Eesti töötajate vaimne tervis on koroonakriisis kannatanud, kuid siiski on võimalusi selle parandamiseks

Uuringud näitavad, et töötajate aga ka kogu elanikkonna vaimse tervise seisund on koroonakriisi ajal muutunud halvemaks nii Eestis kui mujal maailmas. Eestis on vaimse tervise häired teisel kohal töövõime vähenemise põhjustest. On ka teada, et vaimse tervise probleemidega töötajal on madalam motiveeritus, produktiivsus, sageneb töölt puudumine ja haigena töötamine, mis mõjutab nii töötaja heaolu kui ka ettevõtte käekäiku ja produktiivsust.  Kui tõsine on pilt ja mida selle parandamiseks ette võtta, kirjutavad seekord blogis Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise staabi ja mõttekoja liikmed Marre Karu, Anne Randväli ja Anna-Kaisa Oidermaa.

Algatuseks mõned faktid: 

Haigekassa andmetel tõusis psüühika-ja käitumishäirete tõttu võetud haiguslehtede hulk 2020 aastal pea 2000 lehe võrra (15%) ja 2021.a. esimesel neljal kuul pole langustrendi näha. Selline haigusleht kestab 17 päeva, kauem sellest kestavad vaid kasvajate tõttu võetavate haiguslehed. 

Märtsis ja aprillis MTÜ Peaasjad poolt 200 ettevõtte töötaja hulgas läbi viidud küsitlus, mis näitas, et 35% töötajatel on depressiooni tunnuseid (s.h. kurvameelsus, üksildustunne, võimetus rõõmu tunda, lootusetus tuleviku suhtes, korduvad surma-või enesetapumõtted), 37% uneprobleemide tunnuseid (uinumisraskused, rahutu või katkendlik uni, liigvarane ärkamine). 33% üldistunud ärevuse tunnuseid (s.h. kiire ärritumine, ärevuse- või hirmutunne; võimetus lõdvestuda; liigne muretsemine; rahutus või kärsitus) ja 20% töötajatest sotsiaalärevuse tunnuseid (hirm olla tähelepanu keskpunktis, hirm suhtlemisel võõraste inimestega). Kindlasti ei saaks kõik need inimesed psühhiaatrile minnes diagnoosi ja ei pruugi vajada ravi, kuid kindlasti viitavad need numbrid sellele, et töötajaskonna heaolu, enesetunne ja vaimne tervis on ohus. 

Lisaks näitab elanikkonna küsitlusuuring, mida Turu-Uuringute AS iga kahe nädala tagant Sotsiaalministeeriumi ja Riigikantselei tellimusel läbi viib, et kõige rohkem on stressis juhid, tippspetsialistid ja ametnikud (kõigist 30%), aga ka keskastme spetsialistid ja isiku-või klienditeenindajatel, kaitse- või päästeteenistujad (29%). Kõige vähem on kõrge stressitasemega inimesi põllumajandustootjate (15%) hulgas, aga ka seadme- või masinaoperaatorite (18%), mootorsõidukijuhtide ja oskustööliste (21%) hulgas.

Selge seos on töötingimuste ja stressitaseme vahel. Pooled neist, kelle töökoormus on koroonaviiruse leviku tõttu suurenenud, on märkimisväärses stressis. Kuid stressitase on kõrge ka neil, kel koormus on vähenenud (37%). Küsitluse andmetel on töökoormuse suurenemine on puudutanud sel perioodil kõige rohkem keskastme juhte ja tippspetsialiste (s.h. arstid); töökoormus vähenes kõige rohkem isiku- või klienditeenindajate ja oskustöölistega.

