Eesti inimesed on tervemad kui lätlased ja leedulased

Kolm Balti riiki tähistavad sel aastal oma 100. sünnipäeva – Eesti ja Leedu sünnipäevad on veebruaris, Lätil täitub 100 aastat novembris. Sel puhul vaatame ja võrdleme Balti riikide elanike tervist ning seda mõjutavaid tegureid. Kuigi Euroopa Liidu keskmisest jääb Eesti tervisenäitajate poolest alla, on Läti ja Leeduga võrreldes meie inimeste tervis parem, kirjutab Tervise Arengu Instituudi analüütik Ingrid Valdmaa.

Oodatav eluiga on kõrgem kui Lätis ja Leedus

 Tervist mõjutab inimene ise ja teda ümbritsev keskkond. Peamine elanike üldist tervist iseloomustav näitaja on oodatav eluiga. Tervise Arengu Instituudi kogumiku „Health in the Baltic Countries 2015“ ja Eurostati andmetel on oodatav eluiga viimastel aastatel kõigis kolmes Balti riigis pikenenud – 2015. aastaks oli see sõltuvalt riigist kasvanud meestel 4–6 ja naistel 2–4 aastat võrreldes 2005. aastaga. Siiski jääb oodatav eluiga oluliselt alla EL keskmisele (joonis 1). Seejuures on Läti ja Leedu meestel madalaim oodatav eluiga Euroopa Liidus. Eesti mehed 73,2 oodatava eluaastaga elavad keskmiselt 3,5 aastat kauem kui Läti ning neli aastat kauem kui Leedu mehed. Ka Eesti naised elavad Läti ja Leedu naistest keskmiselt ligi kolm aastat kauem ning EL keskmisele jäi see näitaja vaid ühe aasta jagu alla.

oodatav eluiga
Joonis 1. Oodatav eluiga ja tervena elada jäänud aastad Euroopa Liidu riikides, 2015. Allikas: Tervise Arengu Instituut. Health in the Baltic Countries 2015. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2017

Eestil läheb paremini kõigi peamiste tervisenäitajate poolest

Viimases OECD raportis „Health at a Glance 2017: OECD Indicators“ on välja toodud neli riskifaktorit, mis tervist otseselt mõjutavad: suitsetamine, alkoholi tarvitamine, ülekaalulisus ja õhusaaste (joonis 2). Suitsetamine ning ka alkoholi liigtarvitamine on tervisekaotuse esimese kümne riskifaktori hulgas. Ülekaalulisus ja rasvumine on krooniliste haiguste, sh diabeet, vereringeelundite haigused, ning pahaloomuliste kasvajate riskifaktor. Õhu saastatus mõjutab haigestumist hingamisteede ja vereringeelundite haigustesse ning kopsuvähki, seda seostatakse ka väikse sünnikaalu, dementsuse ja imuunsüsteemi nõrgenemisega.

Continue reading “Eesti inimesed on tervemad kui lätlased ja leedulased”

Advertisements

Uuring: Magustatud jookide maksustamine aitaks võita tuhandeid tervena elatud eluaastaid

Sotsiaalministeeriumile koostatud uuringust selgub, et magustatud jookide maksustamise tulemusel hoitaks juba paari aasta möödudes ära tuhandeid rasvumise ja ülekaalulisuse ning pikemas perspektiivis ka diabeedi, südameisheemiatõve ja insuldi juhtusid. Kokku aitaks see võita tuhandeid tervena elatud eluaastaid ning on seejuures tervist ja eluaastaid lisava poliitikameetmena kõige kuluefektiivsem, kirjutab sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna nõunik Kristina Köhler.

Toidutoodete maksustamisel on erinevatel riikidel kõige rohkem kogemusi ja praktikat suhkruga magustatud jookide maksustamisega. Maksustamise eesmärk on (1) vähendada maksustatud toote tarbimist, (2) tõsta elanike teadlikkust, et soosida maksustatud toodete mõõdukamat tarbimist ning (3) motiveerida tootjaid vähendama suhkrute sisaldust toodetes.

Magustatud jooke maksustatakse paljudes riikides, näiteks Ungaris, Soomes, Prantsusmaal, Norras, Belgias, Lätis, Mehhikos, Barbadosel, Ameerika-Ühendriikides. Ühendkuningriikides ja Iirimaal võetakse maks kasutusele 2018. aastal.

Teadusuuringud tõendavad maksustatud toodete tarbimise vähenemist
Teadusuuringutes on leitud, et suhkruga magustatud jookide kõrgem hind vähendab nõudlust, sh 10% hinnatõus vähendab tarbimist 8-10%. Parimate tervisetulemuste saavutamiseks peaks maks olema piisavalt kõrge ning seetõttu soovitab Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) rakendada maksu, mis tõstab toote hinda tarbijale vähemalt 10–20%. WHO hinnangul on piisavalt tõendust, et suhkruga magustatud jookide maksustamine võib vähendada nende toodete tarbimist. Seda eriti juhul kui toote hind tarbijale tõuseb vähemalt 20%. Samas on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) leidnud, et ülekaalulisuse ja rasvumisega võitlemisel on kõige kuluefektiivsem ning eluiga ja tervena elatud eluaastaid lisav meede hinnapoliitiline sekkumine.

Continue reading “Uuring: Magustatud jookide maksustamine aitaks võita tuhandeid tervena elatud eluaastaid”