Kuidas digitaalsed terviseandmed Euroopas turvaliselt liikuma panna?

Eesti eesistumine toob Euroopa terviseministrite aruteludesse küsimuse, kuidas tagada terviseandmete vaba ja turvaline piiriülene liikumine. Digilahendusi tuleb rakendada tervishoius kõiki privaatsus- ja turvalisusnõudeid järgides. Samas ei tähenda see, et peaksime kaitsma terviseandmeid nende kasutamise eest, vaid looma tingimused nende turvaliseks kasutamiseks, kirjutab sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni valdkonna nõunik Piret Hirv.

2017. aasta mais avaldatud Eurobaromeetri uuringust selgub, et 70% Euroopa Liidu kodanikest on valmis oma terviseandmeid jagama, sh 65% arsti või tervishoiutöötajaga, 21% uuringuteks avalikule sektorile, 14% uuringuteks erasektorile. Kommertskasutusse oleks nõus oma terviseandmeid andma 5% vastanutest. 52% vastanutest soovib online ligipääsu oma terviseandmetele. Samas on digitaalseid tervishoiuteenuseid viimase aasta jooksul kasutanud vaid 18% vastanutest.

Tehnoloogia võimalused on laiad

Euroopa Liidu riikides on isiku- ja terviseandmete liikumine reguleeritud erinevalt. See pärsib ühiste piiriüleste e-tervise teenuste arendamist, mis aitaks vananeva elanikkonnaga Euroopas luua innovaatilisi ning tervishoiule märkimisväärset lisaväärtust pakkuvaid lahendusi. Uudsed digilahendused annavad patsientidele võimaluse ise oma terviseseisundit juhtida ja tervisekäitumist jälgida ning ravi tulemusi mõjutada.

Continue reading “Kuidas digitaalsed terviseandmed Euroopas turvaliselt liikuma panna?”

Vaimse tervise kabinetid on aidanud tuhandeid noori

Enam kui kolm aastat suuremate haiglate juures töötanud vaimse tervise kabinettidest on abi saanud tuhanded lapsed ja noored, kirjutab  SA TÜK psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise keskuse vanemõde Ruth Tohvre.  

2013. aastal hakkasime ellu viima oma pikaaegset unistust luua süsteem, mis aitab parandada lastepsühhiaatrilise abi kättesaadavust. Tänu sellele ei pea inimesed enam esmase psühhiaatrilise abi saamiseks sõitma Tartu, Tallinna või Viljandi Psühhiaatriahaiglatesse, vaid seda saab kiiremini ja oma elukohale lähemalt. Norra projektide toel töötavad praegu suuremate haiglate juures vaimse tervise kabinetid, mis asuvad Põlva Haiglas, Lõuna-Eesti Haiglas, Valga Haiglas, Ida-Viru Keskhaiglas ja Narva Haiglas.

Continue reading “Vaimse tervise kabinetid on aidanud tuhandeid noori”

Alkoholireklaam paneb noored jooma

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Triinu Täht kirjutab, et alkoholireklaami piiramise idee lähtub eelkõige meie noorte tervise ja tuleviku huvidest. On tõestatud, et alkoholireklaamid suurendavad tarbimist ning selle mõju avaldub kogu elu vältel. Kui ühest küljest on reklaami mõju ajas suurenev, siis erinevaid eksperimentaaluuringuid näitavad, et reklaamil võib olla ka otsekohene mõju tarbimisele.

Euroopa Komisjoni juures töötav teadlaste rühm leidis, et reklaami mõju inimesele aja jooksul suureneb. See tähendab, et reklaamidega luuakse juba varases eas eelsuhtumine alkoholi ning hiljem seda kinnistatakse. See omakorda põhjustab suuremat tarbimist kogu elu vältel. Näiteks neis riikides, kus noored näevad alkoholireklaami rohkem, hakatakse 20ndate keskele jõudes jooma suuremates kogustes. Samal ajal hakkab vähenema nende alkoholitarbimine, kes näevad reklaami vähem.

Continue reading “Alkoholireklaam paneb noored jooma”

Ülekaalulisus ja rasvumine on suurimad terviseriskid

Iga teine täiskasvanu ja vähemalt üks kolmest 6-13aastasest lapsest Eestis on ülekaaluline või rasvunud ning nende osakaal – eriti laste seas – kasvab iga aastaga, kirjutab analüüsi ja statistika osakonna nõunik Kristina Köhler.

