Kuidas ennast gripi eest kaitsta?

Gripihooaeg on alanud ning seetõttu tuleks hakata mõtlema enda ja oma lähedaste vaktsineerimisele. Kõige kindlama ja ohutuma kaitse gripi vastu annab vaktsineerimine, millega võiks algust teha just oktoobris, kirjutab sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Kärt Sõber.

Gripivastane vaktsineerimine on kõige tõhusam ja odavam kaitse gripi eest
Gripiviirus levib peamiselt õhkpiisknakkuse kaudu kokkupuutel nakatunud inimesega: aevastades, köhides, käteldes, kuid samuti esemete-pindade kaudu. Riskirühma kuuluvad vanemaealised, kroonilisi haiguseid põdevad inimesed, hooldekodude elanikud, rasedad, immuunpuudulikkusega või immuunsupressiivset ravi saavad inimesed, tervishoiutöötajad. Nakatunud inimene ohustab teisi päev enne sümptomite tekkimist ning püsib nakkusohtlikuna kuni seitse päeva, väikelapsed kuni 21 päeva.

Continue reading “Kuidas ennast gripi eest kaitsta?”

Advertisements

Neli olulist punkti vanemahüvitise muudatustest

Täna on Riigikogus esimesel lugemisel paindlikumat vanemahüvitist lubav eelnõu. Muudatuste eesmärk on motiveerida mõlemat lapsevanemat hoolitsema lapse eest tema esimestel eluaastatel ning lisada vanemahüvitise süsteemi rohkem paindlikkust, et lapsevanematel oleks soovi korral võimalik kombineerida lapsega kodus olemist ja töötamist, kirjutab perepoliitika juht Pirjo Turk.  

Täpsemalt on eelnõuga plaanis:

  • pikendada isapuhkus seniselt kümnelt tööpäevalt 30-le päevale ning tasustada seda isa täiendava vanemahüvitisega;
  • toetada paindlikumat töö- ja pereelu ühildamist ehk tõsta vanemahüvitisega samal ajal töötamise sissetulekupiiri ja anda vanematele võimalus võtta vanemahüvitist välja osaliselt või seda peatada ja taasalustada kuni lapse 3-aastaseks saamiseni;
  • muuta vanemahüvitise arvutamise aluseks olevat perioodi;
  • luua kolmikute ning suurema arvuga mitmike toetus.

Et asi aga veelgi selgem oleks, kirjeldan järgnevalt kõiki muudatusi pikemalt.

Continue reading “Neli olulist punkti vanemahüvitise muudatustest”

Eesti unikaalne e-tervis: tuhanded andmeväljad ja üks terviselugu

Eesti e-tervise lahendus on maailma üks unikaalsemaid, kuna seda saavad kasutada kõik tervishoiutöötajad ja patsiendid ning soovi korral saab inimene anda oma e-tervise andmetele ligipääsu näiteks puude määramiseks, kaitseväe arstlikele komisjonidele või maanteeametile.

Eesti pere- ja eriarstid edastavad kesksesse riiklikku andmekogusse ehk tervise infosüsteemi nii diagnoosid, analüüside ja uuringute vastused kui ka raviotsused ja väljakirjutatud ravimid jpm. Kiirabijuhtumi kohta koostab kiirabibrigaad tahvelarvutite abil juba väljasõidu ajal elektroonilise kiirabikaardi. Kui väljasõidul saab patsiendi tuvastada, on kiirabibrigaadile kättesaadav patsiendi kohta tervise infosüsteemis olev info.

Kõigil Eestis tegutsevatel arstidel ja õdedel on seadusest tulenev kohustus ravi käigus tekkinud andmed edastada tervise infosüsteemi. Seda tuleb teha  nii Eesti Haigekassa kui ka patsiendi enda tasutud visiitide korral.

Continue reading “Eesti unikaalne e-tervis: tuhanded andmeväljad ja üks terviselugu”

Uus elukoht annab uued võimalused

Sotsiaalministeeriumi kommunikatsiooniosakonna praktikant Marken Malm külastas erihoolekande klientide kodusid. Milline oli tema kogemus?

Lasnamäel asuvasse korterisse sisse astudes käib elu nagu igas tavalises majapidamises- hommikul ärgatakse, tehakse end korda, süüakse ning tihtipeale minnakse täitma tööülesandeid näiteks koristajana, nõudepesijana või trükkalina. Pärast tööd tullakse tagasi koju, vaadatakse telerit, kuulatakse raadiot, loetakse raamatut. Seejärel saavad sealsed elanikud minna jalutama, teha trenni või käia näiteks poes. Õhtul valmistatakse õhtusöök, koristatakse toad ning minnakse magama.

Continue reading “Uus elukoht annab uued võimalused”

21 asja, mida oleks meil kõigil võimalik õppida erihooldekodude elanikelt

Lähiaastatel on Eestis käsil erihoolekandeasutustes elavate inimeste elamistingimuste parandamine, mis annab neile rohkem võimalusi tunda end ühiskonna täisväärtuslike liikmetena. Teistele annab see aga võimaluse olla avatud ning kohaneda ka nende inimestega, keda me seni oleme võib-olla vähem märganud. Sotsiaalministeeriumi kommunikatsiooniosakonna praktikant Marken Malm pani kirja 21 asja, mida meil kõigil on õppida erihooldekodudes elavatelt psüühilise erivajadusega inimestelt. 

Continue reading “21 asja, mida oleks meil kõigil võimalik õppida erihooldekodude elanikelt”

Tegevuspõhise kontori võimalikkusest ja võimalustest avalikus sektoris

Lisaks kaasaegsele, säästlikule ja koostööd toetavale töökeskkonnale võlus ühishoone projekt võimalusega luua sotsiaalministeeriumi inimeste ning töökultuuriga kõige paremini sobituv ruumilahendus. Meie eripärasid ja soove arvestades vastas kõige paremini tegevuspõhise kontori lahendus, millest räägib lähemalt sotsiaalministeeriumi kantsleri nõunik Nele Gerberson.

Continue reading “Tegevuspõhise kontori võimalikkusest ja võimalustest avalikus sektoris”

Seitse põhjust, miks on oluline, et psüühilise erivajadusega inimesed saavad elada kogukonna keskel

Eesti loob lähiaastatel psüühilise erivajadusega inimestele kaasaegsemad elutingimused, mis annavad rohkem võimalusi ühiskonnaelus osalemiseks. Nii saavad paljud erilised inimesed paremad elamis-, õppimis- ja töötamisvõimalused. Miks see on oluline, pani kirja sotsiaalministeeriumi kommunikatsiooniosakonna praktikant Margit Külaots.
Continue reading “Seitse põhjust, miks on oluline, et psüühilise erivajadusega inimesed saavad elada kogukonna keskel”