12 nõuannet, kuidas suvel tervist hoida

Turvaliseks jaanipäevaks ja mõnusaks suvepuhkuseks kogusime Terviseametiga kokku olulised nõuanded, mida suvel (ja mõnda ka aastaringselt) meeles pidada.

Autorid: Terviseamet ja Sotsiaalministeerium

  1. Märka puuki ja vaktsineeri

Looduses liikudes kanna puukide lihtsamaks märkamiseks heledaid riideid. Veendu, et oled puukentsefaliidi vastu vaktsineeritud. Kui pole, pöördu oma perearsti poole või vaktsineerimiskabinetti. Kui siiski avastad nahalt puugi, eemalda see võimalikult ruttu. Puhasta hammustuskoht desinfitseeriva vahendiga.

  1. Hoia toit puhta ja jahedana

Kasuta ainult värsket toitu ja puhast vett ning eralda valmistatud toit toorest. Kala ja liha küpseta põhjalikult,  puu- ja köögiviljad pese jooksva veega üle korralikult üle. Ning ära hoia valmistatud toitu toatemperatuuril kauem kui 2 tundi.

  1. Sääski tõrjudes pea silmas enda tervist

Eestis tohib müüa ainult terviseameti heakskiidetud ja registreeritud sääse- ja puugitõrjevahendeid, mille dietüül-meta-toluamiidi DEETi sisaldus ei ületa 50%. Sellegipoolest tuleks sääsetõrjevahendeid kasutada mõistlikult kasutada, sest kokkupuude neurotoksilist dietüültoluamiidi ehk DEETi sisaldava tootega võib põhjustada tervisehädasid. Sääsehammustuste vältimiseks on soovitatav kanda pikkade varrukate ja säärtega rõivaid. Loe lisa: http://terviseamet.ee/info/uudised/u/artikkel/saasetorjevahendiga-liialdamine-voib-kahjustada-tervist.html

  1. Joo poole vähem ja purjus sõpra ära vette lase

Vähem on parem, sest nii jaksad rohkem liikuda ja vähendad terviseriske.  Julge olla omanäoline ja esita sõpradelegi väljakutse – kas nad üldse oskavad kainelt lõbutseda? Tegelikult võivad alkoholita peod tavapärastest olengutest palju lõbusamatekski kujuneda. Pidu on täpselt nii äge, kui ägedaks see ise teha! Loe lisa: http://alkoinfo.ee/et/kuidas-vahendada/kuidas-juua-vahem/kuidas-teha-vahema-alkoga-pidu/

Continue reading “12 nõuannet, kuidas suvel tervist hoida”

Advertisements

10 aastat Tallinna hartast: ühine vastutus parema tervise eest

Koostöös Maailma Terviseorganisatsiooniga (WHO) korraldab sotsiaalministeerium Tallinnas rahvusvahelise tippkohtumise „Tervisesüsteemid solidaarsuse ja jõukuse heaks – et mitte keegi ei jääks maha“, millega tähistatakse 10 aasta möödumist Tallinna harta vastuvõtmisest. Tippkohtumise  olulisim eesmärk on hoida tervisesüsteemide tugevdamise püüe Euroopas prioriteetsena ning kinnitada uuesti Tallinna harta ja selles sisalduvate kokkulepete järgimise olulisust, kirjutab sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Kaija Kasekamp.

Milles seisneb Tallinna harta väärtus?

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa regiooni 53 riiki leppisid 2008. aastal kokku tervishoiu valdkonna ühistes väärtuses. Nende riikide seas oli ka Eesti, kes kinnitas, et võtab ühiselt teiste riikidega eesmärgiks  juhinduda tervishoiupoliitikas hartas sõnastatud põhimõtetest. Riigid lubasid toetada ühiseid väärtusi – solidaarsust ja õiglust. Tänapäeval ei ole vastuvõetav, et inimesed vaesuvad halva tervise tõttu, seepärast peab tervisepoliitika kujundamisel arvestama haavatavate elanikkonna rühmade vajadusi. Ühiselt võeti sihiks investeerida tervisesse, inimarengusse ja sotsiaalsesse heaolusse. Tervisesüsteemid ei tähenda üksnes arstiabi, vaid ka haiguste ennetamist, tervise edendamist ja jõupingutusi teiste poliitikavaldkondade mõjutamiseks, et terviseargumendid oleks arvesse võetud.

