Globaalse tubakatööstuse varjatud võitlus uue tubakatarvitajate põlvkonna pärast

Viimastel aastatel on tubakatööstuse retoorika oluliselt muutunud: räägitakse suitsuvabast tulevikust, kahjude vähendamisest ja lahenduste pakkumisest rahvatervise probleemidele. Mure kaotatud klientide pärast sunnib tööstust otsima uusi lähenemisi nii tootearenduses kui maine kujunduses, kirjutab Tervise Arengu Instituudi alkoholi ja tubaka valdkonna juht Anneli Sammel.

Tubakatööstus on ühe suurima epideemia vallandaja ajaloos

Enne tööstuslikku tootmist eksisteerinud ise keeratud suitsud ei kujutanud inimestele arvestatavat ohtu rahvatervishoiu mõttes. Mehhaniseeritud tootmine, uuenduslikud turundusvõtted ja kapitali koondumine panid aluse tänapäevasele globaalsele tubakatööstusele, mis segamatult nautis aastakümneid oma kasumit.

1930. aastatel hakkas ilmnema kopsuvähki haigestumise trend. Hoolimata teadlaste ja arstide löödud häirekellale, tõrjus tubakatööstus seda infot. Alles 1950. aastatel toimus läbimurre kopsuvähi ja tubakatarvitamise seoste kinnitamisel. Hoolimata sellest jagas tööstus veel kümneid aastaid väärinfot.

Suitsetamine on arenenud riikides vähenenud tänu tervisedendusele, WHO raamkonventsioonile ja piirangutele, kuid ikkagi sureb igal aastal selle tagajärjel maailmas üle 8 miljoni inimese.

Probleemiks on noorte huvi alternatiivsete tubakatoodete vastu

Ka Eestis on  suitsetamise levimus viimase 20 aasta jooksul langenud. Igapäevasuitsetajaid on 17% täiskasvanud rahvastikust. Noorte suitsetamise langus on olnud stabiilne alates 2003. aastast, kuid probleemiks on saamas alternatiivsed tubakatooted.

E-sigarette on elu jooksul proovinud üle poole 15–16-aastastest õpilastest ja üha enam lapsi alustab tubakaga eksperimenteerimist just e-sigarettidest. Üle poolte e-sigareti tarvitajatest on samal ajal ka sigareti suitsetajad. Sagenenud on huuletubaka tarvitamine koolinoorte hulgas, kusjuures kasv oli suurem tüdrukute seas.

Samad eesmärgid, kuid uued tehnoloogiad

Globaalne tubakatööstus on silmitsi oma põhitoote, sigarettide, väheneva kasutajaskonnaga. Sigarettide suitsetamisest on saanud aina enam väljatõrjutud ebapopulaarne tegevus. Just kaotatud kliendid, mitte mure inimeste tervise pärast, on viinud tööstused otsima innovaatilisi lähenemisi tootearenduses ja maine kujunduses.

Haigusi ja surma külvanud äritegevus ja pikaaegne kahjude eitamine on viimastel kümnenditel selle tööstusharu mainet kõvasti räsinud. Maine parandamiseks jutustatakse lugu suitsuvabast tulevikust, kuid samal ajal hoitakse kliendibaasi jätkuvalt nikotiinsõltuvuses ja teenitakse kasumit.

 Illusioon tervislikumatest alternatiividest, julgustab tarvitama

Rääkima on hakatud sigarettide põlemisprotsessist, kui suurimast kahjutekitajast oma toodetes. Mitte ainult põlemisjäägid pole sissehingamisel ohtlikud, sigarettidesse lisatakse veel mitmeid mürgiseid keemilisi ühendeid, mis kanduvad kopsudesse ja vereringesse ka läbi kuumutamisel tekkiva aerosooli. Nikotiinist jäetakse mulje kui süütust ainest, mis on lausa  kasulik organismile. See ei ole tõsi! Lisaks sõltuvuse tekitamisele on nikotiinil negatiivsed mõjud südame-veresoonkonnale ning see pärsib rakkude loomulikku võimekust võidelda pahaloomuliste kasvajate vastu. Inimese keha ei vaja normaalseks toimimiseks nikotiini, kuid seda vajab tubakatööstus oma kasumi teenimiseks.

