Kompromissist ja lepitusest töövaidluskomisjonis

Eelmise aasta algusest jõustus töövaidluse lahendamise seadus, mis annab võimalused lahendada töövaidlusi kompromissiga või leppimise teel. Kuidas uued vaidluste lahendamise võimalused vastu on võetud, kirjutab töö- ja pensionipoliitika osakonna nõunik Monika Koks.

Kahjuks juhtub sageli, et kui töösuhtes tekib konflikt, pöördub üks pool töövaidluskomisjoni poole ning teine pool saab sellest teada alles siis, kui postkasti potsatab menetlusse võtmise määrus. Kui töötaja ja tööandja töövaidluskomisjoni istungile kutsutakse, jõutakse pärast emotsioonide lahtumist tihti arusaamale, et vaidlust oleks saanud lahendada ka teisiti.

Enne uue seaduse jõustumist pidi töövaidluskomisjon sellest olenemata langetama otsuse, kas töövaidluses kuulub võit töötajale või tööandjale. Selliste sündmuste arengu puhul enamasti tagasiteed enam ei ole. Kui vaidlus lõppeb töövaidluskomisjoni otsusega, lähevad töötaja ja tööandja teed lahku, sest usaldus on kaotatud ning pärast konflikti sattumist ei osata enam näha võimalust koostöö jätkamiseks.

Kompromiss

Uus seadus andis töövaidluse lõpetamiseks töövaidluskomisjoni juhatajatele võimaluse kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromisse. Kui vaidluse käigus pooled nõustuvad osaliselt või täielikult üksteise nõuetega, sõlmitakse vastav kokkulepe ja enam edasi ei vaielda. Kuigi selliselt ei tuvastata enam võitjaid ega kaotajaid, tuleb kinnitatud kompromissi täita samamoodi nagu töövaidluskomisjoni otsust. 2018–2019.a statistika näitab, et aastas ca 3000 vaidlusest lõpetatakse juba ligi viiendikul juhtudel vaidlus kompromissiga.

Lepitus

Lisaks kompromissile anti võimalus lepitusmenetluse läbiviimiseks. Lepitusmenetlus on mitteavalik ja vähem bürokraatlikum. Kui pooled on sellega nõus, räägitakse 10 tööpäeva jooksul omavahel nii öelda suu puhtaks ilma tunnistajaid kutsumata ja kirjalikke tõendeid esitamata. Töövaidluskomisjoni juhataja on seejuures sõltumatuks vahemeheks, kes aitab jõuda mõlemaid pooli rahuldava kokkuleppeni.

Võrreldes kompromissiga ei ole lepitamine veel nii sooja vastuvõttu leidnud. 2018. a viidi läbi viis lepitusmenetlust ning sel aastal on neid olnud vaid kaks.

Töövaidluskomisjoni juhatajal on oluline roll

Edendades kiire vaidluse lahendamise viisina lepitusmenetlust või suunates pooli kompromissile, väheneb töösuhte poolte konfliktis olemis aeg. Sellega on võimalik mõjutada nii töötaja kui tööandja suhtumist vaidlustesse, mis viib pikemas perspektiivis elutervema töösuhteni. Töövaidluskomisjoni juhatajate oskus konfliktsituatsioone lahendada selliselt, et sellest võidaks nii töötaja kui tööandja ning säiliks võimalus töösuhte jätkumiseks, edendab Eesti töösuhete kultuuri tervikuna.

Kui ka Sina usud, et suudaksid töövaidluskomisjoni juhataja rollis töösuhete kultuuri arendamiseks oma panuse anda, siis oleme hetkel töövaidluskomisjoni juhatajate töökasse kollektiivi otsimas lisa.

Töövaidluskomisjoni juhatajaks kandideerimiseks vajalik info on leitav CV online’st.

Lepitusmenetlusest töövaidluskomisjonis on võimalik pikemalt lugeda ka Tööelu portaalist.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s