, et kui kahe lapse vahe on alla 2, 5 aasta siis saab taotleda sama suuruses vanemahüvitist ka teise lapsega. Kui nüüd aga jääb kahe vanemahüvitise vahele kuupäev 1.09.2019, kas siis arvutatakse teise lapsega uus vanemahüvitis või saab endiselt taotleda vanemahüvitise säilitamist kui laste vanuse vahe on alla 2,5 aasta?

    Meeldib

    1. See jääb ikka samamoodi kui praegu. Kui laste vanusevahe on kuni kaks ja pool aastat, määratakse lapsevanemale see vanemahüvitis, mis on talle soodsam. Kui ta on kahe lapse saamise vahel teeninud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu nii, et tema hüvitis teise lapsega oleks suurem, siis makstakse talle selle alusel hüvitist ja kui on väiksem, siis makstakse sama hüvitist, mida ta sai ka esimese lapse puhul.

      Meeldib

  11. Miks on mitmikeks loetud üksnes kolmikute ja nelikute vanemad, kas kaksikud ei ole mitmikud? Mis põhjusel on nemad toetusest ilma jäetud? Kas kaksikute vanem ei vaja pere tuge ja abikäsi?

    Meeldib

    1. Mul on täpselt sama küsimus. Kaksikud on samuti mitmikud, kellega on kõiki ressursse vaja topelt (erinevalt 1 lapsest). Miks kaksikutele ei ole mitmikute toetuse puhul mõeldud?

      Meeldib

      1. Ka kaksikute sünd on harukordne sündmus ju???? Ei ole kuidagi ette planeeritud ega midagi. Kaksikute vanemad aga on täiesti unarusse jäetud. Ei ole ei sünnitoetused suuremad kui 1 lapse puhul (jah, on mõlema lapse kohta, aga see on ka loogiline, sest kui sünnib 2, siis kulub ka topelt). Nüüd jäetakse mitmite mõistest ka välja. No tere talv, tõesti. Kaksikutega on samamoodi vaja tuge, toetusi ja abikäsi, nagu kolmikute ja enamate mitmike puhul. Kolmikuid aga sünnib niivõrd palju vähem, et nende toetamisega Riik suurt ei kaota, kaksikuid ka toetades oleksid Riigi väljaminekud oluliselt suuremad. Fui, halb on teile makse maksta, kui tead, et mitte midagi tagasi ei saa 😦

        Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s