10 aastat Tallinna hartast: ühine vastutus parema tervise eest

Koostöös Maailma Terviseorganisatsiooniga (WHO) korraldab sotsiaalministeerium Tallinnas rahvusvahelise tippkohtumise „Tervisesüsteemid solidaarsuse ja jõukuse heaks – et mitte keegi ei jääks maha“, millega tähistatakse 10 aasta möödumist Tallinna harta vastuvõtmisest. Tippkohtumise  olulisim eesmärk on hoida tervisesüsteemide tugevdamise püüe Euroopas prioriteetsena ning kinnitada uuesti Tallinna harta ja selles sisalduvate kokkulepete järgimise olulisust, kirjutab sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Kaija Kasekamp.

Milles seisneb Tallinna harta väärtus?

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa regiooni 53 riiki leppisid 2008. aastal kokku tervishoiu valdkonna ühistes väärtuses. Nende riikide seas oli ka Eesti, kes kinnitas, et võtab ühiselt teiste riikidega eesmärgiks  juhinduda tervishoiupoliitikas hartas sõnastatud põhimõtetest. Riigid lubasid toetada ühiseid väärtusi – solidaarsust ja õiglust. Tänapäeval ei ole vastuvõetav, et inimesed vaesuvad halva tervise tõttu, seepärast peab tervisepoliitika kujundamisel arvestama haavatavate elanikkonna rühmade vajadusi. Ühiselt võeti sihiks investeerida tervisesse, inimarengusse ja sotsiaalsesse heaolusse. Tervisesüsteemid ei tähenda üksnes arstiabi, vaid ka haiguste ennetamist, tervise edendamist ja jõupingutusi teiste poliitikavaldkondade mõjutamiseks, et terviseargumendid oleks arvesse võetud.

Continue reading “10 aastat Tallinna hartast: ühine vastutus parema tervise eest”

Advertisements

Kui sinu lähedane läheb elama hooldekodusse – soovitused lähedastele

  • Küsi hooldekodult näha hooldusplaani. See tuleb koostada 30 päeva jooksul teenuse osutamise alustamisest. Hooldusplaani saab hooldekodult küsida teenust saav inimene või tema seaduslik esindaja.
    • Hooldusplaanis peavad olema kirjas hoolduse individuaalsed eesmärgid, hooldustoimingute vajaduse mahud ja sagedus. Eraldi tuleb tuua välja tugitegevused inimese iseseisvuse säilitamiseks.
    • Hooldusplaani koostamisel tuleb hooldusvajaduse kõrval hinnata ka tervishoiuteenuse vajadust. Seetõttu on oluline, et hooldusplaani koostamisse on kaasatud kas perearst, pereõde või mõni muu tervishoiutöötaja, kes oskab hinnata inimese vajadust tervishoiuteenuste järele. Seejärel saab otsustada, milline on lähedaste roll arsti külastuste juures (nt kas transpordi arsti juurde ja saatja korraldab hooldekodu või perekond/KOV) ja kas oleks vaja leida uus hooldekodu lähedal asuv perearst.
    • Kui hooldusplaani pole tehtud või ei näidata, siis esmalt pöördu hooldekodu omaniku poole ja küsi kirjalik selgitus ning tähtaeg, millal hooldusplaan valmib.Kui teenuseosutaja keeldub teenuse saajale või tema seaduslikule esindajale hooldusplaani väljastamast, siis on see vastuolus sotsiaalhoolekande seadusega ja soovitame võtta ühendust sotsiaalkindlustusametiga, kes teeb teenuse osutamise üle järelevalvet.

Continue reading “Kui sinu lähedane läheb elama hooldekodusse – soovitused lähedastele”

Maailma tervisepäev: Tervis kõigile!

Maailma tervisepäeva teema on sel aastal „Tervis kõigile!“ – kõigile inimestele vajalike terviseteenuste ja ravimite võimaldamine – inglise keeles universal health coverage, otsetõlkena üldine terviseteenustega hõlmatus. See tähendab, et inimesed saavad vajalikke terviseteenuseid ja ei jää nende eest tasudes vaeseks. Kuidas seda tunnuslauset tõlgendada, kui kättesaadavad on terviseteenused ja ravimid praegu Eesti inimestele ja kuivõrd on meil praegu inimesed suurte ravikulude eest kaitstud, kirjutab sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Kaija Kasekamp.

Kui seni on kõigi inimeste terviseteenustega hõlmamise kirjeldamiseks kasutatud ka mõistet universaalne tervisekindlustus või üldine terviseteenustega kaetus, siis lõpuni ei anna need mõisted edasi sama tähendust ning hea eestikeelne vaste sellel mõistel veel puudub. Maailma tervisepäeva raames kutsume kõiki üles pakkuma välja eestikeelset vastet, mis kannaks edasi selle mõiste sisu. Sotsiaalministeerium ja Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kutsuvad üles esitama oma ettepanekud aadressile eurowhoest@who.int aprillikuu jooksul. Parima ettepaneku esitajale antakse välja ka auhind.

