Eesti unikaalne e-tervis: tuhanded andmeväljad ja üks terviselugu

Eesti e-tervise lahendus on maailma üks unikaalsemaid, kuna seda saavad kasutada kõik tervishoiutöötajad ja patsiendid ning soovi korral saab inimene anda oma e-tervise andmetele ligipääsu näiteks puude määramiseks, kaitseväe arstlikele komisjonidele või maanteeametile.

Eesti pere- ja eriarstid edastavad kesksesse riiklikku andmekogusse ehk tervise infosüsteemi nii diagnoosid, analüüside ja uuringute vastused kui ka raviotsused ja väljakirjutatud ravimid jpm. Kiirabijuhtumi kohta koostab kiirabibrigaad tahvelarvutite abil juba väljasõidu ajal elektroonilise kiirabikaardi. Kui väljasõidul saab patsiendi tuvastada, on kiirabibrigaadile kättesaadav patsiendi kohta tervise infosüsteemis olev info.

Kõigil Eestis tegutsevatel arstidel ja õdedel on seadusest tulenev kohustus ravi käigus tekkinud andmed edastada tervise infosüsteemi. Seda tuleb teha  nii Eesti Haigekassa kui ka patsiendi enda tasutud visiitide korral.

Continue reading “Eesti unikaalne e-tervis: tuhanded andmeväljad ja üks terviselugu”

Advertisements

Kuidas digitaalsed terviseandmed Euroopas turvaliselt liikuma panna?

Eesti eesistumine toob Euroopa terviseministrite aruteludesse küsimuse, kuidas tagada terviseandmete vaba ja turvaline piiriülene liikumine. Digilahendusi tuleb rakendada tervishoius kõiki privaatsus- ja turvalisusnõudeid järgides. Samas ei tähenda see, et peaksime kaitsma terviseandmeid nende kasutamise eest, vaid looma tingimused nende turvaliseks kasutamiseks, kirjutab sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni valdkonna nõunik Piret Hirv.

2017. aasta mais avaldatud Eurobaromeetri uuringust selgub, et 70% Euroopa Liidu kodanikest on valmis oma terviseandmeid jagama, sh 65% arsti või tervishoiutöötajaga, 21% uuringuteks avalikule sektorile, 14% uuringuteks erasektorile. Kommertskasutusse oleks nõus oma terviseandmeid andma 5% vastanutest. 52% vastanutest soovib online ligipääsu oma terviseandmetele. Samas on digitaalseid tervishoiuteenuseid viimase aasta jooksul kasutanud vaid 18% vastanutest.

Tehnoloogia võimalused on laiad

Euroopa Liidu riikides on isiku- ja terviseandmete liikumine reguleeritud erinevalt. See pärsib ühiste piiriüleste e-tervise teenuste arendamist, mis aitaks vananeva elanikkonnaga Euroopas luua innovaatilisi ning tervishoiule märkimisväärset lisaväärtust pakkuvaid lahendusi. Uudsed digilahendused annavad patsientidele võimaluse ise oma terviseseisundit juhtida ja tervisekäitumist jälgida ning ravi tulemusi mõjutada.

Continue reading “Kuidas digitaalsed terviseandmed Euroopas turvaliselt liikuma panna?”

E-kiirabi ühendab kiirabiteenuse ühtseks tervikuks

E-kiirabi terviklahenduse on praeguseks kasutusele võtnud kümme kiirabiasutust 11st ning 2017. aastaks loodetakse info liigutamine kiirabiteenuse osutamisel viia digitaalseks kõikides kiirabiasutustes. Mida kujutab endast teenus, mille kliendiks ei taha keegi sattuda, aga eeldame siiski selle laitmatut toimimist, kirjutab sotsiaalministeeriumi e-kiirabi programmijuht Indrek Jakobson.

E-kiirabi on riiklikult arendatav terviklahendus, mis asendab paberitööd tänapäevaste üleriigiliste e-lahenduste abil, jättes samaks kiirabiteenuse osutamise loogika. Siinkohal pole tegemist omaette kiirabi- ega tervishoiuteenusega, vaid abivahendiga kiirabidele oma tööks vajaliku info kogumiseks, jagamiseks ja haldamiseks. Kiirabiteenuste  paremaks ja efektiivsemaks pakkumiseks on meedikute igapäevatöös kasutatud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) võimalusi ja lahendusi. IKT tuleb appi kriitilistes olukordades, kus igasugune info patsiendi kohta, kes tihtipeale pole ise teadvusel, on väga väärtuslik ja info operatiivne liikumine hädavajalik.

Continue reading “E-kiirabi ühendab kiirabiteenuse ühtseks tervikuks”

Digisaatekirjade osakaal kasvas esimesel poolaastal kaheksa korda

Digisaatekirjade osakaal kasvas esimesel poolaastal ligi kaheksa korda ning jätkab tõusu. Kui veel aasta aega tagasi moodustasid digisaatekirjad kõigist perearstide poolt välja kirjutatud saatekirjadest 8,2 protsenti, siis esimese poolaastaga ületas digisaatekirjade osakaal tänu teenuse arendustele juba 75 protsenti, kirjutab digitaalvõimekuse arendamise osakonna nõunik Eveli Karner.

digisaatekirjad-2016-i-pa

Kuna Eestis on kasutusel neli peamist haiglate infosüsteemi ja neli perearstide infosüsteemi, on pabersaatekirjade asemel digisaatekirjadele üleminek olnud aeganõudev. Iga saatekirja ja selle vastuse koostaja sõltub oma infosüsteemis töölaua arendustest ning lisaks tehnilistele küsimustele on tegemist ka omamoodi kultuurimuutusega pere- ja eriarstide jaoks.

Patsient näeb saatekirju patsiendiportaalis

Continue reading “Digisaatekirjade osakaal kasvas esimesel poolaastal kaheksa korda”