21 asja, mida oleks meil kõigil võimalik õppida psüühilise erivajadusega inimestelt

Lähiaastatel on Eestis käsil erihoolekandeasutustes elavate inimeste elamistingimuste parandamine, mis annab neile rohkem võimalusi tunda end ühiskonna täisväärtuslike liikmetena. Teistele annab see aga võimaluse olla avatud ning kohaneda ka nende inimestega, keda me seni oleme võib-olla vähem märganud. Sotsiaalministeeriumi kommunikatsiooniosakonna praktikant Marken Malm pani kirja 21 asja, mida meil kõigil on õppida erihooldekodudes elavatelt psüühilise erivajadusega inimestelt. 

Continue reading “21 asja, mida oleks meil kõigil võimalik õppida psüühilise erivajadusega inimestelt”

Seitse põhjust, miks on oluline, et psüühilise erivajadusega inimesed saavad elada kogukonna keskel

Eesti loob lähiaastatel psüühilise erivajadusega inimestele kaasaegsemad elutingimused, mis annavad rohkem võimalusi ühiskonnaelus osalemiseks. Nii saavad paljud erilised inimesed paremad elamis-, õppimis- ja töötamisvõimalused. Miks see on oluline, pani kirja sotsiaalministeeriumi kommunikatsiooniosakonna praktikant Margit Külaots.
Continue reading “Seitse põhjust, miks on oluline, et psüühilise erivajadusega inimesed saavad elada kogukonna keskel”

Euroliit püüab nutikalt eemaldada takistusi erivajadustega inimeste igapäevast

Nutikate lahenduste vähese kasutamise tõttu jääb nii Eestis kui mujal maailmas aktiivsest ühiskonnaelust kõrvale palju inimesi, kes sooviksid õppida, töötada, käia iseseisvalt poes, kasutada ühistransporti, saada osa kultuurisündmusest ja uudisruumist. Ligipääsetavust tagavad erilahendused on aga enamasti kulukad nii riigile, ettevõtjale kui ka inimesele endale, kirjutab sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Eha Lannes.

Selleks, et aidata erivajadustega inimestel – puudega inimestel, aga ka näiteks eakatel, ajutise terviseprobleemiga või lapsevankriga liikuvatel inimestel – ühiskonnaelus täiel määral osaleda, otsime Euroopa Liidus (EL) võimalusi, kuidas  muuta mitmed infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni tooted ja teenused kättesaadavamaks ühtsete ligipääsetavuse nõuete abil.

Continue reading “Euroliit püüab nutikalt eemaldada takistusi erivajadustega inimeste igapäevast”

Kaasaegne erihoolekanne suurendab meie heaolu

Sotsiaalteenuste kättesaadavus ja kõikuv kvaliteet on endiselt üle-eestiline probleem ning seda võimendab erihooldekodude ebaühtlane paiknemine riigis. Nõukogude pärand erihoolekandes on endiselt tuntav – paljud asutused on suured, nende eraldatud paiknemine ei ole ratsionaalne ning on koormav väikestele kogukondadele. Samuti on puudu lahendustest, mis toetaksid psüühilise erivajadustega inimesi iseseisval elamisel. Just seetõttu sai 26. augustini esitada projekte erihoolekande süsteemi korrastamiseks EL vahenditest, kirjutab sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse.

Projektid olid oodatud nii suurte hooldekodude reformimiseks kui kogukondlike teenuste loomiseks. Nimelt, 2023. aastaks plaanitakse vähendada suurte ühiselamu tüüpi erihooldekodude teenuskohti ja asendada need väiksemate, kuni 30-kohaliste peretüüpi teenuskohtadega. Kokku on plaanis ümber kujundada 1200 erihooldekodude kohta ning toetada vähemalt 200 uue kogukondliku teenusekoha loomist.

Hoiakud peavad muutuma
Sotsiaalkaitse tähtsus on ajas tõusnud ning seda on hakatud tajuma ka ühiskonnas laiemalt. Kogukonnad on saanud tugevamaks ja esile on kerkinud inimesed, kellel on aega ja tahtmist olulistes küsimustes laiemalt kaasa rääkida. Seisukohtade paljusus on hädavajalik, et tekiks valmidus loobumiseks iganenud hoiakutest.  Continue reading “Kaasaegne erihoolekanne suurendab meie heaolu”