Viis võimalust, kuidas laste kasvatamine kajastub pensionis

Laste arv peres mõjutab tulevast pensioni, kuna riik maksab laste kasvatamise ajal teatud juhtudel näiteks vanema eest sotsiaalmaksu. Väikelapse eest tehakse ka täiendavaid makseid kogumispensioni teise sambasse ning iga laps annab käesolevast aastast täiendava pensionilisa, kirjutab sotsiaalministeeriumi pensionipoliitika juht Agne Nettan-Sepp.

1. Teatud juhtudel maksab riik vanema eest sotsiaalmaksu laste kasvatamise ajal. Sotsiaalmaks panustab pensioni- ja ravikindlustuse süsteemi.

Esmalt maksab riik alla 3-aastast last kasvatava vanema või hoolduspere vanema eest sotsiaalmaksu kuumääralt, mis on 2018. aastal 470 eurot. Samalt määralt maksab riik sotsiaalmaksu mittetöötava vanema eest, kes kasvatab kolme või enamat alla 19-aastast last, kellest vähemalt üks on alla 8-aastane. Lisaks maksab riik sotsiaalmaksu vanema eest, kes kasvatab seitset või enamat alla 19-aastast last. Oluline on seejuures, et nii lapsed kui nende kasvatajad peavad elama Eestis, st olema residendid. Continue reading “Viis võimalust, kuidas laste kasvatamine kajastub pensionis”

Advertisements

Kaheksa müüti perevägivallast

Perevägivalla kogemuse tunnistamine on endiselt tabu ja seda ei soovita avalikustada. On mitmeid uskumusi või väärarusaamu, mis takistavad perevägivalla ohvritel abi küsida, õigustavad vägivallatseja käitumist ja lubavad vägivallal jätkuda. Statistika on ehmatav: iga kolmas naine Euroopa Liidus ja Eestis on kogenud mingit liiki füüsilist ja/või seksuaalset vägivalda alates 15. eluaastast. Vägivalla kohta käivate müütide ümberlükkamine on vajalik vägivalla all kannatajate huvides – oluline on julgustada neid abi otsima ja panna vägivallatsejad oma tegude eest vastutama, kirjutab võrdsuspoliitikate osakonna nõunik Airi Mitendorf.   

Perevägivallaks peetakse igasugust tahtlikku vaimset, füüsilist või seksuaalset vägivalda inimeste vahel, kes on või on varem olnud üksteisega intiimsuhtes või omavahel suguluses. Perevägivald on keeruline, peidetud ning kaugele ulatuvate tagajärgedega probleem nii ohvrite kui ka kogu ühiskonna jaoks.

Continue reading “Kaheksa müüti perevägivallast”

Eestis on kaitsnud end emakakaelavähi eest üle 10 000 inimese

Jaanuarist hakkab riik 12-14-aastastele tüdrukutele pakkuma tasuta HPV ehk inimese papilloomiviiruse vastast vaktsiini, mis aitab ennetada kuni 100% võimalikest emakakaelavähi juhtudest. Üle maailma on praeguseks vaktsineeritud juba üle 100 miljoni inimese, Eestis on alates 2008. aastast teinud tasulise vaktsineerimise üle 10 000 inimese, kirjutab sotsiaalministeeriumi nõunik Kärt Sõber.

HPV on sage ja väga levinud nakkus – antikehade olemasolu järgi arvatakse, et ligi 75% seksuaalselt aktiivsetest naistest ja meestest on mingil eluperioodil selle viirusega nakatunud. Tütarlaste ja noorte naiste vaktsineerimise mõte seisneb selles, et kaitsta neid hilisemas elus areneda võiva emakakaelavähi vastu.

Püsiv suure riskiga HPV nakkus võib tekitada eri paikmete vähkkasvajaid: emakakaela-, anaal-, häbeme-, tupe-, suu- ja neeluvähki. Erinevate uuringute põhjal on näiteks 85–100% emakakaelavähkidest, 80–90% anaalvähkidest, 35–40% suu- ja neeluvähkidest ning 40% peenisevähkidest seotud HPVga.

HPV-l on ka väikese riskiga genotüübid, mis tekitavad healoomulisi kasvajaid nahal ja limaskestal. 70–90%-l juhtudest taandub nakkus ilma haigusnähte tekitamata ja selline HPV kandlus kaob tavaliselt 1–2 aasta jooksul.

Eestis on vähkitekitavate HPV tüüpide levimus Euroopas üks suuremaid

Kõige kõrgem on HPV nakkuse levimus Ida-Euroopas, kusjuures Eestis on teiste EL riikidega võrreldes üks suuremaid vähkitekitavate HPV tüüpide kandluseid. Samuti on suremus emakakaelavähki Eestis üks Euroopa suurimaid. Eesti andmete järgi haigestub meil igal aastal emakakaelavähki ligikaudu 170-180 ning haigusesse sureb umbes 70 naist.

