Appi tõttab lastekaitse osakond

Kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajate igapäevatöö sujumine sõltub eelkõige omavalitsuse tüübist, selgub Sotsiaalministeeriumi äsja avaldatud uuringust. Praeguseks üle aasta tegutsenud lastekaitse osakond sotsiaalkindlustusametis (SKA) on uuringus kirjeldatud probleemidele juba pakkumas ka lahendusi, kirjutab sotsiaalministeeriumi analüütik Age Viira.

Lastekaitsetöö korralduses on suur roll sellel, kas tegu on olulise sotsiaalmajandusliku mõjuga, regioonikeskust ümbritseva või regiooni ääreala väikese KOViga. Kui esimestes on tööl parema kvalifikatsiooniga lastekaitsetöötajad, kes hindavad ka oma teadmisi ja kogemusi tööks piisavaks, siis viimastes on erialase hariduse ja kõrgharidusega ametnike osakaal väikseim ning nad teevad enamasti (79% juhtudel) lastekaitsetööd osalise ajaga teiste sotsiaalvaldkonna ülesannete kõrvalt.
Continue reading “Appi tõttab lastekaitse osakond”

Mida on meil õppida teiste riikide vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemidest?

Eesti väljakutse on leida viise, kuidas soosida ja toetada laste saamist ning võimaldada lapse vanematele paindlikkust töötamiseks ning hoolduskoormuse jagamiseks. Nende eesmärkide saavutamiseks oleme täiustamas vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemi, kirjutab sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Hanna Vseviov.

Väikelapse hooldamisega seotud karjääripausid puudutavad eelkõige naisi, mis põhjustab ebavõrdsust tööturul. Teiste riikide kogemus näitab, et isade suuremal osalusel lapse hooldamises on positiivne mõju naiste tööhõivele, sündimusnäitajatele ning lisaks aitab kaasa ka lähedasema suhte tekkimisele isa ja lapse vahel. Selleks, et julgustada isasid enam vanemapuhkuse võimalusi kasutama, tuleb vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteem muuta senisest paindlikumaks.
Continue reading “Mida on meil õppida teiste riikide vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemidest?”

Vaimse tervise kabinetid on aidanud tuhandeid noori

Enam kui kolm aastat suuremate haiglate juures töötanud vaimse tervise kabinettidest on abi saanud tuhanded lapsed ja noored, kirjutab  SA TÜK psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise keskuse vanemõde Ruth Tohvre.  

2013. aastal hakkasime ellu viima oma pikaaegset unistust luua süsteem, mis aitab parandada lastepsühhiaatrilise abi kättesaadavust. Tänu sellele ei pea inimesed enam esmase psühhiaatrilise abi saamiseks sõitma Tartu, Tallinna või Viljandi Psühhiaatriahaiglatesse, vaid seda saab kiiremini ja oma elukohale lähemalt. Norra projektide toel töötavad praegu suuremate haiglate juures vaimse tervise kabinetid, mis asuvad Põlva Haiglas, Lõuna-Eesti Haiglas, Valga Haiglas, Ida-Viru Keskhaiglas ja Narva Haiglas.

Continue reading “Vaimse tervise kabinetid on aidanud tuhandeid noori”

Vaimse tervise mured vajavad tähelepanu

Iga neljas täiskasvanu kogeb aastas mõnda vaimse tervise probleemi ja ligikaudu viiendikul lastest ning noortest esineb vaimse tervise häireid, mis vajavad spetsialisti abi. See tähendab, et just praegu võib keegi sinu perest, sõpradest või töökaaslastest vaevelda tõsise probleemi küüsis, kirjutab sotsiaalministeeriumi rahvatervise programmijuht Elis Haan.

Siiski on enamik sagedamini esinevatest vaimse tervise probleemidest ennetatavad ja iga inimene saab oma vaimset tervist positiivselt toetada ning vajalikku abi leida. Selleks on loodud vaimse tervise teemalised veebikeskkonnad peaasi.ee ning enesetunne.ee, vaimse tervise keskused ja kabinetid, kuhu inimesed saavad pöörduda.

Continue reading “Vaimse tervise mured vajavad tähelepanu”

Kuidas rääkida lastega vägivallast?

Laps peab juba varakult õppima eristama tõelisust väljamõeldisest, tulema toime vastuolulise informatsiooniga, mõistma ja tõlgendama meediast nähtut jpm. Lastega on vaja rääkida sellest, mida nad kuulevad ja näevad. Laps peab tundma, et tema küsimustele vastatakse ja tal on luba rääkida, kirjutab võrdsuspoliitikate osakonna nõunik Helen Sööl.

Lapsed võtavad osa kõigest, mida pakub neile uus elektrooniline meedia ja nende teadmised  on sageli just meedia vahendatud. Üha enam on vaja lastega rääkida kooli-, kodu- ja tänavavägivallast, mille ajendiks on sageli teleris või internetis nähtud filmide ja saadete sisu.

Continue reading “Kuidas rääkida lastega vägivallast?”

Isade osalemine lapse kasvatamisel on kasulik kogu perele

Isade paremad võimalused vanemapuhkuste kasutamisel toetavad naiste osalust tööturul ja tasakaalustavad hoolduskoormuse jaotust vanemate vahel, ent isade suuremal osalusel laste kasvatamisel on ka mitmeid teisi positiivseid mõjusid naistele, meestele ja eelkõige lastele, kirjutab sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Hanna Vseviov.

OECD uuringu (2013) andmetel aitab isa suurem osalus lapse kasvatamisel luua ja hoida paremaid peresuhteid. Mida rohkem osalevad isad lapse sünni järel tema hooldamises, seda suurem on isade kiindumus oma lastesse ja ka edasine osalemine lapse elus, sealhulgas lapse ülalpidamises. Suurem seotus oma lastega mõjutab omakorda positiivselt meeste tervist ja vähendab nii isade kui laste riskikäitumist.

Continue reading “Isade osalemine lapse kasvatamisel on kasulik kogu perele”

Kas vanemapuhkuste muudatustega saaks parandada naiste positsiooni tööturul?

Sotsiaalministeeriumi kavandatavad muudatused parandaksid naiste positsiooni tööturul ja aitaksid seeläbi vähendada ka palgalõhet, ütles Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Peep Peterson augusti alguses AS Nortalis toimunud ümarlaual. Naiste positsioon on üks väga oluline argument vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi muutmisel, kirjutab sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Hanna Vseviov.

Töö- ja pereelu ühitamine on sageli tõeline väljakutse, mis päädib ühe vanema, enamasti ema, eemalejäämisega tööelust.  Pikalt eemal olemine mõjutab paratamatult aga naiste positsiooni tööturul.

Continue reading “Kas vanemapuhkuste muudatustega saaks parandada naiste positsiooni tööturul?”