Eesti 15 positiivset arengut Euroopa Liidu liikmena

Eesti liitumisest Euroopa Liiduga täitus 1. mail 15 aastat. Panime selle puhul kirja 15 punkti, mida positiivset on Euroopa Liitu kuulumine toonud tervise-, töö- ja sotsiaalvaldkondades.

  • Elukestvas õppes osalemine on kümne aastaga enam kui kahekordistunud, näiteks 2018. aastal osales koolitustel kokku 110 200 Eesti inimest vanuses 25-64a. Euroopa Liidu rahastuse toel on inimesed saanud ümber õppida, tööalaseid teadmisi ja oskusi täiendada või õppida tasuta uut ametit ka töötamise kõrvalt. Näiteks töötati välja ja piloteeriti koolituskaardi süsteemi, mis on muutnud koolituste saamise inimestele kiiremaks ja osalemise paindlikumaks. Sotsiaalfondi toel saavad tööturuteenuseid pensioniealised inimesed ning loodud on spetsiaalsed teenusepaketid rohkem tuge vajavatele rühmadele (noored, rahvusvahelise kaitse saajad). „Minu esimene töökoht“ teenusega on tööle saanud 2125 noort. Karjäärinõustamine on kättesaadav kõigile inimestele sõltumata vanusest, haridusest ja töösuhtest. 2019. aastal pakub Eesti Töötukassa karjäärinõu ligi 75 000 inimesele, sh 20 000 koolinoorele.
  • Tänu nõustamistele ja teavitustegevustele on paranenud ettevõtete töökeskkond ja inimeste teadlikkus oma õigustest töösuhtes. 2008. aastal alustas Euroopa Sotsiaalfondi toel tööinspektsiooni üleriigiline tasuta nõustamisteenus, mis abistab töösuhete teemadel igal aastal pea 50 000 inimest. 2015. aastal alustanud töökeskkonna konsultandi abil on töökeskkonda parandanud pea 600 ettevõtet.
  • Vähenenud töövõimega inimesed saavad Euroopa Sotsiaalfondi toel laiemas valikus ja suuremas mahus tööturuteenuseid. Töövõime toetamise reformi ja soodsate tööturutrendide koosmõjus on vähenenud töövõimega inimeste tööhõive kasvanud 40 protsendilt 2012. aastal 50,5 protsendini 2017. aastal. Mullu sai registreeritud töötutest tööle üle 9900 vähenenud töövõimega inimese. Töövõime toetamise reformi vältel on rohkem tööandjaid puutunud kokku ja värvanud tööle vähenenud töövõimega inimesi.
  • Euroopa Liiduga liitumise järel on suurema tähelepanu saanud võrdsed võimalused ja kaitse diskrimineerimise eest. Näiteks lõi Eesti EL liikmesriikide vahel sõlmitud kokkulepetest lähtuvalt soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku institutsiooni, kellelt inimesed saavad nõu ja abi diskrimineerimise kahtluse puhul. Enim pöördutakse voliniku poole töö ja pereelu ühitamist puudutavates küsimustes, samuti näiteks puudega inimeste õiguste kaitse teemal. Euroopa Liidus toimuvate arutelude mõjul on ka Eestis hakatud aina enam arutlema selle üle, kuidas kõrvaldada barjäärid, mis takistavad erivajadustega inimeste sujuvat igapäevaelu, sh infoühiskonna teenuste kättesaadavust.

  • Puudega laste vanemad on alates 2015. aastast saanud hoolduskoormuse leevendamiseks ja tööturul osalemiseks kasutada Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavaid tugiteenuseid nagu lapsehoid, tugiisik ja transport. Igakuiselt saab teenuseid üle 1000 lapse ning statistika näitab, et kuue kuu jooksul alates tugiteenuste kasutamisest naaseb tööturule ca 70% lapsevanematest. 2018. aasta lõpuks oli teenuseid saanud 2528 last ja 2405 lapsevanemat. Kokku on aastatel 2015-2020 teenuste arendamiseks ja pakkumiseks arvestatud 38 miljonit eurot, ühes kuus rahastatakse tugiteenuseid ca 600 000 euroga. Tänavu aprilliks on teenuse osutamisega seotud 58 omavalitsust ja 102 organisatsiooni.
