7 kasulikku fakti, kui hooldad lähedast

Kui inimene vajab igapäevseks toimetulekuks kõrvalist abi, peab seda võimaldama talle elukohajärgne omavalitsus. Abi saamiseks tuleb esitada taotlus kohalikule omavalitsusele, kes hindab, milles ja millises mahus inimene abi vajab, et tagada tema igapäevane toimetulek, kirjutab hoolekande osakonna peaspetsialist Ketri Kupper.

Kohalik omavalitsus määrab vajaduse korral inimesele hooldaja. Üldjuhul abistab hooldaja inimest nendes toimingutes, milles inimene kõrvalabi vajab. Näiteks söögi valmistamisel, pesemisel, saadab inimest arsti juurde, abistab majapidamistoimingutes jms. Hooldaja täpsed ülesanded lepitakse kokku kolmepoolselt – hooldatav, hooldaja ja kohalik omavalitsus. Inimesel on võimalik valida hooldajaks inimene, keda ta usaldab, näiteks tuttav või hea naaber, kes on sobiv hooldaja ülesandeid täitma. Kui inimene ise endale hooldajat ei leia, peab selle tagama kohalik omavalitsus. Pea meeles, et hooldaja saab määrata üksnes hooldatava nõusolekul.

Juhul, kui kohalik omavalitsus keeldub hooldaja määramisest, tuleb kirjalikus otsuses välja tuua keeldumise põhjused ning selgitada, kuidas selliste järeldusteni jõuti. Kindlasti pole seadusega kooskõlas keelduda hooldaja määramisest inimesele, kellel on lapsed või täisealised lapselapsed ehk seadusjärgsed ülalpidajad. Ehkki esmane vastutus oma toimetuleku tagamise eest on inimesel endal, teisena tema perel ning kolmandana kohalikul omavalitsusel ja riigil, ei võrdu ülalpidamiskohustus siiski hoolduskohustusega. Kahjuks võrdsustavad paljud kohalikud omavalitsused siiani ühe teisega ning jätavad seetõttu abivajaja vajaliku toeta.

Ülalpidamiskohustus

Ülalpidamiskohustus tähendab ennekõike abivajava pereliikme rahalist toetamist, kui tal puuduvad enda toimetuleku tagamiseks rahalised vahendid. Näiteks, kui pereliige vajab ööpäevaringset hooldusteenust, mille maksumus on 800 eurot kuus ja tal pole võimalik ise seda katta, peavad ülalpidamiskohustusega pereliikmed toetama teda teenuse eest tasumisel. Samal ajal ei tohiks abivajava pereliikmele elatise maksmine kahjustada ülalpidajate tavapärast elulaadi. Juhul, kui ülalpidajatel puudub võimalus oma abivajavat pereliiget rahaliselt teenuse eest tasumisel toetada, abistab inimeste teenuse eest tasumisel kohalik omavalitsus. Kohalik omavalitsus peab igat juhtumit hindama eraldi. Ülalpidamiskohustusest on võimalik täpsemalt lugeda siit.

Sotsiaalkaitse põhieesmärk on toetada ja suurendada inimese iseseisvat toimetulekut, ennetada töötust ning toetada töö- ja pereelu ühitamist. See tähendab, et pakutav abi peab soodustama inimese iseseisvat toimetulekut ja hoolduskoormusega inimeste ühiskonnaelus osalemist. Kohalik omavalitsus peab pakkuma inimesele iseseisvat toimetulekut soodustavaid lahendusi. Seega kohalikul omavalitsusel ei ole õigust hoolduse seadmisest ja hooldaja määramisest keelduda pelgalt seadusjärgsete ülalpidajate olemasolu tõttu.

Seaduse mõistes lasub otsene hoolduskohustus lapsevanemal ainult alaealise lapse suhtes – seega alaealisele lapsele üldjuhul hooldajat ei määrata. Kui täiskasvanud inimesel on põhjendatud vajadus hooldaja määramiseks, peab omavalitsus selle igal juhul korraldama.

