Kui sinu lähedane läheb elama hooldekodusse – soovitused lähedastele

• Küsi hooldekodult näha hooldusplaani. See tuleb koostada 30 päeva jooksul teenuse osutamise alustamisest. Hooldusplaani saab hooldekodult küsida teenust saav inimene või tema seaduslik esindaja.
  • Hooldusplaanis peavad olema kirjas hoolduse individuaalsed eesmärgid, hooldustoimingute vajaduse mahud ja sagedus. Eraldi tuleb tuua välja tugitegevused inimese iseseisvuse säilitamiseks.
  • Hooldusplaani koostamisel tuleb hooldusvajaduse kõrval hinnata ka tervishoiuteenuse vajadust. Seetõttu on oluline, et hooldusplaani koostamisse on kaasatud kas perearst, pereõde või mõni muu tervishoiutöötaja, kes oskab hinnata inimese vajadust tervishoiuteenuste järele. Seejärel saab otsustada, milline on lähedaste roll arsti külastuste juures (nt kas transpordi arsti juurde ja saatja korraldab hooldekodu või perekond/KOV) ja kas oleks vaja leida uus hooldekodu lähedal asuv perearst.
  • Kui hooldusplaani pole tehtud või ei näidata, siis esmalt pöördu hooldekodu omaniku poole ja küsi kirjalik selgitus ning tähtaeg, millal hooldusplaan valmib.Kui teenuseosutaja keeldub teenuse saajale või tema seaduslikule esindajale hooldusplaani väljastamast, siis on see vastuolus sotsiaalhoolekande seadusega ja soovitame võtta ühendust sotsiaalkindlustusametiga, kes teeb teenuse osutamise üle järelevalvet.

Advertisements

14 fakti sotsiaaltranspordi kohta

Sotsiaaltransport on iseseisvaks eluks oluline teenus väga paljudele inimestele üle Eesti. Hoolekande osakonna nõunik Kristiina Tuisk, kelle eestvedamisel on peagi algamas suuremahuline sotsiaaltranspordi arendusprojekt, pani kirja 14 fakti sellest tähtsast teenusest.

Uus elukoht annab uued võimalused

Sotsiaalministeeriumi kommunikatsiooniosakonna praktikant Marken Malm külastas erihoolekande klientide kodusid. Milline oli tema kogemus?

Lasnamäel asuvasse korterisse sisse astudes käib elu nagu igas tavalises majapidamises- hommikul ärgatakse, tehakse end korda, süüakse ning tihtipeale minnakse täitma tööülesandeid näiteks koristajana, nõudepesijana või trükkalina. Pärast tööd tullakse tagasi koju, vaadatakse telerit, kuulatakse raadiot, loetakse raamatut. Seejärel saavad sealsed elanikud minna jalutama, teha trenni või käia näiteks poes. Õhtul valmistatakse õhtusöök, koristatakse toad ning minnakse magama.

21 asja, mida oleks meil kõigil võimalik õppida erihooldekodude elanikelt

Lähiaastatel on Eestis käsil erihoolekandeasutustes elavate inimeste elamistingimuste parandamine, mis annab neile rohkem võimalusi tunda end ühiskonna täisväärtuslike liikmetena. Teistele annab see aga võimaluse olla avatud ning kohaneda ka nende inimestega, keda me seni oleme võib-olla vähem märganud. Sotsiaalministeeriumi kommunikatsiooniosakonna praktikant Marken Malm pani kirja 21 asja, mida meil kõigil on õppida erihooldekodudes elavatelt psüühilise erivajadusega inimestelt. 

Seitse põhjust, miks on oluline, et psüühilise erivajadusega inimesed saavad elada kogukonna keskel

Eesti loob lähiaastatel psüühilise erivajadusega inimestele kaasaegsemad elutingimused, mis annavad rohkem võimalusi ühiskonnaelus osalemiseks. Nii saavad paljud erilised inimesed paremad elamis-, õppimis- ja töötamisvõimalused. Miks see on oluline, pani kirja sotsiaalministeeriumi kommunikatsiooniosakonna praktikant Margit Külaots.

Euroliit püüab nutikalt eemaldada takistusi erivajadustega inimeste igapäevast

Nutikate lahenduste vähese kasutamise tõttu jääb nii Eestis kui mujal maailmas aktiivsest ühiskonnaelust kõrvale palju inimesi, kes sooviksid õppida, töötada, käia iseseisvalt poes, kasutada ühistransporti, saada osa kultuurisündmusest ja uudisruumist. Ligipääsetavust tagavad erilahendused on aga enamasti kulukad nii riigile, ettevõtjale kui ka inimesele endale, kirjutab sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Eha Lannes.

Selleks, et aidata erivajadustega inimestel – puudega inimestel, aga ka näiteks eakatel, ajutise terviseprobleemiga või lapsevankriga liikuvatel inimestel – ühiskonnaelus täiel määral osaleda, otsime Euroopa Liidus (EL) võimalusi, kuidas  muuta mitmed infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni tooted ja teenused kättesaadavamaks ühtsete ligipääsetavuse nõuete abil.

Kaasaegne erihoolekanne suurendab meie heaolu

Sotsiaalteenuste kättesaadavus ja kõikuv kvaliteet on endiselt üle-eestiline probleem ning seda võimendab erihooldekodude ebaühtlane paiknemine riigis. Nõukogude pärand erihoolekandes on endiselt tuntav – paljud asutused on suured, nende eraldatud paiknemine ei ole ratsionaalne ning on koormav väikestele kogukondadele. Samuti on puudu lahendustest, mis toetaksid psüühilise erivajadustega inimesi iseseisval elamisel. Just seetõttu sai 26. augustini esitada projekte erihoolekande süsteemi korrastamiseks EL vahenditest, kirjutab sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse.

Projektid olid oodatud nii suurte hooldekodude reformimiseks kui kogukondlike teenuste loomiseks. Nimelt, 2023. aastaks plaanitakse vähendada suurte ühiselamu tüüpi erihooldekodude teenuskohti ja asendada need väiksemate, kuni 30-kohaliste peretüüpi teenuskohtadega. Kokku on plaanis ümber kujundada 1200 erihooldekodude kohta ning toetada vähemalt 200 uue kogukondliku teenusekoha loomist.

Hoiakud peavad muutuma
Sotsiaalkaitse tähtsus on ajas tõusnud ning seda on hakatud tajuma ka ühiskonnas laiemalt. Kogukonnad on saanud tugevamaks ja esile on kerkinud inimesed, kellel on aega ja tahtmist olulistes küsimustes laiemalt kaasa rääkida. Seisukohtade paljusus on hädavajalik, et tekiks valmidus loobumiseks iganenud hoiakutest.