Eestis on kaitsnud end emakakaelavähi eest üle 10 000 inimese

Jaanuarist hakkab riik 12-14-aastastele tüdrukutele pakkuma tasuta HPV ehk inimese papilloomiviiruse vastast vaktsiini, mis aitab ennetada kuni 100% võimalikest emakakaelavähi juhtudest. Üle maailma on praeguseks vaktsineeritud juba üle 100 miljoni inimese, Eestis on alates 2008. aastast teinud tasulise vaktsineerimise üle 10 000 inimese, kirjutab sotsiaalministeeriumi nõunik Kärt Sõber.

HPV on sage ja väga levinud nakkus – antikehade olemasolu järgi arvatakse, et ligi 75% seksuaalselt aktiivsetest naistest ja meestest on mingil eluperioodil selle viirusega nakatunud. Tütarlaste ja noorte naiste vaktsineerimise mõte seisneb selles, et kaitsta neid hilisemas elus areneda võiva emakakaelavähi vastu.

Püsiv suure riskiga HPV nakkus võib tekitada eri paikmete vähkkasvajaid: emakakaela-, anaal-, häbeme-, tupe-, suu- ja neeluvähki. Erinevate uuringute põhjal on näiteks 85–100% emakakaelavähkidest, 80–90% anaalvähkidest, 35–40% suu- ja neeluvähkidest ning 40% peenisevähkidest seotud HPVga.

HPV-l on ka väikese riskiga genotüübid, mis tekitavad healoomulisi kasvajaid nahal ja limaskestal. 70–90%-l juhtudest taandub nakkus ilma haigusnähte tekitamata ja selline HPV kandlus kaob tavaliselt 1–2 aasta jooksul.

Eestis on vähkitekitavate HPV tüüpide levimus Euroopas üks suuremaid

Kõige kõrgem on HPV nakkuse levimus Ida-Euroopas, kusjuures Eestis on teiste EL riikidega võrreldes üks suuremaid vähkitekitavate HPV tüüpide kandluseid. Samuti on suremus emakakaelavähki Eestis üks Euroopa suurimaid. Eesti andmete järgi haigestub meil igal aastal emakakaelavähki ligikaudu 170-180 ning haigusesse sureb umbes 70 naist.

Continue reading “Eestis on kaitsnud end emakakaelavähi eest üle 10 000 inimese”

Advertisements

Ravimiresistentsuse levik on tõusutrendis

Mikroobide resistentsus ehk AMR (ingl. k. antimicrobial resistance) on olukord, kus antimikroobsed ained, nt antibiootikumid enam mikroobide vastu ei mõju. See tähendab, et bakteritest põhjustatud haiguste raviks seni kasutatud antibiootikumid kaotavad oma toime ning efektiivseid antibiootikume nende haiguste raviks jääb järjest vähemaks, kirjutab sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Kärt Sõber.

Mitmete haiguste ravimine muutub üha keerulisemaks

Näiteks haigusttekitava soolebakteri Klebsiella Pneumoniae resistentsus tõusis 2016. aastaks selle vastu kasutatavate antibiootikumide tsefaslosporiinide suhtes kahekordseks. K. Pneumoniae nakkus põhjustab kusepõiepõletikku ja sepsist ning selle bakteri vastu on jäänud ainult väga kallid ja laia toimespektriga karbapeneem klassi antibiootikumid. Ravivõimalused on seega väga piiratud ja uusi antibiootikume tulemas ei ole. Karbapeneemidele resistentseid K. Pneumoniae tüvesid veel Eestist leitud ei ole, kuid probleem on ulatuslik nt Itaalias ja Kreekas, kus resistentsed bakterid moodustavad 50% kõigist uuritud proovidest.

Continue reading “Ravimiresistentsuse levik on tõusutrendis”

Kuidas digitaalsed terviseandmed Euroopas turvaliselt liikuma panna?

Eesti eesistumine toob Euroopa terviseministrite aruteludesse küsimuse, kuidas tagada terviseandmete vaba ja turvaline piiriülene liikumine. Digilahendusi tuleb rakendada tervishoius kõiki privaatsus- ja turvalisusnõudeid järgides. Samas ei tähenda see, et peaksime kaitsma terviseandmeid nende kasutamise eest, vaid looma tingimused nende turvaliseks kasutamiseks, kirjutab sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni valdkonna nõunik Piret Hirv.

2017. aasta mais avaldatud Eurobaromeetri uuringust selgub, et 70% Euroopa Liidu kodanikest on valmis oma terviseandmeid jagama, sh 65% arsti või tervishoiutöötajaga, 21% uuringuteks avalikule sektorile, 14% uuringuteks erasektorile. Kommertskasutusse oleks nõus oma terviseandmeid andma 5% vastanutest. 52% vastanutest soovib online ligipääsu oma terviseandmetele. Samas on digitaalseid tervishoiuteenuseid viimase aasta jooksul kasutanud vaid 18% vastanutest.