Hooldaja hüved ja sotsiaalsed garantiid

Kohalik omavalitsus – vald või linn – maksab määratud hooldajale hooldajatoetust. Toetuse suurus sõltub üldjuhul hooldusvajaduse raskusest ja omavalitsuse prioriteetidest ning võimalustest. Muuhulgas tasub kohalik omavalitsus sotsiaalmaksu nende hooldajatoetust saavate hooldajate eest, kes ei tööta ega ole riikliku pensioni saajad ega osalise või puuduva töövõimega inimesed. Sotsiaalmaksu tasumine tagab hooldajale ravikindlustuse.

Samuti täidetakse hooldajana aktiivsusnõue – osalise töövõimega inimesel, kes ei tööta, on töövõimetoetuse saamiseks kohustus olla aktiivne. See tähendab, et inimesel on õigus töötukassast saada rahalist toetust ja tööle saamiseks vajalikku igakülgset abi. Kuid inimene peab ka ise tegema pingutusi töö leidmiseks ning kasutama talle pakutavaid teenuseid, et soodustada võimetekohase töö leidmist ja seal püsimist.

Lisaks töötamisele ja töö otsimisele saab inimene täitsa aktiivsusnõude ka puudega inimese hooldamisega. Hooldajana loetakse aktiivsusnõue täidetuks juhul, kui kohalik omavalitsus on vähenenud töövõimega inimese määranud täisealise inimese hooldajaks ja maksab selle eest toetust. Samas ei ole pikaajaline hooldus eesmärk omaette, kuna see võtab hooldajalt võimaluse töötada. Täpsemalt saab aktiivsusnõudest ja selle täitmisest lugeda sotsiaalministeeriumi blogist.

Advertisements

Viis põhjust, miks ennast ja oma lapsi vaktsineerida

Aprilli lõpul, 24.-30. aprillini tähistatakse Maailma Terviseorganisatsiooni eestvedamisel üle maailma immuniseerimisnädalat, mis sel aastal keskendub vaktsiinide tõhususele. Vaktsineerides väldime haigestumist nakkushaigustesse ning takistame nende levikut,  kaitstes sellega mitte ainult ennast ja oma lähedasi, vaid ka naabreid, töökaaslasi ja kogukonda, kirjutab sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Kärt Sõber.

Eesti riik pakub tasuta kaitset 12 haiguse vastu

Vaktsineerimine on ennetusmeetod, mis võimaldab teatud nakkushaigustesse haigestumist vältida, et saaksime olla terved ja toimekad ega peaks veetma pikki päevi haigevoodis või haiglas. Kuid nii takistame ka nakkushaiguste levikut, kaitstes sellega teisi enda ümber.

Kahjuks ei ole vaktsiine olemas kõigi nakkushaiguste vastu, vaid ainult teatud, tõsiseid tüsistusi põhjustada võivate nakkushaiguste tõrjeks. Eestis on enamiku lapsi ohustavate nakkushaiguste vastu vaktsineerimine tagatud riigi poolt tasuta ning selleks mõeldud vaktsiinid määratletud riiklikus immuniseerimiskavas. Immuniseerimiskavad erinevad riigiti, sõltuvalt riigi epidemioloogilisest olukorrast, korraldusest ja võimalustest.

Läkaköha kirjeldusega
Vaktsiinid toimivad: Läkaköha registreeritud haigusjuhud 1945-2017. Allikas: Terviseamet

Continue reading “Viis põhjust, miks ennast ja oma lapsi vaktsineerida”