MTÜ Peaasjad poolt ettevõtete seas kogutud tagasisidest võib näha, et on tekkinud vajadus luua või täiendada strateegiaid ja tegevuskavasid vaimse tervise toetamiseks töökohtadel. Alati ei pea see olema väga keeruline või kulukas ettevõtmine. Võib näiteks ette võtta Peaasi.ee lehelt kättesaadava vaimse tervise vitamiinikuuri, kus viie nädala jooksul saab kõnelda peamistest vaimse tervise hoidmise viisidest meeskondades või organisatsioonis laiemalt. Oluline on, et vaimse tervise teemadest on töökohal võimalik rääkida. Samas kui ka valmisolek selleks on olemas, võib juhtidel ja töötajatel puudu jääda oskustest ja julgusest. Seetõttu on vajalik töökohtadele vaimse tervise esmaabi oskuste võimekuse loomine. 

 Mõned mõtted, mida töötajate vaimse tervise toetamisel silmas pidada:

1.  Pole olemas ühte sekkumist, mis kõikides töökohtades ühtviisi hästi töötaks. Uuringud näitavad, et kõige parema tulemuse annavad intensiivsed vaimset tervist toetavad programmid ja need kus tegeletakse nii inimesega (töötaja enese oskused stressi juhtida) kui ka organisatsiooniga (juhtimiskultuur jms). Nii on oluline luua süsteem, mis kaasaks organisatsiooni erinevaid tasandeid ja oleks sealjuures sobiv just konkreetsele tööandjale ja töötajatele.

2.  Tõhus sekkumine on mitme-astmeline ja eristada saab siin universaalseid, sihistatud ja valikulisi sekkumisi.

Universaalsed sekkumised on mõeldud kõigile ja ühetaoliselt. Näiteks enesejuhtimise või stressijuhtimise koolitused või kovisioon. Siia alla käib ka töötaja heaolu toetav töökorraldus.

Sihistatud sekkumiste sihtgrupis on need töötajad, kel on välja kujunenud esmased kroonilise stressi sümptomid (nt kes võib-olla magavad halvasti või kes täheldavad oma keskendumisvõime langust) ja kes vajavad suunatud ja võimalik et ka spetsialisti abi.

Valikuliste sekkumised on suunatud kõrgendatud vaimse tervise riskiga inimestele, kellel on pikema aja jooksul kogenud tööstressi, mis võib kujuneda krooniliseks stressiks ja kes võivad vajada juhi või töökeskkonnavoliniku tuge.

3Tõhus sekkumine on tasakaalu või valiku küsimus: kas sekkumine on vähetõhus, aga mõjub paljudele natuke; või väga tõhus, aga saab pakkuda vaid vähestele. Ei ole olemas ühte ja sama väga tõhusat lahendust kõigile korraga. Lahendus (või pakett) saab olla väga tõhus siis kui see vastab täpselt töötaja vajadustele, ent vajadused on erinevad.

 Millest peaks organisatsiooni ja töötajate vaimse tervise toetamisel alustama? Kelle poole on pöörduda?

Alustada tasuks töökeskkonnast tulenevate riskitegurite analüüsimisest vaimsele tervisele ning olemasolevate tegevuste kaardistamisest, vaadata, kus on nö tühjad kohad, mis vajavad täitmist. Maksimaalselt tuleks ära kasutada igapäevane töökorraldus, mis ju samuti meie heaolu tööl toetab (või siis seda ei tee). Vaimse tervise tugi tuleks õmmelda igapäevase töökorralduse sisse, nii on inimesel võimalik seda tarbida. Kindlasti tasub rääkida ka inimestega, et saada aru, millest nad enim puudust tunnevad.

Toetada tuleks ka inimesi, kes vaimset tervist edendavad, kuna tegu on pingutust nõudva ja pika teekonnaga. Arenduse käigus võib tekkida tagasilööke, keerukaid perioode, väsimust. Nende toetamiseks tuleks luua võrgustik, kus nii organisatsioonisisesed kui ka -välised inimesed saavad toeks olla.  

Materjale organisatsioonis vaimse tervise toetamiseks leiab ka Tööelu portaalist.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s