Perevägivald kui viitsütikuga pomm

Viimasel kuuel aastal on Eestis registreeritud 80 perevägivallaga seotud tapmist-mõrva või nende katset. Kas neid traagilisi sündmusi on võimalik ennetada? Paljude spetsialistide tungiv soovitus on otsida abi vägivallaohvritele mõeldud keskustest. 

1111

Joonis: Perevägivallaga seotud tapmised ja mõrvad või nende katsed perioodil 2011-2017

Anna ja Johannes

26-aastase Anna mõrvas tema 29-aastane elukaaslane Johannes, kellega ta oli elanud koos neli kuud. Paar elas ajutiselt mehe sugulaste juures. Johannest oli varasemalt karistatud endiste elukaaslaste väärkohtlemise eest. Kaks nädalat enne Anna surma ründas Johannes naist väga tõsiselt: tiris teda juustest mööda korterit, lõi rusikate ja jalgadega näo ja keha piirkonda. Vastupidiselt Anna soovile kutsusid pereliikmed seekord politsei. Anna ei pöördunud arstile ja ei teinud avaldust kriminaalmenetluse algatamiseks. Ta kartis, et kui Johannes vabaneb, viib ta ellu Anna tapmise ähvarduse. Politsei esitas taotluse ajutise lähenemiskeelu kohaldamiseks, mis tehti Johannesele teatavaks järgmisel hommikul pärast Anna ründamist. Mõrva järgne analüüs näitas, et kuigi jõhker vägivald oli korduv, kutsusid pereliikmed politsei vaid ühel korral. Kaks nädalat hiljem, päeval mil Anna mõrvati, veetsid nad aega koos sõpradega. Johannes tarvitas alkoholi ja jäi väga purju. Mees noris tüli, algatas sõbraga kakluse. Anna ja Johannes läksid koju. Varsti pärast koju jõudmist kutsus Johannes appi naabreid, kes avastasid elutoa põrandalt noahaavadega Anna.

Tiina ja Priit

45-aastase Tiina mõrvas tema 62-aastane endine elukaaslane Priit. Kaks kuud enne traagilist sündmust, elas paar veel koos. Nende juures elas ka Tiina eakas isa. Paari kooselu jooksul muutus Priit järjest agressiivsemaks. Eriti siis, kui ta tarvitas alkoholi. Mitmel korral kutsusid naabrid politsei, kes viis Priidu kaasa ja tegi talle hoiatuse. Kaks kuud enne Tiina mõrva, ründas Priit Tiinat taas, tekitas kodus tulekahju nii, et naise eakas isa sai põletushaavu. Politsei vahistas Priidu sündmuskohal, kuid vabastas paari tunni möödudes. Tiina viibis ühel korral ka naiste varjupaigas. Mõrva järgne analüüs tõi välja, et samas varjupaigas oli viibinud ka Priidu eelmine elukaaslane. Ta oli avalikustanud, et mehel on juurdepääs relvadele. Naiste tugikeskusel ei olnud andmeid paarisuhtes korduvalt kaaslasi rünnanud inimestest ja seega ei saanud nad seostada Tiina lugu varasemate lugudega. Tiina taotles turvalist elukohta endale ja isale ka kohalikust omavalitsusest. Taotlus rahuldati paari päevaga. Kahjuks sattus nii, et kohaliku omavalituse töötaja oli puhkusel, mis lükkas edasi korteri üleandmise. Tiina elas jätkuvalt koos eaka isaga maakodus. Ühel hommikul püüdis sotsiaaltöötaja saada Tiinaga kontakti korteri üleandmiseks. Priit oli naist surmavalt tulistanud isiklikust tulirelvast.

Innar ja Natalia

40-aastane Innar tappis enda 35-aastase abikaasa Natalia korduvate noahoopidega. Samas eramus viibisid abikaasade ühised alaealised lapsed. Tegemist oli kauaaegse abielupaariga. Ka varem oli mees joobes olles naist peksnud, kohal käis ka politsei. Mees oli varasemalt sattunud spetsialistide vaatevälja suitsiidikatsega.

Need on vaid üksikud juhtumid, mis on leidnud aset viimase kuue aasta jooksul siin samas Eestis – meie ümber. 

Perevägivalla tragöödia

Väärkohtlemist paarisuhtes esineb uskumatult paljudes eludes. Isegi kui jätta kõrvale vaimne vägivald, on statistika ehmatav: iga kolmas naine Eestis on kogenud füüsilist vägivalda alates 15-ndast eluaastast. Igal aastal registreerib Eesti politsei tuhandeid juhtumeid, kus meespartnerid ründavad enda naist. Peremõrvade analüüsid nii Eestis, Soomes, Inglismaal ja Austraalias toovad välja, et sagedamini on ohvriteks naised ja teo toimepanijaks meessoost partner või endine partner.