Kui sinu lähedane läheb elama hooldekodusse – soovitused lähedastele

  • Küsi hooldekodult näha hooldusplaani. See tuleb koostada 30 päeva jooksul teenuse osutamise alustamisest. Hooldusplaani saab hooldekodult küsida teenust saav inimene või tema seaduslik esindaja.
    • Hooldusplaanis peavad olema kirjas hoolduse individuaalsed eesmärgid, hooldustoimingute vajaduse mahud ja sagedus. Eraldi tuleb tuua välja tugitegevused inimese iseseisvuse säilitamiseks.
    • Hooldusplaani koostamisel tuleb hooldusvajaduse kõrval hinnata ka tervishoiuteenuse vajadust. Seetõttu on oluline, et hooldusplaani koostamisse on kaasatud kas perearst, pereõde või mõni muu tervishoiutöötaja, kes oskab hinnata inimese vajadust tervishoiuteenuste järele. Seejärel saab otsustada, milline on lähedaste roll arsti külastuste juures (nt kas transpordi arsti juurde ja saatja korraldab hooldekodu või perekond/KOV) ja kas oleks vaja leida uus hooldekodu lähedal asuv perearst.
    • Kui hooldusplaani pole tehtud või ei näidata, siis esmalt pöördu hooldekodu omaniku poole ja küsi kirjalik selgitus ning tähtaeg, millal hooldusplaan valmib.Kui teenuseosutaja keeldub teenuse saajale või tema seaduslikule esindajale hooldusplaani väljastamast, siis on see vastuolus sotsiaalhoolekande seadusega ja soovitame võtta ühendust sotsiaalkindlustusametiga, kes teeb teenuse osutamise üle järelevalvet.

Continue reading “Kui sinu lähedane läheb elama hooldekodusse – soovitused lähedastele”

Maailma tervisepäev: Tervis kõigile!

Maailma tervisepäeva teema on sel aastal „Tervis kõigile!“ – kõigile inimestele vajalike terviseteenuste ja ravimite võimaldamine – inglise keeles universal health coverage, otsetõlkena üldine terviseteenustega hõlmatus. See tähendab, et inimesed saavad vajalikke terviseteenuseid ja ei jää nende eest tasudes vaeseks. Kuidas seda tunnuslauset tõlgendada, kui kättesaadavad on terviseteenused ja ravimid praegu Eesti inimestele ja kuivõrd on meil praegu inimesed suurte ravikulude eest kaitstud, kirjutab sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Kaija Kasekamp.

Kui seni on kõigi inimeste terviseteenustega hõlmamise kirjeldamiseks kasutatud ka mõistet universaalne tervisekindlustus või üldine terviseteenustega kaetus, siis lõpuni ei anna need mõisted edasi sama tähendust ning hea eestikeelne vaste sellel mõistel veel puudub. Maailma tervisepäeva raames kutsume kõiki üles pakkuma välja eestikeelset vastet, mis kannaks edasi selle mõiste sisu. Sotsiaalministeerium ja Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kutsuvad üles esitama oma ettepanekud aadressile eurowhoest@who.int aprillikuu jooksul. Parima ettepaneku esitajale antakse välja ka auhind.

Inimeste tervis on riigi majandusliku arengu alus

Üdine terviseteenustega hõlmatus tähendab, et inimestele võimaldatakse kõiki kvaliteetseid teenuseid kattes nii tervisedenduse, ennetuse, perearstiabi, haigla-, taastus- ja palliatiivravi. Inimeste kaitsmine suurtest tervisekuludest tingitud majandusraskuste eest on oluline, kuna vastasel juhul peavad inimesed haigestumise tõttu kulutama suure osa oma elu jooksul kogutud säästudest, müüma oma vara või võtma laenu, pannes ohtu nii enda kui sageli ka oma laste tuleviku. Inimeste hea tervis on oluline ühiskonna arenguks – hea tervis võimaldab lastel õppida ja täiskasvanutel tööl käia, aitab hoida inimesi aktiivsete ühiskonnaliikmetena ja paneb nii aluse pikaajalisele majandusarengule. Püüdlus selle poole, et kõigil inimestel on võrdne võimalus saada terviseteenuseid täidab palju suuremat eesmärki, kui üksnes tervis – see on töö võrdsuse, sotsiaalse kaasatuse, ühtekuuluvuse ja heaolu kasvu nimel.