Continue reading “10 aastat Tallinna hartast: ühine vastutus parema tervise eest”

Eesti inimesed on tervemad kui lätlased ja leedulased

Kolm Balti riiki tähistavad sel aastal oma 100. sünnipäeva – Eesti ja Leedu sünnipäevad on veebruaris, Lätil täitub 100 aastat novembris. Sel puhul vaatame ja võrdleme Balti riikide elanike tervist ning seda mõjutavaid tegureid. Kuigi Euroopa Liidu keskmisest jääb Eesti tervisenäitajate poolest alla, on Läti ja Leeduga võrreldes meie inimeste tervis parem, kirjutab Tervise Arengu Instituudi analüütik Ingrid Valdmaa.

Oodatav eluiga on kõrgem kui Lätis ja Leedus

 Tervist mõjutab inimene ise ja teda ümbritsev keskkond. Peamine elanike üldist tervist iseloomustav näitaja on oodatav eluiga. Tervise Arengu Instituudi kogumiku „Health in the Baltic Countries 2015“ ja Eurostati andmetel on oodatav eluiga viimastel aastatel kõigis kolmes Balti riigis pikenenud – 2015. aastaks oli see sõltuvalt riigist kasvanud meestel 4–6 ja naistel 2–4 aastat võrreldes 2005. aastaga. Siiski jääb oodatav eluiga oluliselt alla EL keskmisele (joonis 1). Seejuures on Läti ja Leedu meestel madalaim oodatav eluiga Euroopa Liidus. Eesti mehed 73,2 oodatava eluaastaga elavad keskmiselt 3,5 aastat kauem kui Läti ning neli aastat kauem kui Leedu mehed. Ka Eesti naised elavad Läti ja Leedu naistest keskmiselt ligi kolm aastat kauem ning EL keskmisele jäi see näitaja vaid ühe aasta jagu alla.

oodatav eluiga
Joonis 1. Oodatav eluiga ja tervena elada jäänud aastad Euroopa Liidu riikides, 2015. Allikas: Tervise Arengu Instituut. Health in the Baltic Countries 2015. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2017

Eestil läheb paremini kõigi peamiste tervisenäitajate poolest

Viimases OECD raportis „Health at a Glance 2017: OECD Indicators“ on välja toodud neli riskifaktorit, mis tervist otseselt mõjutavad: suitsetamine, alkoholi tarvitamine, ülekaalulisus ja õhusaaste (joonis 2). Suitsetamine ning ka alkoholi liigtarvitamine on tervisekaotuse esimese kümne riskifaktori hulgas. Ülekaalulisus ja rasvumine on krooniliste haiguste, sh diabeet, vereringeelundite haigused, ning pahaloomuliste kasvajate riskifaktor. Õhu saastatus mõjutab haigestumist hingamisteede ja vereringeelundite haigustesse ning kopsuvähki, seda seostatakse ka väikse sünnikaalu, dementsuse ja imuunsüsteemi nõrgenemisega.

Continue reading “Eesti inimesed on tervemad kui lätlased ja leedulased”

Kuidas ennast gripi eest kaitsta?

Gripihooaeg on alanud ning seetõttu tuleks hakata mõtlema enda ja oma lähedaste vaktsineerimisele. Kõige kindlama ja ohutuma kaitse gripi vastu annab vaktsineerimine, millega võiks algust teha just oktoobris, kirjutab sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Kärt Sõber.

Gripivastane vaktsineerimine on kõige tõhusam ja odavam kaitse gripi eest
Gripiviirus levib peamiselt õhkpiisknakkuse kaudu kokkupuutel nakatunud inimesega: aevastades, köhides, käteldes, kuid samuti esemete-pindade kaudu. Riskirühma kuuluvad vanemaealised, kroonilisi haiguseid põdevad inimesed, hooldekodude elanikud, rasedad, immuunpuudulikkusega või immuunsupressiivset ravi saavad inimesed, tervishoiutöötajad. Nakatunud inimene ohustab teisi päev enne sümptomite tekkimist ning püsib nakkusohtlikuna kuni seitse päeva, väikelapsed kuni 21 päeva.

Continue reading “Kuidas ennast gripi eest kaitsta?”

Uuring: Magustatud jookide maksustamine aitaks võita tuhandeid tervena elatud eluaastaid

Sotsiaalministeeriumile koostatud uuringust selgub, et magustatud jookide maksustamise tulemusel hoitaks juba paari aasta möödudes ära tuhandeid rasvumise ja ülekaalulisuse ning pikemas perspektiivis ka diabeedi, südameisheemiatõve ja insuldi juhtusid. Kokku aitaks see võita tuhandeid tervena elatud eluaastaid ning on seejuures tervist ja eluaastaid lisava poliitikameetmena kõige kuluefektiivsem, kirjutab sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna nõunik Kristina Köhler.

