Psüühilise erivajadusega inimeste töövõimalused on 10 aastaga oluliselt kasvanud

Kuigi paljud tööandjaid pole endiselt valmis erivajadusega inimesi palkama, on psüühilise erivajadusega inimeste töövõimalused kasvanud ja umbes neljandik neist on mingil määral töiselt hõivatud. Välja saab tuua mitmeid arenguid, aga suures plaanis on meil veel arenguruumi, kirjutab hoolekande osakonna nõunik Elen Preimann. 

Intellektipuude ja psüühilise erivajadusega inimeste töövõimalused on viimastel aastatel oluliselt avardunud ning lisandunud on tööandjaid, kel on nende värbamisel positiivne kogemus. Näiteks sihtasutuse Hea Hoog abiga leiab nüüdseks 15 töökeskuses üle Eesti rakendust 500 psüühilise erivajadusega inimest – seda on pea 10 korda rohkem kui aastal 2011, kui sihtasutus tööd alustas.  

Töötukassa andmetel välistab valdav osa tööandjatest aga endiselt mõnd liiki tervisekahjustuse või puudega inimeste tööle võtmise. Paraku ei tule kõige sagedamini kõne alla just intellektipuudega või psüühikahäirega inimese värbamine, mida on valmis kaaluma vaid umbkaudu viiendik tööandjatest. Samal ajal tuleb juurde tööandjaid, kes julgustavad oma positiivse kogemuse najalt proovima ka teisi. Näiteks mitmed suured teenindus- ja kaubandusettevõtted on leidnud ametikohti, kuhu värvata psüühilise erivajaduse või intellektipuudega inimesi. Nii postiettevõttes Omniva, Swedbankis kui kauplusekettides Rimi ja Selver on ametis psüühilise erivajadusega inimesi.

Omniva personali- ja tugiteenuste valdkonna juhi Signe Vaks-Saareoja sõnul on postiettevõttel pikaajaline kogemus psüühilise erivajadusega inimestele töö pakkumises. “Psüühilise erivajadusega töötajate juhendamine ja igapäevane toetamine on juhi jaoks aeganõudvam, kuid töötajate pühendumus ja lojaalsus organisatsioonile on see, mis kaalub üles kõik lisapingutused psüühilise erivajadusega inimese tööle rakendamisel,“ ütles Vaks-Saareoja.

Häid kogemusi on jagada ka Selveril ja Rimil. Vähenenud töövõimega inimesed on olnud väärtuslik osa Rimi tööperest juba üle 15 aasta ja nii on ettevõtte meeskondades üksjagu ka psüühilise erivajadusega inimesi. “Saame vajadusel erinevaid töid kohandada ja inimese eripäradest tulenevalt sobivaimad ülesanded leida. Meie kogemus näitab, et paljud psüühilise erivajadusega inimesed vajavad stabiilsust ja selgust. Tegu on väga lojaalsete ja pikaajaliste töötajatega, kui ülesanded ja meeskond on sobivad. Tihti on psüühiline eripära ka tõeliseks andeks osutunud, näiteks imeline täpsus oma töös või alati kindel ja stabiilselt kõrge kvaliteet. Päris kõik töösuhted ei ole õnnestunud, aga see pole takistanud meid ikka ja jälle proovimast. Kõige olulisem on see, et inimesel endal oleks tahe tööd teha,” rääkis Rimi Eesti personalijuht Kaire Tero. 

Ka Selveri töötajaskonnas on psüühilise erivajadusega inimesi. „Kasvava tööjõupuuduse keskmes hakkas Kakumäe Selver koostööd tegema Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusega, kus valmistatakse ette tööle minekuks ja iseseisvamaks eluks tööealisi erivajadusega inimesi. See koostöö kestab tänaseni. Keskuse inimesed on meile väga suureks abiks ning kogu senine kogemus on olnud väga positiivne,“ rääkis Selveri juhatuse liige Kristi Lomp.

