Töövõime hindamine maksab rohkem, ent annab ka selgemad tulemused

Praeguseks on täis saamas esimene aastaring, mil töötukassa hindab inimeste töövõimet. Kuigi hindamise protseduur on uus ning maksab rohkem, annab see ka selgema pildi inimese piirangutest ja võimekusest tööd teha, kirjutab tööhõive osakonna peaspetsialist Sabina Trankmann.  

2017. aasta jaanuarist septembrini tegi töötukassa 37 638 töövõime hindamise otsust. Osaline töövõime hinnati 21 980 ja puuduv töövõime 9418 inimesel. Töövõime ei olnud vähenenud 6240 inimesel. Seega viiest taotlejast neljal on vähenenud töövõime. Täpsemalt näeb esimese üheksa kuu tulemusi järgneval graafikul:

korduvhindamine (2)

Mida suurem oli vanas süsteemis töövõime kaotuse protsent, seda suurem on tõenäosus, et inimesele määratakse uues süsteemis osaline või puuduv töövõime. Ja vastupidi, väiksema töövõime kaotuse (10-40%) puhul võib uue metoodika järgi hindamise tulemuseks olla ka, et inimese töövõime ei ole vähenenud. 

Toetus on varasemaga võrreldes pigem suurem

Osalise töövõimega inimestele kuus keskmiselt välja makstud toetus oli tänavu septembris töötukassa andmetel 208 eurot ja puuduva töövõimega inimestel 357 eurot. Keskmine töövõimetoetus on seega 253 eurot, mis on suurem kui varasem keskmine töövõimetuspension 217 eurot.

Lisaks, enam kui pooltel (55%) töövõimetoetuse saajatest oleks õigus saada toetust samas suuruses kui varasemat töövõimetuspensioni, aga kolmveerandile neist on uus töövõimetoetus suurem.

Uue süsteemi alus – uus hindamismetoodika

Töövõime hindamine põhineb täielikult uutel alustel hindamismetoodikal. Varem määrati püsiv töövõimetus diagnoosi järgi ehk iga diagnoos andis teatud protsendiga töövõimekao. Näiteks ühe sõrme puudumine tähendas 10% töövõime kaotust sõltumata sellest, milliseid tegevuspiiranguid see inimesel tekitas. Nii oli hindamise protsess küll lihtne ja odav, aga ka ebatäpne.

Eesti töötervishoiuarstide eestvedamisel valminud töövõime hindamise metoodika järgib tunnustatud rahvusvahelisi standardeid ja arvestab iga inimese individuaalseid eripärasid. Nüüd hindavad töövõimet praktiseerivad arstid oma igapäevatöö kõrvalt, mis võimaldab arvestada hindamisel kõige kaasaegsemat meditsiinilist teadmist ning vaadata diagnoosist kaugemale: selle mõju inimesele individuaalselt, tema võimekust ja takistusi tööturul. Ka töötukassa juhtumikorraldajal on sellisest hinnangust inimese tööotsingute toetamisel rohkem abi.

Suurem hind lähtub praktiseerivate arstide tööajast ja hinnast

Sellisel lähenemisel on oma hind. Kui sotsiaalkindlustusameti kulu ühele ekspertiisile oli mullu 5 eurot, siis töötukassa maksab lepingupartneritele dokumendipõhise hindamise eest keskmiselt 97,56, visiidipõhise hindamise eest 169,09 ja lihtsustatud hindamise (kui on töövõimet välistav seisund) eest 64,56 eurot. Võrdluseks, uue metoodika põhjal arvestati esialgu näiteks dokumendipõhise hindamise eeldatavaks hinnaks 116,80 eurot.

Kuidas ekspertiisi hind lõpuks kujunes? Maksumusele andsid esialgse hinnangu uue metoodika koostajad, arvestades, kui palju arsti aega hindamisele kulub. Samuti arvestati, et vajadusel tuleb hindamisse kaasata teisigi spetsialiste (nt füsioterapeut, logopeed, tegevusterapeut, eripedagoog). Lõplikud hinnad kujunesid riigihanke käigus.

Hindamine läheb üha ladusamalt, sõltumatut nõustamist saab vajadusel EPIKojalt

Kuigi hindamiste sujuvalt käima saamine on olnud vaevarikas, seda sageli tervise infosüsteemist puuduvate andmete tõttu, läheb see praegu üha ladusamalt. Taotluste menetlustähtajad on lühenenud ega ületa enamasti lubatud piiri. Kuigi pooltel juhtudel tuleb töövõime hindamiseks arstidelt lisainfot küsida, on keskmine taotluse menetlemiseks kuluv aeg 14 tööpäeva, mis on vähem kui lubatud 30-tööpäevane tähtaeg. Võrdluseks, vana süsteemi järgi võttis tööealise inimese taotluse ekspertiis mullu aega keskmiselt 24 kalendripäeva ning 2009. aastal koguni 50 päeva.

Nõu ja tuge töövõime hindamist puudutavate küsimuste lahendamisel on võimalik saada Eesti Puuetega Inimeste Kojalt, mis pakub sõltumatut abi hindamistaotluse täitmisel ja hindamisotsuse mõistmisel ning vajadusel vaide koostamisel. Nõustamist pakutakse nii telefonitsi, e-kirja teel kui ka EPIKojas kohapeal.

Kokkuvõtteks võime öelda, et uue töövõime hindamise süsteemiga hakkavad harjuma nii hindajad kui hinnatavad. Täpsem töövõime hindamine annab rohkem teadmisi inimese piirangute ja võimekuse kohta ja seeläbi ka rohkem võimalusi inimest tööturul aidata.

 

 

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s