Tehnoloogia võimalused on laiad

Euroopa Liidu riikides on isiku- ja terviseandmete liikumine reguleeritud erinevalt. See pärsib ühiste piiriüleste e-tervise teenuste arendamist, mis aitaks vananeva elanikkonnaga Euroopas luua innovaatilisi ning tervishoiule märkimisväärset lisaväärtust pakkuvaid lahendusi. Uudsed digilahendused annavad patsientidele võimaluse ise oma terviseseisundit juhtida ja tervisekäitumist jälgida ning ravi tulemusi mõjutada.

Continue reading “Kuidas digitaalsed terviseandmed Euroopas turvaliselt liikuma panna?”

Tütarlaste HPV-vastane vaktsineerimine on vajalik ja ohutu

Tütarlaste vaktsineerimisega inimese papilloomiviiruse (HPV) vastu suudaksime 10 000 tütarlapse kohta nende eluea jooksul ära hoida kuni 125 emakakaelavähi ja 32 muud HPVst põhjustatud vähijuhtu. Samuti ennetaksime mitusadat emakakaela vähieelset seisundit ning väldiksime kuni 44 HPVst põhjustatud vähisurma. See on erakordne panus Eesti rahva tervisesse ning me ei peaks kõhklema vaktsineerimise vajalikkuses, kirjutab sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Martin Kadai.

HPV on viiruslik nakkushaigus, millel on teadaolevalt üle 100 eri tüübi. Erinevad HPV tüübid võivad põhjustada erinevaid healoomulisi ja pahaloomulisi kasvajaid, sealhulgas emakakaelavähki. Tegemist on peamiselt sugulisel teel leviva viirusega, ent tõenäoliselt on ka teisi nakatumise teid. Nakkus on väga sage ja laialt levinud ning ligikaudu 75% seksuaalselt aktiivsetest naistest ja meestest on mingil eluperioodil HPV viirusega nakatunud.

Continue reading “Tütarlaste HPV-vastane vaktsineerimine on vajalik ja ohutu”

Vaimse tervise kabinetid on aidanud tuhandeid noori

Enam kui kolm aastat suuremate haiglate juures töötanud vaimse tervise kabinettidest on abi saanud tuhanded lapsed ja noored, kirjutab  SA TÜK psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise keskuse vanemõde Ruth Tohvre.  

2013. aastal hakkasime ellu viima oma pikaaegset unistust luua süsteem, mis aitab parandada lastepsühhiaatrilise abi kättesaadavust. Tänu sellele ei pea inimesed enam esmase psühhiaatrilise abi saamiseks sõitma Tartu, Tallinna või Viljandi Psühhiaatriahaiglatesse, vaid seda saab kiiremini ja oma elukohale lähemalt. Norra projektide toel töötavad praegu suuremate haiglate juures vaimse tervise kabinetid, mis asuvad Põlva Haiglas, Lõuna-Eesti Haiglas, Valga Haiglas, Ida-Viru Keskhaiglas ja Narva Haiglas.

Continue reading “Vaimse tervise kabinetid on aidanud tuhandeid noori”

Alkoholireklaam paneb noored jooma

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Triinu Täht kirjutab, et alkoholireklaami piiramise idee lähtub eelkõige meie noorte tervise ja tuleviku huvidest. On tõestatud, et alkoholireklaamid suurendavad tarbimist ning selle mõju avaldub kogu elu vältel. Kui ühest küljest on reklaami mõju ajas suurenev, siis erinevaid eksperimentaaluuringuid näitavad, et reklaamil võib olla ka otsekohene mõju tarbimisele.

Euroopa Komisjoni juures töötav teadlaste rühm leidis, et reklaami mõju inimesele aja jooksul suureneb. See tähendab, et reklaamidega luuakse juba varases eas eelsuhtumine alkoholi ning hiljem seda kinnistatakse. See omakorda põhjustab suuremat tarbimist kogu elu vältel. Näiteks neis riikides, kus noored näevad alkoholireklaami rohkem, hakatakse 20ndate keskele jõudes jooma suuremates kogustes. Samal ajal hakkab vähenema nende alkoholitarbimine, kes näevad reklaami vähem.

Continue reading “Alkoholireklaam paneb noored jooma”

Suhkruga magustatud jookide tarbimine suurendab kehakaalu ja lõhub hambaid

Suhkruga magustatud jookide tarbimisel on ülekaalulisuse ja rasvumisega leitud tugevam seos kui ühelgi teisel toidul või joogil. Seega suurendab nende liigtarvitamine kehakaalu, tekitab sõltuvust, tõstab krooniliste haiguste riski ning kahjustab hambaid, kirjutab sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna nõunik Kristina Köhler.

Suhkruga magustatud joogid on kõik mittealkohoolsed joogid, kuhu on toote magustamiseks lisatud suhkruid või selle asendajaid. Kusjuures suhkruga magustatud jookide hulka kuuluvad ka magustatud piim ja selle alternatiivid, tee- ja kohvijoogid, energiajoogid, spordijoogid, magustatud vesi, mahlajoogid jms. Üldjuhul kasutatakse toodetes glükoosi-fruktoosisiirupit või sahharoosi, aga ka näiteks suhkruasendajaid, maisisiirupit, pruuni suhkrut, dekstroosi, mett, invertsuhkrut, suhkrusiirupit või roosuhkrut.

Continue reading “Suhkruga magustatud jookide tarbimine suurendab kehakaalu ja lõhub hambaid”