Koos leiame väljapääsu – riik toetab kohalikke omavalitsusi, kes abistavad noori oma tee leidmisel

Selleks, et noored teeksid nii õppima asudes kui ka tööturule suundudes teadlikumaid valikuid on neile loodud erinevaid võimalusi, millest üks on ka noortegarantii tugisüsteem. Suur roll noorte toetamisel on kohalikel omavalistustel, kes selle süsteemi abil leiavad üles noored, kes ei õpi ega tööta ning pakuvad neile abi. Kuigi abi vastuvõtmine on vabatahtlik, on siiski pea 1000 noort soovinud kohaliku omavalitsuse tuge, mille abil jõuda tagasi kooli või leida kätte teeots töömaailmas. Alates 5. juunist  on kohalikel omavalitsustel endil võimalik küsida aga toetust noortele võimaluste pakkumiseks, et aidata koos leida väljapääsu. Kuidas noortegarantii tugisüsteem tervikuna toimib, kirjutab sotsiaalministeeriumi blogis tööhõive osakonna nõunik Kelli Ilisson.

Noored tööturul

Noore siirdumine koolist tööellu võib olla keeruline,  kui noorel puudub teadlikkus erinevatest ametitest ja võimalustest. Üheks väljakutseks tööturule siirdumisel võib olla näiteks sobiva eriala valik, mille osas saab abiks olla näiteks karjäärinõustaja. Teiseks väljakutseks võib olla teadlikkus enda õigustest. Töökoha leidmisel võib noor sattuda olukorda, kus tema tahtest sõltumatult sõlmitakse lühiajaline leping. Samuti võivad noored tööturul silmitsi seista olukordadega, kus lepingut ei sõlmita või kasutatakse ära noore teadmatust ning pakutakse talle lepingut, mis on tema jaoks ebasoodne. Samuti on tänapäeval kujunenud välja nö. noorte „ametid“, mis erinevad traditsioonilistest töökohtadest nagu näiteks suunamudijad või vabakutselised, kes on oma töös paindlikumad. Just paindlikkus ja sõltumatus on see, mida noored töökohal oluliseks peavad. Kuid samal ajal ei pruugi nende ametitega kaasas käivad töövormid pakkuda piisavat sotsiaalset kaitset. Noorele on oluline teada, millised on erinevad võimalused ja valikud ning töö ja õppimisega seotud etapid.

Koroonast põhjustatud piirangute tõttu on jõudsalt kerkimas töötute arv. Suurema löögi saavad tööturul just nooremad inimesed, kuna nad on tihti esimese töökohana leidnud rakendust teenindus- ja majutussektorites, mis on enam kriisis kannatada saanud valdkonnad. Juuni seisuga on töötukassas registreeritud üle 6000 noore vanuses 16-24. Võttes arvesse, et noored ei registreeri ennast nii kergekäeliselt töötukassas töötuks ning noorsootöö seaduse järgi on noor inimene 15-26 aastane, siis võib arvata, et tegelikkuses on see arv suurem. Eriolukord mõjutas lisaks töötavatele noortele ka neid, kellel pooleli õpingud. 2019 seisuga oli statistikaameti andmetel Eestis 11 600 noort, kes ei tööta ega õpi.

Noorte abistamisel on oluline rätseplahenduste pakkumine

Noortel on toe saamiseks erinevaid võimalusi. Ühegi noore abistamiseks ei ole olemas ühte „valmis lahendust“, mis sobiks kõigile, sest noorte lood, abivajadus ja eesmärgid on erinevad. Oluline on, et koos mõeldakse läbi noore soovid ja unistused ning vastavalt sellele pannakse paika tegevussammud, mis toetavad püstitatud eesmärgi saavutamist. Koos kohaliku omavalitsuse juhtumikorraldajaga pannakse paika plaan, kuhu vajadusel kaastakse ka teisi osapooli nagu töötukassa, noorsootöötaja ja noorte tugila, erinevad õppeasutused. Seega on lisaks kohaliku omavalitsuse teenustele on erinevate võimaluste ring päris lai.

Kohalikud omavalitsused leiavad  paindlike lahendusi tänu noortegarantii tugisüsteemile

Kuna kohalik omavalitsus asub noorele kõige lähemal, siis on oluline, et just kohalik omavalitsus toetaks enda piirkonnas elavaid noori. Alates 2018 on kõikidel kohalikel omavalitsustel võimalik vabatahtlikult liituda noortegarantii tugisüsteemiga, mis võimaldab ise proaktiivselt kontakteeruda noortega, kes ei tööta ega õpi. Süsteemiga on võimalik liituda kahel korral aastal. Hetkel osaleb noortegarantii tugisüsteemis 79-st kohalikust omavalitsusest 48. Alates 2018 aastat on osalevate kohalike omavalitsuste arv järjepidevalt kasvanud, mis näitab seda, et järjest enam kohalike omavalitsusi mõistavad, kui oluliseks peetakse juba ennetavalt kodanike abistamist ja toetamist. Kohalikes omavalitsustes, kus  noortegarantii tugisüsteemi kasutatakse järjepidevalt, on langenud mittetöötavate ja -õppivate noorte osakaal veerandi võrra. Noortegarantii tugisüsteemi esimeses seires oli keskmine mittetöötavate ja -õppivate noorte osakaal 10,8% mis langes 7,5% tasemele. Kui praeguses suurenenud töötusega olukorras targalt tegutseda ja üheskoos noori aidata, võib püsida lootus, et see number ei pöördu taas tõusule. Viimase kahe aasta jooksul on noortegarantii tugisüsteemis osalenud kokku pea 1 000 noort, kellele on abi pakutud, kes on abi saanud või kes hetkel saavad kohalike omavalitsuste poolt tuge.

Ka kohalikud omavalitsused vajavad noorte toetamisel tuge

Tuge ei vaja ainult noored. Kriisiolukorras, kus kohalikel omavalitsustel tuleb vähendada eelarveid ja ressursid on piiratud, võib paraku noorte abistamine ja toetamine jääda tagaplaanile. Seetõttu on oluline, et riik toetab omakorda kohalikke omavalitsusi. Alates 5. juunist on noortegarantii tugisüsteemiga liitunud kohalikel omavalitsustel ja nende partneritel võimalik saada 100% ulatuses projekti maksumusest toetust projektidele, millega toetatakse noortegarantii tugisüsteemi abil tuvastatud abivajavaid noori tööle või õppima asumisel. Juuli alguses on välja kuulutatud Noortegarantii tugisüsteemi avatud taotlusvoor, mis ootab omavalitsuste taotlusi kuni 31.detsembrini 2021 ning projekte on võimalik ellu viia kuni 2023. aasta lõpuni. Taotlusvooru tutvustav e-infopäev toimub 30. juunil.

Blogipostitus eesti viipekeeles

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s