Ka uute toodete mõjude hindamisel kiputakse kordama vana mustrit minevikust, mil püüti eitada seoseid kopsuvähi ja suitsetamise vahel. Alatu on veenda tarbijaid, et tooted on  peaaegu ohutud, kui sellekohased epidemioloogilised ülevaated puuduvad. Kuna erinevate haiguste väljakujunemiseks kulub 10–30 aastat, on tänaste tubakatarvitajate terviseandmed tulevikus epidemioloogidele uurimisallikaks. Seni tuleks inimesi pigem hoiatada, kui julgustada.

Tubakatööstus vajab noori, et olla jätkusuutlik

Põhjus on lihtne, sest ligi pooled tubaka tarvitajad surevad suitsetamisest tingitud haigustesse  ja osa vabaneb sõltuvusest ning loobub tarvitamisest. Järelikult on tubakatööstus silmitsi probleemiga, kust leida uusi tarvitajaid? Paraku on just noorukid see sihtgrupp, kes vanusest tulenevalt on valmis võtma riske ja ignoreerima tagajärgi.

Ekslikult arvatakse, et suitsetamine on täiskasvanute vaba valik, tegelikult alustab enamik suitsetamist juba enne täiskasvanuks saamist ja see ei ole juhuslik.

Tubakatööstuse strateegiatel on siin oluline roll, et saada noori sõltuvuskonksu otsa. Eriti just uued nikotiini kehasse viimise seadmed on tubakatööstusele suureks abiks.

E-sigarettide müüki Eestis alustati ilma vanusepiiranguteta, enne tubakaseaduses vastava muudatuse tegemist. Varsti olid müügil ka tuhanded erinevad maitsestatud vedelikud, nende seas kommi-, suhkruvati ja puuviljamaitselised.

Maitsete keelustamisele tubakaseaduses eelnes tugev huvigrupi vastuseis, mis päädis lõpuks erisuse tegemisega mentooli maitsele e-vedelikes. Mentool omab ka e-sigareti puhul tuimestavat ja maitsekogemust parandavat mõju, eriti kõrgema nikotiinidoosiga e-vedelike puhul.

Kas tööstuse soov kahjusid vähendada on siiras?

Kui päriselt tahta kahjusid vähendada neil, kes täna ei suuda või ei taha oma sõltuvusest vabaneda (näiteks Eestis on 17% igapäevasuitsetajad) oleks vaja uute toodete väga reguleeritud müügitingimusi koos tavasigarettide tootmisplaanide vähendamisega. Nii väike sihtgrupp ei rahulda tubakatööstust ning võideldakse parimate turundustingimuste eest. Hiljuti muudeti Eestis tubakatööstuse survel tubakaseadust ja tühistati suitsuvabade tubakatoodete müügikeeld, sest tööstus ei nõustunud oma toodet turustama suitsetatava tootena. Suure tõenäosusega  avardab see tulevikus võimalusi uute toodetega turule pääsemiseks. Suurim takistus tubakatarvitamise vähendamiseks on globaalne ja hiiglaslik lobitöö erinevatel poliitilistel tasanditel, mis makstakse kinni haigusi ja surma põhjustavate ainete müügist.

Siiani pole tubakatööstus avalikkuse ees tunnistanud valetamist ja inimestega manipuleerimist. Miks peaks siis uskuma nende suitsuvaba tuleviku helesinist lubadust? 

Anneli Sammel, Tervise Arengu Instituudi alkoholi ja tubaka valdkonna juht

Blogipostitus eesti viipekeeles

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s