Pikaajaliselt tööturult eemal olnud täiskasvanud ning mitteõppivad ja mittetöötavad noored vajavad toetust

Kuigi uue tööjõu värbamine on suvel veidi taastunud, jättis COVID-19 epideemia tööturule olulise jälje. Registreeritud töötuse määr on senini kõrgem (mais 7,7%, vs 2019. a mais 4,9%) ning eriti murettekitav on tavapärasest töötutest kõrgem noorte töötuse määr (2020. a 17,9%). Kriisist mõjutatud sektorites töötas palju noori ning praeguseks on tõusnud ka mittetöötavate ja mitteõppivate noorte osakaal. Pikaajaline eemalolek või esimeste töökogemuste edasilükkumine mõjuksid halvasti pea igaühe elukvaliteedile ning karjäärisammudele. Kuidas kõige paremini kriisist mõjutatud haavatavaid sihtrühmi tööturule tagasi aidata ning millised on toetusvõimalused, kirjutab sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Kelli Ilisson.

Statistilised põhinäitajad on vaid üks tahk tõelise probleemi olemusest. Oluline on vaadata numbrite taha ja mõista, milliste väljakutsetega noored ja pikaajalised töötud veel silmitsi seisavad ning millist abi ja toetust vajavad. Järjest rohkem räägime ühiskonna tasandil vaimse tervise väljakutsetest, millele on tähelepanu pööratud ka COVID-19 kontekstis. COVID-19 küsitluse 30. küsitluslaine tulemused näitavad, et noorte vaimne tervis väärib rohkem tähelepanu. 15-24 aastastest noortest on lausa 55% esinenud vaimse tervise sümptomeid nagu depressioon või muu meeleoluhäire, ärevushäire või vaimne kurnatus. Pärast pikemat õpingutest või töölt eemalolekut vajavad nii noored kui täiskasvanud loovamaid ja paindlikumaid lahendusi, et üldse tööturuteenuste või tööturuni jõuda. Selleks võivad olla näiteks noorsootöö lähenemised või klubilised tegevused. Väikeste aktiveerivate  sammude ning eduelamuste abil liigutakse nii teenustel osalemiseni, kandideerimiseni ja töötamiseni välja.

Johannes Mihkelsoni Keskuse (JMK) töökeskuse suuna juht Ingrid Purje sõnul on nad üha rohkem pööranud tähelepanu sellele, et projektides oleks erinevad tasakaaluteenused kättesaadavad. See tähendab, et vaimse tervise ja sisemise tasakaalu hoidmine on tööturul ja tööotsingutes võtmetähtsusega, eriti praegustel muutuste aastatel. Lisaks on nad integreerinud oma tegevustesse nii grupi- kui individuaaltegevusi, mis toetavad sisemist tasakaalu, heaolu ja vaimset tervist. Näiteks koolitusse on põimitud psühholoogid ja terapeudid, et luua sügavat sisemist muutust ja psühholoogiliselt valmistuda tööellu naasmiseks.

Samuti on viimases JMK projektis käinud kümned inimesed meele juhtimise ja stressi maandamise koolitusmoodulis, kus õpitakse tõenduspõhiseid hingamistehnikaid, näiteks SKY tehnika, mida kasutavad enesejuhtimiseks ka Yale ja Tartu ülikooli tudengid, Maailmapanga töötajad ja teised. „Näiteks meenub üks 50+ vanuses naine meie grupist, kes oli töö kaotanud ning abielu lahutanud. Ta oli pärast 3-päevast hingamistehnikate harjutamist uut energiat täis ja tiivustatud, sai jõudu kolimiseks ning nüüd töötab juba paar kuud ja on uue töökohaga väga rahul,“ kirjeldab Purje.