Swedbanki personalipartner Sirle Paberits lisab, et senised kogemused erivajadustega inimeste värbamisel on andnud kindlustunde, et tegemist ei ole tööandjale ületamatu väljakutsega. Kõige tähtsam on mõtteviis, et me kõik oleme erinevad ja parima tulemuse saavutame just mitmekesises meeskonnas, üksteist austades ja toetades. Pank sai esimese kogemuse viis aastat tagasi, kui Astangu keskusest tuli praktikale väga sõbralik ja meeldiv noormees. „Ehkki ta vajas sisseelamisel rohkem tuge, on tegu hea suhtlejaga, kes on alati positiivne ja väga kohusetundlik. Tänaseks on temast saanud suurepärane kolleeg, kelle head teenindust vastuvõtutöötajana kiidavad nii meie töötajad kui külalised. Töökaaslased tunnustasid teda mullu aasta kolleegi auhinnaga,“ rääkis Paberits. Heast kogemusest julgust saanuna on pank tänaseks leidnud veelgi rolle, kus psüühilise erivajadusega inimesi rakendada saaks ja julgustab erivajadusega inimesi igati kandideerima. 

Sihtasutus Hea Hoog pakub töövõimalusi psüühilise erivajadusega inimestele, kes saavad töötada osalise koormusega. Töökeskustes valmistatakse käsitööd, millest kõige populaarsemad on lemmikloomatooted – pesad ja mänguasjad. Pakutakse ka teenuseid Eesti ettevõtetele, näiteks tehakse sisusid ekspordiks minevatele sõdurisaabastele, komplekteeritakse detaile või pakendatakse erinevaid tooteid. Väga nõutud on korteriühistute üldpuhastus ja kojamehe teenus. “Kui me 10 aastat tagasi alustasime, oli meil 59 klienti, tänaseks töötab meie juures üle 500 inimese. Igaüks meist soovib ennast vajalikuna tunda – meie kliendid on uhked, et lähevad tööle, ning töötavad suure pühendumusega,” rääkis Hea Hoo juht Raili Viljas.

Vanim just psüühilise erivajadusega inimeste tööhõivet toetav asutus Eestis on aga Haabersti Klubimaja. Baltimaade ainus rahvusvahelisel mudelil tuginev psüühilise erivajadusega inimeste klubimaja tegutseb juba 25 aastat. „Meie eesmärk on tagada, et psüühikahäirega inimestel oleks sobiv elukoht, töö, sõbrad, huvid ja inimesed, kes neisse usuvad. Klubimaja mudel on tõenduspõhine ja rahvusvaheliselt tunnustatud viis aidata kaasa inimeste iseseisvale toimetulekule, võrdsele kohtlemisele, kaasatusele ühiskonnas ja diskrimineerimise vähendamisele. Meil on ligi 120 aktiivset psüühikahäirega inimesest liiget, kes osalevad vabatahtlikult klubimajale vajalikes töödes,” rääkis klubimaja vanemtegevusjuhendaja Mari Lipp. Kõik tööd, mida tehakse, on jagatud kontori, köögi ning töö- ja koolitusüksuse vahel. Võrdne partnerlus töötajate ja liikmete vahel ning ehedates, päris suhetes olemine on klubimaja eripära. See on kogukond, kuhu inimesed kuuluvad, ise vabatahtlikult panustades. Nii toetavad nad ka ise oma psüühikahäirest taastumise teekonda.”

Erivajadustega inimeste tööhõive kasvule aitab kaasa ka Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, mil täitus tänavu samuti 25. tegutsemisaasta. Keskuse eesmärk on mõjutada inimest iseseisvama elu suunas. Selleks pakutakse tööealistele erivajadustega inimestele kutseõpet ja tööalast- ning sotsiaalset rehabilitatsiooni. Aastas õpib keskuses umbkaudu 110 inimest. 

Tänases Eestis on psüühilise erivajadusega inimeste tööelus kaasa löömise võimalused tasahaaval mitmekesistumas, aga siiski on siin veel kõvasti paranemisruumi. Loodan väga, et juba õige pea on sotsiaalne normaalsus selline, et erandina ei kerki esile mitte neede tööandjad, kes on leidnud võimaluse psüühilise erivajadusega inimesi kaasata, vaid need vähesed, kes ei ole valmis seda tegema.

Blogipostitus eesti viipekeeles

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s