Continue reading “Eestis on kaitsnud end emakakaelavähi eest üle 10 000 inimese”

Töövõime hindamine maksab rohkem, ent annab ka selgemad tulemused

Praeguseks on täis saamas esimene aastaring, mil töötukassa hindab inimeste töövõimet. Kuigi hindamise protseduur on uus ning maksab rohkem, annab see ka selgema pildi inimese piirangutest ja võimekusest tööd teha, kirjutab tööhõive osakonna peaspetsialist Sabina Trankmann.  

2017. aasta jaanuarist septembrini tegi töötukassa 37 638 töövõime hindamise otsust. Osaline töövõime hinnati 21 980 ja puuduv töövõime 9418 inimesel. Töövõime ei olnud vähenenud 6240 inimesel. Seega viiest taotlejast neljal on vähenenud töövõime. Täpsemalt näeb esimese üheksa kuu tulemusi järgneval graafikul:

korduvhindamine (2)

Mida suurem oli vanas süsteemis töövõime kaotuse protsent, seda suurem on tõenäosus, et inimesele määratakse uues süsteemis osaline või puuduv töövõime. Ja vastupidi, väiksema töövõime kaotuse (10-40%) puhul võib uue metoodika järgi hindamise tulemuseks olla ka, et inimese töövõime ei ole vähenenud.  Continue reading “Töövõime hindamine maksab rohkem, ent annab ka selgemad tulemused”

Ravimiresistentsuse levik on tõusutrendis

Mikroobide resistentsus ehk AMR (ingl. k. antimicrobial resistance) on olukord, kus antimikroobsed ained, nt antibiootikumid enam mikroobide vastu ei mõju. See tähendab, et bakteritest põhjustatud haiguste raviks seni kasutatud antibiootikumid kaotavad oma toime ning efektiivseid antibiootikume nende haiguste raviks jääb järjest vähemaks, kirjutab sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Kärt Sõber.

Mitmete haiguste ravimine muutub üha keerulisemaks

Näiteks haigusttekitava soolebakteri Klebsiella Pneumoniae resistentsus tõusis 2016. aastaks selle vastu kasutatavate antibiootikumide tsefaslosporiinide suhtes kahekordseks. K. Pneumoniae nakkus põhjustab kusepõiepõletikku ja sepsist ning selle bakteri vastu on jäänud ainult väga kallid ja laia toimespektriga karbapeneem klassi antibiootikumid. Ravivõimalused on seega väga piiratud ja uusi antibiootikume tulemas ei ole. Karbapeneemidele resistentseid K. Pneumoniae tüvesid veel Eestist leitud ei ole, kuid probleem on ulatuslik nt Itaalias ja Kreekas, kus resistentsed bakterid moodustavad 50% kõigist uuritud proovidest.

Continue reading “Ravimiresistentsuse levik on tõusutrendis”

Täna on Euroopa võrdse palga päev

Olgugi, et 2004. aastast kehtiva soolise võrdõiguslikkuse seadusega on kehtestatud naistele ja meestele võrdse tasu maksmise põhimõte, valitseb Eestis endiselt Euroopa Liidu suurim palgalõhe, mis on 26,9%, kirjutab soolise võrdõiguslikkuse poliitika juht Agnes Einman.

Eestis tähistatakse võrdse palga päeva üldjuhul siis, kui täitub lisatööpäevade arv, mis tuleb naistel töötada selleks, et teenida meeste eelmise aasta sissetulekuga võrdne palk. Euroopa Komisjon on aga märkinud võrdse palga päevaks sel aastal 3. novembri, mil naised on oma töö ära teinud ning võiksid sümboolselt selleks aastaks töötamise lõpetada. Euroopa Liidu keskmine palgalõhe on 16,3%. Kui Eesti kasutaks võrdse palga päeva läbiviimiseks Euroopa Komisjoni loogikat, oleks meie võrdse palga päev toimunud 24. septembril.

Continue reading “Täna on Euroopa võrdse palga päev”

Kuidas ennast gripi eest kaitsta?

Gripihooaeg on alanud ning seetõttu tuleks hakata mõtlema enda ja oma lähedaste vaktsineerimisele. Kõige kindlama ja ohutuma kaitse gripi vastu annab vaktsineerimine, millega võiks algust teha just oktoobris, kirjutab sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Kärt Sõber.

Gripivastane vaktsineerimine on kõige tõhusam ja odavam kaitse gripi eest
Gripiviirus levib peamiselt õhkpiisknakkuse kaudu kokkupuutel nakatunud inimesega: aevastades, köhides, käteldes, kuid samuti esemete-pindade kaudu. Riskirühma kuuluvad vanemaealised, kroonilisi haiguseid põdevad inimesed, hooldekodude elanikud, rasedad, immuunpuudulikkusega või immuunsupressiivset ravi saavad inimesed, tervishoiutöötajad. Nakatunud inimene ohustab teisi päev enne sümptomite tekkimist ning püsib nakkusohtlikuna kuni seitse päeva, väikelapsed kuni 21 päeva.

Continue reading “Kuidas ennast gripi eest kaitsta?”