Inimeste tervis on riigi majandusliku arengu alus

Üdine terviseteenustega hõlmatus tähendab, et inimestele võimaldatakse kõiki kvaliteetseid teenuseid kattes nii tervisedenduse, ennetuse, perearstiabi, haigla-, taastus- ja palliatiivravi. Inimeste kaitsmine suurtest tervisekuludest tingitud majandusraskuste eest on oluline, kuna vastasel juhul peavad inimesed haigestumise tõttu kulutama suure osa oma elu jooksul kogutud säästudest, müüma oma vara või võtma laenu, pannes ohtu nii enda kui sageli ka oma laste tuleviku. Inimeste hea tervis on oluline ühiskonna arenguks – hea tervis võimaldab lastel õppida ja täiskasvanutel tööl käia, aitab hoida inimesi aktiivsete ühiskonnaliikmetena ja paneb nii aluse pikaajalisele majandusarengule. Püüdlus selle poole, et kõigil inimestel on võrdne võimalus saada terviseteenuseid täidab palju suuremat eesmärki, kui üksnes tervis – see on töö võrdsuse, sotsiaalse kaasatuse, ühtekuuluvuse ja heaolu kasvu nimel.

ÜRO kestliku arengu eesmärgid ja tegevuskava aastani 2030 sisaldab 17 eesmärki, millest kolmas eesmärk on võimaldada inimestele kõigis vanuserühmades hea tervis ja heaolu. Selle eesmärgi täitmiseks on vajalik tagada , et:

  • kõigile inimestele on vajalikud terviseteenused ja ravimid kättesaadava;
  • inimesi kaitstakse suurte ravikulude eest;
  • terviseteenused ja ravimid on kvaliteetsed, ohutud, tõhusad ja taskukohased.

Continue reading “Maailma tervisepäev: Tervis kõigile!”

Eesti inimesed on tervemad kui lätlased ja leedulased

Kolm Balti riiki tähistavad sel aastal oma 100. sünnipäeva – Eesti ja Leedu sünnipäevad on veebruaris, Lätil täitub 100 aastat novembris. Sel puhul vaatame ja võrdleme Balti riikide elanike tervist ning seda mõjutavaid tegureid. Kuigi Euroopa Liidu keskmisest jääb Eesti tervisenäitajate poolest alla, on Läti ja Leeduga võrreldes meie inimeste tervis parem, kirjutab Tervise Arengu Instituudi analüütik Ingrid Valdmaa.

Oodatav eluiga on kõrgem kui Lätis ja Leedus

 Tervist mõjutab inimene ise ja teda ümbritsev keskkond. Peamine elanike üldist tervist iseloomustav näitaja on oodatav eluiga. Tervise Arengu Instituudi kogumiku „Health in the Baltic Countries 2015“ ja Eurostati andmetel on oodatav eluiga viimastel aastatel kõigis kolmes Balti riigis pikenenud – 2015. aastaks oli see sõltuvalt riigist kasvanud meestel 4–6 ja naistel 2–4 aastat võrreldes 2005. aastaga. Siiski jääb oodatav eluiga oluliselt alla EL keskmisele (joonis 1). Seejuures on Läti ja Leedu meestel madalaim oodatav eluiga Euroopa Liidus. Eesti mehed 73,2 oodatava eluaastaga elavad keskmiselt 3,5 aastat kauem kui Läti ning neli aastat kauem kui Leedu mehed. Ka Eesti naised elavad Läti ja Leedu naistest keskmiselt ligi kolm aastat kauem ning EL keskmisele jäi see näitaja vaid ühe aasta jagu alla.

oodatav eluiga
Joonis 1. Oodatav eluiga ja tervena elada jäänud aastad Euroopa Liidu riikides, 2015. Allikas: Tervise Arengu Instituut. Health in the Baltic Countries 2015. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2017

Eestil läheb paremini kõigi peamiste tervisenäitajate poolest

Viimases OECD raportis „Health at a Glance 2017: OECD Indicators“ on välja toodud neli riskifaktorit, mis tervist otseselt mõjutavad: suitsetamine, alkoholi tarvitamine, ülekaalulisus ja õhusaaste (joonis 2). Suitsetamine ning ka alkoholi liigtarvitamine on tervisekaotuse esimese kümne riskifaktori hulgas. Ülekaalulisus ja rasvumine on krooniliste haiguste, sh diabeet, vereringeelundite haigused, ning pahaloomuliste kasvajate riskifaktor. Õhu saastatus mõjutab haigestumist hingamisteede ja vereringeelundite haigustesse ning kopsuvähki, seda seostatakse ka väikse sünnikaalu, dementsuse ja imuunsüsteemi nõrgenemisega.

