Jõustus kollektiivlepingute laiendamise uus kord

Kollektiivlepingu laiendamist on aastaid kasutatud tervishoiu- ja transpordisektoris, kus töötajate ja tööandjate esindusorganisatsioonid lepivad regulaarselt kokku tasu ning töö- ja puhkeaega puudutavates miinimumtingimustes ning need laienevad kogu sektorile. Selliseid kokkuleppeid on võimalik teha ka teistes sektorites, kuid siiani puudus piir, kui paljusid sektori töötajaid või tööandjaid lepingu osapooled peaksid esindama, et kollektiivleping laieneks kogu sektorile. Nimelt võimaldab kollektiivlepingu seadus töötasutingimust või töö- ja puhkeajatingimust laiendada ka neile töötajatele ja tööandjatele, kes ei ole küll konkreetse lepingu osapooled, kuid kes tegutsevad samal tegevus- või ametialal. Selleks, et kollektiivlepingu tingimuse laiendamisel arvestataks võimalikult suurel määral nii töötajate kui tööandjate õigustega, tuli kollektiivlepingu seadust täiendada. Neist äsja jõustunud muudatustest teeb sotsiaalministeeriumi blogis ülevaate töö- ja pensionipoliitika osakonna nõunik Maria-Helena Rahumets.

Milleks meile kollektiivlepingud ja nende tingimuste laiendamine?

Töötajatel ja tööandjatel on õigus ja võimalus sõlmida kollektiivlepinguid, et reguleerida poolte jaoks olulisi töösuhte tingimusi. Erinevalt töölepingust võib kollektiivlepingu pooleks olla mitu töötajat või tööandjat, samuti nende liit või ühing. Kollektiivlepingute sõlmimine on kasulik mõlemale töösuhte poolele. Töötajate vaatest võimaldavad kollektiivlepingud saavutada ühiseid kokkuleppeid tööandjaga tööülesannetes ja -korralduses, seadusest soodsamates töötingimustes ja muudes lisahüvedes. Tööandjate pilgu läbi aitavad kollektiivlepingud töötajaid motiveerida, tagada töörahu ja tööga rahulolu ning säästa aega, kuna kollektiivlepinguga tekib võimalus kohaldada ühtseid standardeid kõigile töötajatele.

Kui kollektiivlepingus sisalduvat tingimust laiendada, saab sellest kasu kogu tegevusala, sest sellega kehtestatakse miinimumstandardid kõigile. See aitab kaasa nii töötajate paremale kaitsele, võrdsele ja õiglasele konkurentsile kui ka sektori majanduslikule arengule.

Kes saavad kollektiivlepingu tingimust laiendada?

Kollektiivlepingu tingimuse laiendamises võivad kokku leppida osapooled, kes vastavad kindlatele esinduskriteeriumitele:

  1. ühe poolena saab lepingu tingimuse laiendamises kokku leppida ametiühingute liit või sama tegevusala liikmeid koondav ametiühing, kelle liikmed moodustavad 15% tegevusala töötajatest või kellel on vähemalt 500 liiget ning
  2. teise poolena tööandjate ühing või liit, kes annab tööd vähemalt 40% vastava tegevusala töötajatele.

Oluline on, et kollektiivlepingu laiendamises saavad kokku leppida vaid konkreetse tegevusalaga seotud pooled – näiteks tervishoiusektoris lepingu tingimust laiendades saavad seda teha tervishoiutöötajaid esindav ametiühing või ametiühingute liit, nt Eesti Arstide Liit, ning tervishoiuasutuste- ja ettevõtete ühing või liit, nt Eesti Haiglate Liit.

Koos tööandjate ühingu või liiduga võib esinduslikkuse määramisel arvestada ka neid ühingusse või liitu mittekuuluvaid tööandjaid, kes sellest olenemata soovivad kokku leppida kollektiivlepingu tingimuse laiendamises. Selline olukord võib ette tulla, kui laiendamises soovib kokku leppida 30-protsendilise esindatusega tööandjate liit koos 10-protsendilise esindatusega tööandjaga, kes ei kuulu ühtegi tööandjate liitu, kuid soovib samuti saada lepingu osapooleks. Näiteks saaksid Autoettevõtete Liidu ja Eesti Transpordi ja -Teetöötajate Ametiühingu vahel sõlmitud sõitjateveo kollektiivlepingu laiendamisega liituda teised sõitjate veoga tegelevad tööandjad, kes ei kuulu ettevõtete liitu.

Esinduskriteeriumid on oluline määrata selleks, et välistada kogu sektorile laiendatavad kokkulepped selliste osapoolte vahel, kes esindavad valdkonna tööandjatest ja töötajatest väga väikest osa (näiteks kahest tööandjast koosnev liit ja viiest töötajast koosnev ametiühing). Nii on paremini tagatud ka nende tööandjate õigused ja ettevõtlusvabadus, kelle suhtes kollektiivlepingu tingimust laiendatakse. Selliste laiendamise tingimuste seadmine on suuresti ajendatud eelmise aasta Riigikohtu otsusest, kus kohus juhtis tähelepanu laiendamise kitsaskohtadele ning mille jõustunud kollektiivlepingu seaduse muudatused lahendavad.

Kuidas näeb välja kollektiivlepingu tingimuse laiendamise kord?

Enne kollektiivlepingu tingimuse laiendamist on läbirääkivatel pooltel kohustus avalikult informeerida kõiki neid töötajaid ja tööandjaid, kelle suhtes soovitakse tingimust laiendada. Informeerimise käigus tuleb teada anda sellest, millist tingimust, kelle suhtes ja mis ajast soovitakse laiendada. Samuti tuleb enne laiendamist nende töötajate ja tööandjatega konsulteerida ehk nende soovil nad läbirääkimistesse kaasata. Informeerimise ja konsulteerimise kohustus aitab välja selgitada lepingupoolte seisukohti ja vaateid ning neid lähendada.

Informeerimise ja konsulteerimise nõuetekohast läbiviimist ning esinduskriteeriumi täitmist kontrollivad tööandjate keskliidu ja ametiühingute keskliidu esindajad koos ministriga. Seejuures ei sekkuta poolte lepinguvabadusse ehk kokkuleppe sisusse. Kui laiendamise kokkulepe on  sõlmitud nõuetekohaselt, avaldatakse laiendatud lepingu tingimus Ametlikes Teadaannetes. Kollektiivlepingu laiendatud tingimus jõustub kolme kuu jooksul selle avaldamisest, kui pooled ei lepi kokku hilisemas jõustumisajas.

Eelnõu menetlusega Riigikogus, sealhulgas eelnõu seletuskirjaga, on võimalik tutvuda siin.

Blogipostitus eesti viipekeeles

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s