Venekeelsed inimesed on seksuaalvähemuste suhtes eestlastest kriitilisemad

Hiljuti läbiviidud uuringu tulemustest on näha, et võrreldes eesti keelt kõnelevate inimestega on Eesti venekeelne elanikkond LGBT temaatika, homoseksuaalsuse ja transsoolisuse suhtes tunduvalt negatiivsemalt meelestatud, kirjutab sotsisaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna nõunik Agni Aav.

Inimõiguste Keskuse tellimusel viidi hiljuti läbi uuring Eesti inimeste arvamusest ja teadlikkusest LGBT ehk lesbide, geide, bi ja transsooliste teemade osas ning uuriti kui vastuvõetavaks homoseksuaalsust peetakse. Uuringu läbiviimiseks küsitleti 1005 inimest üle Eesti. Uuring jagunes kolmeks osaks: kokkupuude LGBT teemaga, homoseksuaalsus ja transsoolisus. Lisaks küsiti inimeste teadlikkuse kohta mitmekesisuse kokkuleppest ja Eesti Inimõiguste Keskusest.

Võrreldes eestikeelse elanikkonnaga on venekeelse elanikkonna kokkupuude LGBT temaatikaga oluliselt väiksem. Teabekanalitest jõuab enamik teavet LGBT temaatika kohta inimesteni traditsioonilise meedia kaudu ning poole vähemal määral läbi interneti. Suur osa venekeelsest elanikkonnast jälgib lisaks Eesti venekeelsetele meediakanalitele rohkesti ka Vene meediat. Võib hinnata, et osalt seetõttu on kandunud Venemaal levinud LGBT kogukonnale vastanduvad hoiakud läbi meedia ka Eesti venekeelse elanikkonnani. Continue reading “Venekeelsed inimesed on seksuaalvähemuste suhtes eestlastest kriitilisemad”

Palgasüsteem peab muutuma läbipaistvamaks

Kuigi tööandjatel on juba praegu seadusega ette nähtud maksta naistele ja meestele sama või võrdväärse töö eest võrdset tasu, on selle järgimine seni olnud kesine. Näiteks kolmandikus Eesti organisatsioonidest on töötasu täielikult läbirääkimiste tulemus. Olukorra parandamiseks on sotsiaalministeerium välja töötamas eelnõu, millega toetada tööandjaid oma kohustuste täitmisel – aluseks oleme võtnud teiste riikide praktika, kirjutab soolise võrdõiguslikkuse poliitika juht Agnes Einman.

Kui Eestis on siiani keskendutud peamiselt teadlikkuse tõstmisele, siis näiteks Rootsi seadused kohustavad organisatsioone analüüsima töötasu regulatsioone, praktikaid ja töösuhete tingimusi ning põhjendamatute palgaerinevuste ilmnemisel tuleb organisatsioonidel koostada tegevuskava ebavõrdsuse kaotamiseks.

Continue reading “Palgasüsteem peab muutuma läbipaistvamaks”

Kaasaegne erihoolekanne suurendab meie heaolu

Sotsiaalteenuste kättesaadavus ja kõikuv kvaliteet on endiselt üle-eestiline probleem ning seda võimendab erihooldekodude ebaühtlane paiknemine riigis. Nõukogude pärand erihoolekandes on endiselt tuntav – paljud asutused on suured, nende eraldatud paiknemine ei ole ratsionaalne ning on koormav väikestele kogukondadele. Samuti on puudu lahendustest, mis toetaksid psüühilise erivajadustega inimesi iseseisval elamisel. Just seetõttu sai 26. augustini esitada projekte erihoolekande süsteemi korrastamiseks EL vahenditest, kirjutab sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse.

Projektid olid oodatud nii suurte hooldekodude reformimiseks kui kogukondlike teenuste loomiseks. Nimelt, 2023. aastaks plaanitakse vähendada suurte ühiselamu tüüpi erihooldekodude teenuskohti ja asendada need väiksemate, kuni 30-kohaliste peretüüpi teenuskohtadega. Kokku on plaanis ümber kujundada 1200 erihooldekodude kohta ning toetada vähemalt 200 uue kogukondliku teenusekoha loomist.

Hoiakud peavad muutuma
Sotsiaalkaitse tähtsus on ajas tõusnud ning seda on hakatud tajuma ka ühiskonnas laiemalt. Kogukonnad on saanud tugevamaks ja esile on kerkinud inimesed, kellel on aega ja tahtmist olulistes küsimustes laiemalt kaasa rääkida. Seisukohtade paljusus on hädavajalik, et tekiks valmidus loobumiseks iganenud hoiakutest.  Continue reading “Kaasaegne erihoolekanne suurendab meie heaolu”