Toidutoodete maksustamisel on erinevatel riikidel kõige rohkem kogemusi ja praktikat suhkruga magustatud jookide maksustamisega. Maksustamise eesmärk on (1) vähendada maksustatud toote tarbimist, (2) tõsta elanike teadlikkust, et soosida maksustatud toodete mõõdukamat tarbimist ning (3) motiveerida tootjaid vähendama suhkrute sisaldust toodetes.

Magustatud jooke maksustatakse paljudes riikides, näiteks Ungaris, Soomes, Prantsusmaal, Norras, Belgias, Lätis, Mehhikos, Barbadosel, Ameerika-Ühendriikides. Ühendkuningriikides ja Iirimaal võetakse maks kasutusele 2018. aastal.

Teadusuuringud tõendavad maksustatud toodete tarbimise vähenemist
Teadusuuringutes on leitud, et suhkruga magustatud jookide kõrgem hind vähendab nõudlust, sh 10% hinnatõus vähendab tarbimist 8-10%. Parimate tervisetulemuste saavutamiseks peaks maks olema piisavalt kõrge ning seetõttu soovitab Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) rakendada maksu, mis tõstab toote hinda tarbijale vähemalt 10–20%. WHO hinnangul on piisavalt tõendust, et suhkruga magustatud jookide maksustamine võib vähendada nende toodete tarbimist. Seda eriti juhul kui toote hind tarbijale tõuseb vähemalt 20%. Samas on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) leidnud, et ülekaalulisuse ja rasvumisega võitlemisel on kõige kuluefektiivsem ning eluiga ja tervena elatud eluaastaid lisav meede hinnapoliitiline sekkumine.

Continue reading “Uuring: Magustatud jookide maksustamine aitaks võita tuhandeid tervena elatud eluaastaid”

Alkoholireklaam paneb noored jooma

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Triinu Täht kirjutab, et alkoholireklaami piiramise idee lähtub eelkõige meie noorte tervise ja tuleviku huvidest. On tõestatud, et alkoholireklaamid suurendavad tarbimist ning selle mõju avaldub kogu elu vältel. Kui ühest küljest on reklaami mõju ajas suurenev, siis erinevaid eksperimentaaluuringuid näitavad, et reklaamil võib olla ka otsekohene mõju tarbimisele.

Euroopa Komisjoni juures töötav teadlaste rühm leidis, et reklaami mõju inimesele aja jooksul suureneb. See tähendab, et reklaamidega luuakse juba varases eas eelsuhtumine alkoholi ning hiljem seda kinnistatakse. See omakorda põhjustab suuremat tarbimist kogu elu vältel. Näiteks neis riikides, kus noored näevad alkoholireklaami rohkem, hakatakse 20ndate keskele jõudes jooma suuremates kogustes. Samal ajal hakkab vähenema nende alkoholitarbimine, kes näevad reklaami vähem.

Continue reading “Alkoholireklaam paneb noored jooma”

Suhkruga magustatud jookide tarbimine suurendab kehakaalu ja lõhub hambaid

Suhkruga magustatud jookide tarbimisel on ülekaalulisuse ja rasvumisega leitud tugevam seos kui ühelgi teisel toidul või joogil. Seega suurendab nende liigtarvitamine kehakaalu, tekitab sõltuvust, tõstab krooniliste haiguste riski ning kahjustab hambaid, kirjutab sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna nõunik Kristina Köhler.

Suhkruga magustatud joogid on kõik mittealkohoolsed joogid, kuhu on toote magustamiseks lisatud suhkruid või selle asendajaid. Kusjuures suhkruga magustatud jookide hulka kuuluvad ka magustatud piim ja selle alternatiivid, tee- ja kohvijoogid, energiajoogid, spordijoogid, magustatud vesi, mahlajoogid jms. Üldjuhul kasutatakse toodetes glükoosi-fruktoosisiirupit või sahharoosi, aga ka näiteks suhkruasendajaid, maisisiirupit, pruuni suhkrut, dekstroosi, mett, invertsuhkrut, suhkrusiirupit või roosuhkrut.

Continue reading “Suhkruga magustatud jookide tarbimine suurendab kehakaalu ja lõhub hambaid”