Kui Eesti ülekaalulised täiskasvanud ei ole võrreldes teiste Euroopa riikidega veel kõige halvemas seisus, siis rasvumise probleem on meil üks Euroopa suurimaid. Euroopa 2008. aasta terviseuuringu kohaselt oli rasvumine Eestist rohkem levinud vaid Maltal ja Ungaris. Ülekaalulise inimese kehamassiindeks on 25 ja 29,9 vahel, rasvunud inimese oma 30 või enam. Kehamassiindeksi leidmiseks jagatakse kehakaal kilogrammides pikkuse ruuduga sentimeetrites. Kehamassiindeksit saab arvutada siin.

ulekaaluliste-ja-rasvunud-taiskasvanud-elanike-osakaal-2008
Ülekaaluliste ja rasvunud täiskasvanud elanike osakaal, 2008

Continue reading “Ülekaalulisus ja rasvumine on suurimad terviseriskid”

Eesti tervishoid vajab rohkem õdesid

Eesti tervishoiu elujõulisus sõltub sellest, kas meil on piisavalt palju häid tervishoiutöötajaid – meie tervishoiu kõige olulisimat ressurssi. Eestis on tuhande elaniku kohta kuus õde, OECD keskmine on kümme. Seetõttu peame eelkõige keskenduma õdede puuduse leevendamisele, kirjutab tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist Maarja Kerner.

Vajame tudengeid Eesti eri paikadest
2015. ja 2016. aastal võeti arstiteaduskonda vastu 176 üliõpilast. Personalivajaduse prognoos näitas, et tulevikus vajaliku arvu arstide olemasoluks tuleb vastuvõttu suurendada 200-ni. Õdede osas on vajaduse ja tegeliku vastuvõtu vahe veelgi suurem. 2014. aastal määrati õdede vastuvõtuarvuks kokku 350, eelmisel aastal oli see 380 ning sel aastal 400. Kuigi vastuvõtunumbrid kasvavad, siis tegelikult vajame igal aastal juurde 700–800 uut õde.

Continue reading “Eesti tervishoid vajab rohkem õdesid”

Kellega sõlmib haigekassa lepinguid ja kuidas jälgida ravijärjekorda?

Eesti ravikindlustuse eelarvest rahastatakse kokku enam kui 2000 erinevat tervishoiuteenust. Kui ootame raviasutustelt vastutuse võtmist, peab ravi rahastamine tagama selleks võimalused, kirjutab haigekassa tervishoiu- ja kommunikatsiooniosakonna juht Katrin Romanenkov.

Selleks, et Eestis ravikindlustatud inimesed saaksid abi kõigil arstlikel erialadel, ja seda kvaliteetselt ning kaasaegselt, on väga täpselt paigas kõik osapoolte vastutused ja kohustused nii personali, tehnika, ruumide, erialade kui erakorralise abi osutamise kohta. Arstiabi tuleb anda kõigil kokku lepitud erialadel ning ööpäevaringselt tagada ka erakorraline abi.

Continue reading “Kellega sõlmib haigekassa lepinguid ja kuidas jälgida ravijärjekorda?”

Milline koht on tervishoius „inimesekesksusel“?

Inimesekeskne, patsiendikeskne, kliendikeskne, kasutajakeskne – kuuleme neid mõisteid igapäevaselt üha rohkem, sageli mõtlemata, mis ühe või teise sõna taga peitub ja mida see tervishoiusüsteemis tähendab. Inimesekeskse lähenemise kasuks tervishoius räägivad eetika kõrval ka ratsionaalsed majanduslikud argumendid, kirjutab Triin Habicht tervishoiusüsteemi arendamise osakonnast.

Siin ja edaspidi räägime just inimesekesksest tervishoiust, sest see on erinevatest variantidest kõige terviklikum – võtab arvesse inimest kui tervikut, mitte üksnes konkreetset seisundit ja sümptomit. Inimesest lähtudes arvestame ka inimese eelistusi, heaolu ja laiemalt ka sotsiaalset ning kultuurilist tausta.

Kaasaegse meditsiini ja tervishoiukorralduse arenedes on lähtekohaks seni olnud “keskmine patsient” ja süsteem on üles ehitatud nii, et see vastaks tervishoiuasutuste ja tervishoiutöötajate parimale teadmisele. Inimesekeskselt on püütud läheneda näiteks erinevates vaimse tervise teenustes, dementsuse käsitluses ja sotsiaalteenuste korralduses. Kogu tervishoiusüsteemi tasemel on inimesest lähtumine päevakorda tõusnud üsna hiljuti ja alles arengujärgus.

Continue reading “Milline koht on tervishoius „inimesekesksusel“?”