Uuring: Magustatud jookide maksustamine aitaks võita tuhandeid tervena elatud eluaastaid

Sotsiaalministeeriumile koostatud uuringust selgub, et magustatud jookide maksustamise tulemusel hoitaks juba paari aasta möödudes ära tuhandeid rasvumise ja ülekaalulisuse ning pikemas perspektiivis ka diabeedi, südameisheemiatõve ja insuldi juhtusid. Kokku aitaks see võita tuhandeid tervena elatud eluaastaid ning on seejuures tervist ja eluaastaid lisava poliitikameetmena kõige kuluefektiivsem, kirjutab sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna nõunik Kristina Köhler.

Toidutoodete maksustamisel on erinevatel riikidel kõige rohkem kogemusi ja praktikat suhkruga magustatud jookide maksustamisega. Maksustamise eesmärk on (1) vähendada maksustatud toote tarbimist, (2) tõsta elanike teadlikkust, et soosida maksustatud toodete mõõdukamat tarbimist ning (3) motiveerida tootjaid vähendama suhkrute sisaldust toodetes.

Magustatud jooke maksustatakse paljudes riikides, näiteks Ungaris, Soomes, Prantsusmaal, Norras, Belgias, Lätis, Mehhikos, Barbadosel, Ameerika-Ühendriikides. Ühendkuningriikides ja Iirimaal võetakse maks kasutusele 2018. aastal.

Teadusuuringud tõendavad maksustatud toodete tarbimise vähenemist
Teadusuuringutes on leitud, et suhkruga magustatud jookide kõrgem hind vähendab nõudlust, sh 10% hinnatõus vähendab tarbimist 8-10%. Parimate tervisetulemuste saavutamiseks peaks maks olema piisavalt kõrge ning seetõttu soovitab Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) rakendada maksu, mis tõstab toote hinda tarbijale vähemalt 10–20%. WHO hinnangul on piisavalt tõendust, et suhkruga magustatud jookide maksustamine võib vähendada nende toodete tarbimist. Seda eriti juhul kui toote hind tarbijale tõuseb vähemalt 20%. Samas on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) leidnud, et ülekaalulisuse ja rasvumisega võitlemisel on kõige kuluefektiivsem ning eluiga ja tervena elatud eluaastaid lisav meede hinnapoliitiline sekkumine.

Continue reading “Uuring: Magustatud jookide maksustamine aitaks võita tuhandeid tervena elatud eluaastaid”

Advertisements

Alkoholireklaam paneb noored jooma

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Triinu Täht kirjutab, et alkoholireklaami piiramise idee lähtub eelkõige meie noorte tervise ja tuleviku huvidest. On tõestatud, et alkoholireklaamid suurendavad tarbimist ning selle mõju avaldub kogu elu vältel. Kui ühest küljest on reklaami mõju ajas suurenev, siis erinevaid eksperimentaaluuringuid näitavad, et reklaamil võib olla ka otsekohene mõju tarbimisele.

Euroopa Komisjoni juures töötav teadlaste rühm leidis, et reklaami mõju inimesele aja jooksul suureneb. See tähendab, et reklaamidega luuakse juba varases eas eelsuhtumine alkoholi ning hiljem seda kinnistatakse. See omakorda põhjustab suuremat tarbimist kogu elu vältel. Näiteks neis riikides, kus noored näevad alkoholireklaami rohkem, hakatakse 20ndate keskele jõudes jooma suuremates kogustes. Samal ajal hakkab vähenema nende alkoholitarbimine, kes näevad reklaami vähem.

Continue reading “Alkoholireklaam paneb noored jooma”

Suhkruga magustatud jookide tarbimine suurendab kehakaalu ja lõhub hambaid

Suhkruga magustatud jookide tarbimisel on ülekaalulisuse ja rasvumisega leitud tugevam seos kui ühelgi teisel toidul või joogil. Seega suurendab nende liigtarvitamine kehakaalu, tekitab sõltuvust, tõstab krooniliste haiguste riski ning kahjustab hambaid, kirjutab sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna nõunik Kristina Köhler.

Suhkruga magustatud joogid on kõik mittealkohoolsed joogid, kuhu on toote magustamiseks lisatud suhkruid või selle asendajaid. Kusjuures suhkruga magustatud jookide hulka kuuluvad ka magustatud piim ja selle alternatiivid, tee- ja kohvijoogid, energiajoogid, spordijoogid, magustatud vesi, mahlajoogid jms. Üldjuhul kasutatakse toodetes glükoosi-fruktoosisiirupit või sahharoosi, aga ka näiteks suhkruasendajaid, maisisiirupit, pruuni suhkrut, dekstroosi, mett, invertsuhkrut, suhkrusiirupit või roosuhkrut.

Continue reading “Suhkruga magustatud jookide tarbimine suurendab kehakaalu ja lõhub hambaid”

Ülekaalulisus ja rasvumine on suurimad terviseriskid

Iga teine täiskasvanu ja vähemalt üks kolmest 6-13aastasest lapsest Eestis on ülekaaluline või rasvunud ning nende osakaal – eriti laste seas – kasvab iga aastaga, kirjutab analüüsi ja statistika osakonna nõunik Kristina Köhler.

Kui Eesti ülekaalulised täiskasvanud ei ole võrreldes teiste Euroopa riikidega veel kõige halvemas seisus, siis rasvumise probleem on meil üks Euroopa suurimaid. Euroopa 2008. aasta terviseuuringu kohaselt oli rasvumine Eestist rohkem levinud vaid Maltal ja Ungaris. Ülekaalulise inimese kehamassiindeks on 25 ja 29,9 vahel, rasvunud inimese oma 30 või enam. Kehamassiindeksi leidmiseks jagatakse kehakaal kilogrammides pikkuse ruuduga sentimeetrites. Kehamassiindeksit saab arvutada siin.

ulekaaluliste-ja-rasvunud-taiskasvanud-elanike-osakaal-2008
Ülekaaluliste ja rasvunud täiskasvanud elanike osakaal, 2008

Continue reading “Ülekaalulisus ja rasvumine on suurimad terviseriskid”

9 tundi püstijalu ehk kuidas kaitsta klienditeenindajat?

Tööandja peab töökeskkonna kujundamisel arvestama töötajate vajadustega. Ükski õiguse reegel ei näe samas ette ega saagi ette näha detailset seismise, istumise, kõndimise korraldust sundasenditega töökohtadel, kirjutab sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna juhataja Thea Treier.

Mõni nädal tagasi ilmus Eesti Ekspressis artikkel „9 tundi püstijalu: kauplused keelavad müüjatel istuda“. Kuigi lugu tekitas küsimusi, ei ole tegelikult ühtki põhjust, miks müüja ei võiks hetkeks istuda või toetuda seisutoolile.

Klienditeenindaja töös esinevad füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Töötaja füüsilise ülekoormuse vältimiseks peab tööandja kohandama klienditeenindaja töö töötajale võimalikult sobivaks.

Continue reading “9 tundi püstijalu ehk kuidas kaitsta klienditeenindajat?”