  • Asendushooldusnoorte heaolu tagamiseks on suurte institutsioonide asemele loodud perekodud ja tõstetud asendushoolduse kvaliteeti. Esmalt rajati institutsionaalsel hooldusel elavatele lastele aastatel 2008-2015 Euroopa Regionaalarengu fondi ja Šveitsi koostööprogrammi toel 48 peremaja, kus asusid peredena elama ca 350 last (40% asendushooldusel elavatest lastest). Praeguseks osutatakse asendus- ja perekodu teenust peamiselt peresarnastes elamistingimustes ja ligi poolte laste eest hoolitsevad perevanemad. Euroopa Liidu vahendite toel on alates 2015. aastast tagatud asjakohane ettevalmistus, koolitused ja tugiteenused asendushoolduse pakkujatele.
  • Koostöö erinevate Euroopa Liidu riikide vahel on aidanud palju kaasa Eesti laste heaolule ja õiguste tagamisele. Näiteks, äsja kümnendat tegutsemisaastat tähistanud lasteabitelefon 116111 ning seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega laste abistamiseks 2017. aastal loodud Lastemaja on teistest EL riikidest üle võetud teenused.
  • Psüühilise erivajadusega inimeste heaolu ja suurema iseseisvuse tagamiseks on suured erihooldekodud Euroopa Regionaalarengu Fondi toel asendumas kogukonnakesksete ja perepõhiste kodudega. Senine praktika näitab, et muudatuste tulemusena teeb rohkem psüühilise erivajadusega inimesi tööd ja võimekus igapäevaste toimetustega toime tulla on paranenud sedavõrd, et paljud varem ööpäevaringsel teenusel olnud inimestest on saanud liikuda väiksema toetusvajadusega teenustele. 2023. aastaks on plaanis ümber korraldada kõik üle 30-kohalised erihooldekodud, et psüühilise erivajadusega inimesed saaksid vajaliku abi, olles samal ajal ka osa kogukonnast.
  • Euroopa Liiduga liitumise järel on õnnestunud oluliselt vähendada tubakast ja alkoholist tingitud tervisekahjusid. Suitsetamisest loobumist toetavate teenuste arendamise ja karmima regulatsiooni tulemusena (tubakatoodete regulatsioon, reklaamipiirangud, maksumeetmed) on oluliselt vähenenud nii suitsetamine kui ka tubakasuitsuga kokkupuude. Kui 2004. aastal suitsetas tervisekäitumise uuringu kohaselt 32,8% inimest, siis 2018. aastaks oli see number 17,2%. Euroopa Sotsiaalfondi toel on alates 2009. aastast arendatud alkoholi liigtarvitamise varast avastamist ja nõustamist tervishoiu esmatasandil ning 2016. aastast ka kaasaegset kompleksset sõltuvusravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames, millest esimese kahe aasta jooksul sai abi ligi 3500 inimest.
  • Terviseteadlikkus on paranenud nii kogukondades kui ka tööandjate seas. Euroopa Liidu struktuurifondide toel on loodud aktiivselt toimiv tervist edendavate töökohtade võrgustik, kuhu kuulub üle 300 tööandja. Tänu pikaajalisele ja järjekindlale omavalitsuste töötajate ja kodukonnaliidrite koolitustele, mida on toetanud ka Euroopa Sotsiaalfond, on terviseteemad tõusnud omavalitsuste ja kogukondade prioriteetide sekka. Üheks märgiks sellest on terviseprofiilide lisandumine paljude omavalitsuste arengudokumentide sekka, kogu Eesti on saanud kas maakonna või omavalitsuse tasandil kohaliku terviseprofiili.