Continue reading “Eesti inimesed on tervemad kui lätlased ja leedulased”

Eestis on kaitsnud end emakakaelavähi eest üle 10 000 inimese

Jaanuarist hakkab riik 12-14-aastastele tüdrukutele pakkuma tasuta HPV ehk inimese papilloomiviiruse vastast vaktsiini, mis aitab ennetada kuni 100% võimalikest emakakaelavähi juhtudest. Üle maailma on praeguseks vaktsineeritud juba üle 100 miljoni inimese, Eestis on alates 2008. aastast teinud tasulise vaktsineerimise üle 10 000 inimese, kirjutab sotsiaalministeeriumi nõunik Kärt Sõber.

HPV on sage ja väga levinud nakkus – antikehade olemasolu järgi arvatakse, et ligi 75% seksuaalselt aktiivsetest naistest ja meestest on mingil eluperioodil selle viirusega nakatunud. Tütarlaste ja noorte naiste vaktsineerimise mõte seisneb selles, et kaitsta neid hilisemas elus areneda võiva emakakaelavähi vastu.

Püsiv suure riskiga HPV nakkus võib tekitada eri paikmete vähkkasvajaid: emakakaela-, anaal-, häbeme-, tupe-, suu- ja neeluvähki. Erinevate uuringute põhjal on näiteks 85–100% emakakaelavähkidest, 80–90% anaalvähkidest, 35–40% suu- ja neeluvähkidest ning 40% peenisevähkidest seotud HPVga.

HPV-l on ka väikese riskiga genotüübid, mis tekitavad healoomulisi kasvajaid nahal ja limaskestal. 70–90%-l juhtudest taandub nakkus ilma haigusnähte tekitamata ja selline HPV kandlus kaob tavaliselt 1–2 aasta jooksul.

Eestis on vähkitekitavate HPV tüüpide levimus Euroopas üks suuremaid

Kõige kõrgem on HPV nakkuse levimus Ida-Euroopas, kusjuures Eestis on teiste EL riikidega võrreldes üks suuremaid vähkitekitavate HPV tüüpide kandluseid. Samuti on suremus emakakaelavähki Eestis üks Euroopa suurimaid. Eesti andmete järgi haigestub meil igal aastal emakakaelavähki ligikaudu 170-180 ning haigusesse sureb umbes 70 naist.

Continue reading “Eestis on kaitsnud end emakakaelavähi eest üle 10 000 inimese”

Kuidas digitaalsed terviseandmed Euroopas turvaliselt liikuma panna?

Eesti eesistumine toob Euroopa terviseministrite aruteludesse küsimuse, kuidas tagada terviseandmete vaba ja turvaline piiriülene liikumine. Digilahendusi tuleb rakendada tervishoius kõiki privaatsus- ja turvalisusnõudeid järgides. Samas ei tähenda see, et peaksime kaitsma terviseandmeid nende kasutamise eest, vaid looma tingimused nende turvaliseks kasutamiseks, kirjutab sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni valdkonna nõunik Piret Hirv.

2017. aasta mais avaldatud Eurobaromeetri uuringust selgub, et 70% Euroopa Liidu kodanikest on valmis oma terviseandmeid jagama, sh 65% arsti või tervishoiutöötajaga, 21% uuringuteks avalikule sektorile, 14% uuringuteks erasektorile. Kommertskasutusse oleks nõus oma terviseandmeid andma 5% vastanutest. 52% vastanutest soovib online ligipääsu oma terviseandmetele. Samas on digitaalseid tervishoiuteenuseid viimase aasta jooksul kasutanud vaid 18% vastanutest.

Tehnoloogia võimalused on laiad

Euroopa Liidu riikides on isiku- ja terviseandmete liikumine reguleeritud erinevalt. See pärsib ühiste piiriüleste e-tervise teenuste arendamist, mis aitaks vananeva elanikkonnaga Euroopas luua innovaatilisi ning tervishoiule märkimisväärset lisaväärtust pakkuvaid lahendusi. Uudsed digilahendused annavad patsientidele võimaluse ise oma terviseseisundit juhtida ja tervisekäitumist jälgida ning ravi tulemusi mõjutada.

Continue reading “Kuidas digitaalsed terviseandmed Euroopas turvaliselt liikuma panna?”

Vaimse tervise kabinetid on aidanud tuhandeid noori

Enam kui kolm aastat suuremate haiglate juures töötanud vaimse tervise kabinettidest on abi saanud tuhanded lapsed ja noored, kirjutab  SA TÜK psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise keskuse vanemõde Ruth Tohvre.  

2013. aastal hakkasime ellu viima oma pikaaegset unistust luua süsteem, mis aitab parandada lastepsühhiaatrilise abi kättesaadavust. Tänu sellele ei pea inimesed enam esmase psühhiaatrilise abi saamiseks sõitma Tartu, Tallinna või Viljandi Psühhiaatriahaiglatesse, vaid seda saab kiiremini ja oma elukohale lähemalt. Norra projektide toel töötavad praegu suuremate haiglate juures vaimse tervise kabinetid, mis asuvad Põlva Haiglas, Lõuna-Eesti Haiglas, Valga Haiglas, Ida-Viru Keskhaiglas ja Narva Haiglas.

Continue reading “Vaimse tervise kabinetid on aidanud tuhandeid noori”