Ühe pereliikme surmaga lõppenud lähisuhe on sageli korduva vägivalla lõpptulemus ja halbade olukordade kokkulangemise jada. Perioodil 2012-2014 registreeriti Eestis 23 tapmist/mõrva, mis toimusid elukaaslaste või endiste elukaaslaste vahel. Nelja juhtumi puhul olid lapsed samas eluruumis, kus toimus tapmine. Kuritegude analüüs tõi välja, et enamikel juhtudel nimetati kuriteo põhjuseks olmetüli ja armukadedust. Üle poolte juhtumites (61%) oli vägivallatseja varasemalt vägivaldselt käitunud, vaid viiel inimesel ei olnud varasemalt mitte mingit kokkupuudet politseiga. Püsivaid ja raskeid tervisekahjustusi tekitasid vägivallatsejad kannatanutele sellel perioodil kokku 35 juhtumis. Juhtumites, kus naine tappis enda meessoost partneri, olid naised sageli pikaajalise vägivalla ohvrid. Juhtumite süvaanalüüs näitab seda, et naiste vägivald on tihti vahend enda ja laste kaitseks või katse lõpetada pikka aega kestnud vägivald.

Üks mees näiteks terroriseeris aastaid mitut endaga lähisuhtes olevat naist. Mõlemal vägivalla all kannatanud naisel diagnoositi vägivalla tagajärjena raske psüühikahäire ja posttraumaatiline stressihäire.

Sarnasus peremõrvade lugudes 

  • Vägivalla järkjärguline süvenemine. Perevägivald on tavaliselt korduva iseloomuga kuritegu, mis pannakse toime sama vägivallatseja poolt sama ohvri vastu ning mille raskusaste suhte arenedes kasvab. Kõige sagedasem riskitegur on varasem vägivaldne käitumine ja korduvad vägivalla episoodid.
  • Alkoholi liigtarvitamine. Vaatamata sellele, et uimastite ja alkoholi tarbimine iseenesest ei ole perevägivalla põhjustaja, on nende tarvitamine tõsisemate tagajärgedega vägivalla riskitegurid. Alkohol ei muuda inimesi otseselt vaenulikuks, agressiivseks või vägivaldseks. Alkohol võib anda vägivallatsejale ettekäände oma tahte maksma panemiseks. Ka vaimse tervise probleemid sh depressioon võib olla riskiteguriks korduvas ja raskes vägivallas.
  • Suhte lõpetamise kavatsus kannatanu poolt. Suhte lõpetamine vägivaldse parteriga võib osutuda väga raskeks. Rasket vägivalda seostatakse äärmusliku armukadeduse ja omanditundega. Lisaks võivad riski suurendada toimepanija hoiakud, nagu näiteks jäigad ja stereotüüpsed arusaamad soorollidest, sh naise pidamine mehe omandiks. Paljud endise elukaaslase tapnud meestest, tegid seda lahutuse järgse kolme kuu jooksul. Mitmed tapetud naised elasid vägivaldse kaaslasega küll veel koos, kuid olid alustanud lahutust või lahku kolimist. Viis naist kaotasid elu ajal, kui lahutus oli kohtumenetluses. Kui vägivallatseja tunneb, et tema kaaslane muutub tugevamaks ja hakkab mõtlema endale, vabaneb mehe võimu alt, alustavad vägivallatsejad tihti katsetustega lahkumist peatada: annavad lubadusi muutuda, vabandavad ja meelitavad, kuid ähvardavad teha haiget ja tappa, peksavad puruks ühise vara.

Riskide hindamine ja perevägivalda sekkumine

Vägivallatseja käitumise stiil võib olla väga erinev ja ettearvamatu ning seda ei saa kunagi täielikult ette ennustada. Riskide hindamisel on äärmiselt oluline võtta arvesse kannatanu enda riskitunnetust,  vägivalla tekkelugu, vägivalla vorme ja mustrit, vägivallatseja hoiakuid ja käitumist ning võimalikke raskendavaid asjaolusid. Raskendavateks asjaoludeks on näiteks lähenemiskeelu rikkumised, relvade kasutamine või relvakasutusega ähvardamine. Just vägivalla toimepanija ligipääs erinevatele relvadele on oluline ohutegur, mis peab saama kindlasti kõrgendatud tähelepanu. Praktika näitab, et sageli eelnevad raskele vägivallale ähvardused kaaslast vigastada ja tappa. Kannatanud on kogenud ka lämmatamist ja kägistamist.