JMK töökeskuste suuna juht Lõuna-Eestis Liia Tinno toob välja individuaalsuse ja paindlikkuse olulisuse noorte puhul. Vaimse tervise väljakutsete puhul on ääretult oluline luua noore jaoks keskkond, kus tuntakse end mugavalt ja turvaliselt. Kuna noored ei ole tihtipeale teadlikud ega mõista, mida tähendab näiteks tugiisiku teenus, tuleb see noorele arusaadaval moel lahti selgitada ja tuua välja selliste võimaluste kasutegurid. Samuti on nii noorte kui pikaajaliste töötute puhul oluline just toetavate spetsialistide proaktiivne lähenemine  ehk teenuseosutaja teeb ise esimese sammu inimese poole, kes abi vajab ning tekitab sellega inimeses suurema usaldustunde. Nii on JMK puhul tavaline, et tugiisik võtab inimesega ise ühendust ja on valmis kohtuma inimesega tema enda kodus, kus on tuttav ja turvaline keskkond.  

Tihtipeale ei ole tööpuudus esimene probleem, millega inimesed silmitsi seisavad ja mõnikord saab tööturust rääkima hakata alles pärast teiste probleemidega tegelemist. Näiteks ühe noore puhul oli mureks elamispind ja toimetulek ning sotsiaalsete oskuste arendamine. „JMK kogemusest lähtuvalt võib see aega võtta kuni kuus kuud. Sarnase näite puhul saigi üks noor tänu paindlikkusele ning abile omale uue elamise, selguse mida ta üldse edasi sooviks elus teha ning pärast seitsmendat kuud sai ta tööle kohta, mis talle endale huvi pakkus. Pikaajaliste tulemuste saavutamiseks on oluline paindlikkus ja aeg,“ ütles Liia Tinno.

Raasiku Vallavalitsuse juhtumikorraldaja Marge Aaslaidi sõnul on noorte puhul ülimalt oluline individuaalse ja mittesurvestava toe pakkumine, mis eelkõige suunaks noort. „Noortega töös tuleb olla loov ja lähtuda nende profiilist ja vajadustest. Näiteks teraapia looduses sobib noortele üllatavalt hästi ja positiivset tagasisidet on saadud erineva taustaga noortelt. Palju loeb ka paindlikkus, mida teenusepakkuja on valmis pakkuma. Näiteks oli Raasiku Valla coach piirangute ajal valmis kohtuma noortega noortekeskuses ja kui piirangud karmimaks läksid, siis teise kohtumise tegid nad väljas jalutades,“ kinnitab Aaslaid. Tema sõnul on COVID kriis suurendanud noorte ärevust ja suurenenud on psühholoogilise nõustamise vajadus. Psühhiaatrite juurde on võimalik saada vaid tasulisi aegu ja psühholoogide järjekorrad on pikad. Ärevuses noore jaoks on see aga suur ja ülikeeruline tagasilöök. Seejuures on oluline, et noorel oleks pidevalt tagasilangusega toimetulekuks olemas toetuspunkt, näiteks arengutreeneri või tugisiku näol.  

Eelnevalt kirjeldatud võimalused pakuvad inimestele madalat lävepakku, et ennast ette valmistada teenusel osalemiseks või tööle minekuks.

COVID-19 kriisi tööturu mõjude leevendamiseks avab sotsiaalministeerium augusti keskpaigas uue avatud taotlusvooru, mille eesmärk on:

  1. pakkuda tegevusi 16–29-aastasele noorele konkurentsivõime suurendamiseks ja tööle aitamiseks;
  2. pakkuda tegevusi vähemalt kuus kuud töötuna või mitteaktiivsena olnud inimesele tegevusi konkurentsivõime, sealhulgas digipädevuse suurendamiseks ja tööle aitamiseks.

Taotlusvooru umbkaudne eelarve on ca 2 miljonit eurot. Toetust võivad taotleda ettevõtted, vabaühendused, haridusasutused ning riigi või kohaliku omavalitsuse asutused, et pakkuda toetust noortele ja pikalt tööturult eemal olnud inimestele. Taotlusvooru rahastatakse  Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.  Omafinantseeringu suurus taotleja jaoks on 15% abikõlblikest kuludest.

Avatud voor on tähtajaline ja taotlusi saab esitada 16. augustist 27. septembrini. Projektide abikõlbulikkuse periood kestab kuni 31.08.2023. Taotlusvooru infopäev toimub 2. septembril.

Taotlusvooru koordineerib Riigi Tugiteenuste Keskus. Info taotlusvooru kohta tuleb RTK kodulehele 15. juuliks.

Blogipostitus eesti viipekeeles

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s