  • Eesti tervishoid on teinud viimase 15 aastaga olulise kvaliteedihüppe: kaasajastatud on õendushoolduskliinikud, üle Eesti on kerkimas kokku 61 uut tervisekeskust ja kesk- ning piirkondlikel haiglatel kerkivad uued raviüksused. ELi struktuurivahendite toel on Eesti rajanud ka tervise infosüsteemi, pannud liikuma digiretseptid, röntgenipildid ja digiregistratuuri. Ilma EL struktuurivahenditeta tulnuks Eestil sageli teha keerulisi valikuid kaasaegsete tehnoloogiate või uute/uuendatud ruumide vahel. Hooldusravi osutamiseks on kaasajastatud nt TÜK, Pärnu haigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, haiglad Valgas, Läänemaal, Rakveres, Hiiumaal, Jõgeval ning Peipsiveere hooldusravikeskus ja PJV Hooldusravi Keilas. Ka edaspidi jätkub pädevuskeskuste TÜKi ja PERHi ning Ida-Viru Keskhaigla kaasajastamine.
  • Tänu Euroopa Liidu ravimiametite koostööle on Eestis paranenud efektiivsete, kvaliteetsete ja ohutute ravimite kättesaadavus. Kui 2004. aasta aprilli lõpus oli müügiluba ca 3500 ravimil (humaan- ja veterinaarravimid kokku), siis praeguseks on müügiluba ca 7800 ravimil. Arvudest olulisemgi on osalemine ühtses ravimite koostöövõrgustikus, mis võimaldab Eestil panustada ravimite kvaliteedi, efektiivsuse ja ohutuse hindamisse ning kasutada teiste liikmesriikide parimate ekspertide teadmisi. Kõige selle tulemusel jõuavad uued ravimid kiiremini turule ning inimeste ja loomade tervis on hästi kaitstud.
  • Euroopa Liidu liikmesriikide ühise koostöö tulemusena on kemikaalide kasutamisega seotud terviseriskid enam teada ja ohjatud kui enne ELiga liitumist. Euroopa Kemikaaliamet on kogunud teaduslikku infot üle 21 000 erineva kemikaali kohta, mis ümbritsevad meid kõikjal: toidus, õhus, joogivees, tarbekaupades, mänguasjades ja mujal. Nendest on tänaseks välja selgitatud 191 väga ohtlikku kemikaali.
  • Euroopa Liidu liikmesriikide vahel on loodud piiriülene andmevahetus, mis võimaldab näiteks retseptiravimeid ka teises riigis viibides välja osta. Esimesena sammuna saab Eesti apteekidest osta ravimeid Soome digiretseptiga, aasta jooksul on lisandumas võimalus osta Eesti digiretseptiga ravimeid Soomes, Horvaatias, Küprosel, Kreekas ja Portugalis. Tänavu juulist peaks toimima hakkama sotsiaalkindlustusteabe elektrooniline vahetamine, mis võimaldab liikmesriikide vahel vigadeta ja kiiremini infot vahetada ning eeldatavasti vähendab kodanike ooteaega pensionide ja hüvitiste saamisel.
  • Vaba liikumise õigust kasutavad inimesed saavad tänu ELi sotsiaalkindlustust reguleerivatele sätetele ka teise riiki tööle, tööd otsima või elama minnes näiteks töötuskindlustushüvitist või vanaduspensioni. Samuti on näiteks teises liikmesriigis ootamatult arstiabi vajades õigus saada seda Euroopa ravikindlustuskaardi alusel ja samadel tingimustel selles riigis elavate kindlustatud inimestega. ELi reeglid hõlmavad haigus- ja sünnitushüvitisi, töövõimetus-, vanadus- ja toitjakaotuspensioni, tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitisi, matusetoetust, töötutele makstavaid hüvitisi ning peretoetusi.

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s