Kõik perevägivalla riskitegurite uurimused näitavad, et kõige levinumaks riskiteguriks on vägivalla varasem tarvitamine. Seega annab riskide mõistmisel äärmiselt olulist ja alarmeerivat infot perevägivalla tekkelugu ning vägivalla korduvus. Vägivalla olemus võib olla väga erinev. Jälitamist seostatakse võimaliku tõsise, ka surmaga lõppeda võiva vägivalla riskiga. Jälitamine võib toimuda läbi elektrooniliste vahendite ja füüsilise jälitamisena. Seksuaalne vägivald on väga sageli osa süsteemsest perevägivallast. Seksuaalne vägivald tähenda ainult seksuaalset rünnakut, vaid on ka sund või manipulatsioon seksuaalseteks tegevusteks. Ka kontrolliv käitumine ning partneri isoleerimine sotsiaalsetest suhetest on perevägivalla dünaamika sage osa, mis on viitab tõsise vägivalla riskile. Suhetest isoleerimine on kontrollimise viis, mis võib toimuda erinevates vormides, äärmuslikel puhkudel näiteks ka luku taha panemine, vangistuses ja eralduses hoidmine.

Kiiresti tuleb tagada turvalisus ja kannatanute jõustamine. Vägivaldses suhtes kannatanu hindab olukorda harva nii ohtlikuks, et see võiks lõppeda surmaga. Mida kauemaks vägivallatsejaga kokku jäädakse ja mida vägivaldsemaks tema käitumine muutub, seda keerulisem võib olla suhtes lahkumine. Kuidas aidata siis, kui vägivalla all kannatajal on vastumeelsus politsei ja sotsiaalsüsteemide suhtes? Professionaalsed motiveerivad vestlused ja info jaamine abiorganisatsioonidest on esimesed sammud kannatanute abistamisel. Praktika näitab, et pikka aega vägivaldses suhtes elanud inimesed on kaotanud usalduse ning vajavad aega otsuste tegemiseks.

Lapsed, kes näevad pealt mistahes perevägivalda, on otsesed kannatajad, kellele kogetu põhjustab väga tõsiseid tagajärgi nende närvisüsteemile ja seetõttu nende edasisele elule. Kaootilises ja vägivaldses keskkonnas kasvanud lapsed kogevad ülisuurt erutust koos äkkviha ja ängistusega ning nad ei ole võimelised ennast rahustama. Erutuse tase nihkub normaalsest tasemest kõrgemale, lapse sees toimub nagu pidev võitlus ja võidujooks. Lapsel on tunduvalt raskem tunnetega toime tulla, tunded võimenduvad ja ta on pidevas häireseisundis. Seetõttu võivad olla tema reaktsioonid ebakohased, ta kaotab kergemini enesevalitsust, hakkab jonnima. Lapsel, kes on kodus pealt näinud vägivalda, on seetõttu koolis rohkem käitumisprobleeme ja tähelepanuhäireid, narkootiliste ainete tarvitamist, depressiooni, samuti agressiivset käitumist. Vahel ilmneb laste turvalisuse küsimustega tegelema astudes, et vägivald on peres levinum kui esialgu osati arvata. Tähelepanu väärib, et vägivaldse käitumise muster kipub jätkuma põlvkonnast põlvkonda.

Vägivaldse suhte lõpetamine turvaliselt

Suhte lõpetamine vägivaldse partneriga võib osutuda keeruliseks. Väga vähesed vägivaldselt käituvad inimesed lasevad suhtel lõppeda ilma probleemideta. Paljude spetsialistide tungiv soovitus on otsida abi vägivallaohvritele mõeldud keskustest.

Kui vägivalla all kannatanul on hirm oma partneri ees, oleks otstarbekas koostada turvaplaan isegi juhul, kui sellel hetkel ei ole valmisolekut suhtest lahkuda. Turvaplaanis mõeldakse läbi võtted turvalisuse suurendamiseks vägivallatsejaga koos elades ja suhtest lahkumisel. Naistel, kellel on õnnestunud suhtest lahkuda ja lahku jääda, on peaaegu alati olnud olemas vastav plaan. Kui otsustatakse viivitamatult ohtlikust olukorrast põgeneda ja kui on vähegi võimalik, tuleks kaasa võtta lapsed. Mõned kannatanud on niivõrd suures ohus, et nad on sunnitud lapsed maha jätma. Viivitamatult tuleks teatada politseisse numbril 112.

Eestis on naiste tugikeskused kõikides maakondades. Kontaktid leiab Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt SIIT. Keskuste tegevuse eesmärk on aidata vägivalla ohvriks langenud naise vägivallast pääsemisele ja iseseisva toimetuleku saavutamisele, pakkudes turvalist keskkonda ja nõustamist ning vajaduse korral turvalise ajutise majutuse teenust nii naisele kui temaga kaasas olevatele lastele. Vägivallaohvriks langenud mehed saavad pöörduda nõustamiseks Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonda. Kontaktid leiab SIIT. Nii naiste tugikeskuste kui ohvriabi teenused on kannatanutele tasuta.

 

Airi Mitendorf, sotisaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna nõunik
Triin Raudsepp, sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna nõunik

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s