ÜRO kestliku arengu eesmärgid ja tegevuskava aastani 2030 sisaldab 17 eesmärki, millest kolmas eesmärk on võimaldada inimestele kõigis vanuserühmades hea tervis ja heaolu. Selle eesmärgi täitmiseks on vajalik tagada , et:

  • kõigile inimestele on vajalikud terviseteenused ja ravimid kättesaadava;
  • inimesi kaitstakse suurte ravikulude eest;
  • terviseteenused ja ravimid on kvaliteetsed, ohutud, tõhusad ja taskukohased.

Continue reading “Maailma tervisepäev: Tervis kõigile!”

Soolise palgalõhe vähendamine peab olema eesmärgiks igal kalendripäeval

Olgugi, et sooline palgalõhe on viimastel aastatel langenud, teenivad Eesti naised endiselt meestest tunduvalt vähem – meil on Euroopa Liidu suurim palgalõhe 25,3%-ga, (Eurostat, 2016). Eile, 2. aprillil, tähistati Eestis võrdse palga päeva: see tähendab, et teenimaks meestega sama palju, peaks naised töötama aastas kolm kuud ja kaks päeva rohkem, kirjutab sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse poliitika juht Agnes Einman.

Võrdse palga päeval korraldati üle Eesti erinevaid teadlikkuse tõstmise üritusi, et naiste ja meeste töötasude ebavõrdsus fookusesse tuua. Võrdsem ühiskond peaks olema aga meie kõigi eesmärk igal kalendripäeval. Pealegi, ebavõrdsus palkades kandub üle ka pensionidesse ning seab tulevased naissoost pensionärid meestega võrreldes ebasoodsasse olukorda.

Soolise diskrimineerimise keelab soolise võrdõiguslikkuse seadus. Seaduse kohaselt on otsene ja kaudne sooline diskrimineerimine, kaasa arvatud selleks korralduse andmine, keelatud. Otsese diskrimineerimine leiab aset näiteks siis, kui tööandja värbamisel või edutamisel eelistab meessoost kandidaati üksnes tema soo tõttu. Kaudne diskrimineerimine aga siis, kui näiliselt neutraalne säte paneb naised ja mehed ebavõrdsesse olukorda. Näiteks, kui edutamise üks vajalik tingimus on pikaajaline katkematu töötamine, seab see naised meestega võrreldes ebavõrdsemasse olukorda, kuna naistel tuleb töökatkestusi sagedamini ette.

Sama seadus sätestab ka tööandjate kohustused soolise võrdõiguslikkuse edendajatena. Tööandja peab tagama, et tema organisatsioonis saavad naised ja mehed sama või võrdväärse töö eest võrdset tasu ning teavitama oma töötajaid või nende esindajaid soolise võrdõiguslikkuse edendamise meetmetest tema organisatsioonis.

Samas näitas Praxise uuring, et tööandjate õigusteadlikkus soolise diskrimineerimise vältimisest värbamisel on madal ning sooline diskrimineerimine värbamisel on levinud praktika ning printsiip „võrdse töö eest võrdne tasu“ pole tööandjate poolt üheselt omaks võetud. Uuringud näitavad, et märkimisväärne osa Eesti suurest palgalõhest ei ole selgitatav selliste tavapäraste tunnuste abil nagu näiteks naiste ja meeste töötamine erinevatel tegevus- ja ametialadel, nende erinev koormus, tööstaaž, haridus vms. Selgitamata palgalõhe võib väljendada ühelt poolt selliste tegurite mõju, mida ei ole mõõdetud või mida ei suudeta mõõta (nt motivatsioon, pühendumus vms), teisest küljest aga tööturul aset leidvat diskrimineerimist.

Eesmärgiga vähendada soolist palgalõhet, on sotsiaalministeeriumis välja töötatud soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmise eelnõu. Eelnõu peamine eesmärk on aidata tööandjatel senisest efektiivsemalt ja mugavamate lahendustega naistele ja meestele makstavaid tasusid analüüsida. Lisaks luuakse Tööinspektsioonile võrdse palga kompetentsikeskus, mille ülesandeks saab tööandjate toetamine ja nõustamine eesmärgiga vähendada soolist palgalõhet. Tööinspektsioonile antakse ka õigus teostada avalikus sektoris võrdse palga järelevalvet ehk jälgida, et avaliku sektori tööandjad peavad printsiibist „võrdse töö eest võrdne tasu“ kinni.

Muudatustega ühtlasi aidatakse ettevõtetel muuta palgasüsteeme läbipaistvamaks ning tuvastada oma palgasüsteemide võimalikud puudujäägid. Eesmärk ei ole niivõrd tuvastada üksikuid diskrimineerimise juhtumeid, vaid aidata ettevõtetele oma palgasüsteeme reformida süstemaatiliselt.  Vaid hästi läbi mõeldud tasustamise süsteem aitab tagada, et naised ja mehed saavad võrdse töö eest võrdset tasu.

Pidades silmas tööandjate halduskoormust, viiakse esmane palgatasemete analüüs läbi automatiseeritult nende andmete pinnalt, mida tööandjad juba riigile esitavad, ning tööandjatele tagatakse analüüsi tulemustele juurdepääs. Kui Tööinspektsioonil tekib avaliku sektori tööandja suhtes esmase palgaandmete analüüsi andmete alusel kahtlus, et avaliku sektori tööandja ei maksa sama või võrdväärse töö eest naistele ja meestele võrdset tasu, on tal õigus teha kümne ja enama töötajaga avaliku sektori tööandjale ettekirjutus teha võrdse palga audit.

Võrdse palga auditi käigus tuvastab tööandja töötasude erinevuste põhjused ning kui ilmneb, et naised ja mehed ei saa võrdväärse töö eest õiglast tasu, tegeleb tööandja nende erinevuste kaotamisega. Tööinspektsioon teostab avaliku sektori tööandja üle järelevalvet võrdse palga auditi täitmise osas, kuid nõustab ja toetab soolise palgalõhe vähendamise eesmärgil kõiki organisatsioone, kes selleks huvi avaldavad. Tööinspektsiooni loodav võrdse palga kompetentsikeskuses saavad olema vajalikud kompetentsid ja teadmised tööandjate toetamiseks.

Eelnõus pakutud lahenduste väljatöötamisel on lähtutud eelkõige Eesti olukorrast ja vajadustest ning seetõttu ei ole otseselt aluseks võetud ühegi teise riigi regulatsioone. Osaliselt sarnaseid meetmeid võib leida näiteks Slovakkiast, Rootsist, Soomest, Belgiast, Austriast, Portugalist, Islandilt, kuid ka teistest EL-i riikidest. Välja töötatud lahenduse põhirõhk on soolise palgalõhe kaotamine avalikus sektoris, kuid muudatustega loodame eeskuju näidata ka kõigile teistele organisatsoonidele.

Naistepäev on naiste õiguste päev

Naistepäevaga meenuvad tihtipeale esimesena nõukogudeaegsed kombed koos kreemitordi ja punaste nelkidega. Sinna juurde muidugi tublide naistööliste autasustamine ja üleüldine temaatiline tähelepanu. Naiste fookusesse toomine on tore, aga olulisemgi on see, kuidas ja millele tähelepanu pööratakse, kirjutab sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna peaspetsialist Kaisa Knight.

ALGUS

Ajalooliselt on naistepäeva tähistamine tegelikult alguse saanud olulistest sündmustest naiste õiguste edendamisel ja nende eest võitlemisel.

Erinevate versioonide järgi on just sel päeval 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul nõudnud naised USAs endile olulisi õigusi ja vabadusi. Päeva on seostatud ka New Yorgi tekstiilivabrikus toimunud tööliste streigiga, kus nõuti paremaid töötingimusi. Olgu ajalooga kuidas on, aga ühiseks nimetajaks nende erinevate sündmuste vahel võiks pidada naistevahelist solidaarsust, kuna oma olukorra teadvustamisest tegutsemiseni jõudmiseks on vaja kaaslaste tuge ja õlg-õlatunnet.

Continue reading “Naistepäev on naiste õiguste päev”