Uued koolitusvõimalused töötajatele ja tööandjatele on uus lehekülg riigi tööturupoliitikas

Kui siiani oleme tööturuteenusena ümberõppe ja enesetäiendamise võimalust pakkunud peamiselt  töötutele, siis alates maist toetame teadmiste ning oskuste täiendamisel ka töötavaid inimesi ja seda nii otse kui ka tööandjate kaudu. Uutel teenustel on positiivne mõju nii neile, kes sellest võimalusest kinni haaravad, kui ühiskonnale ja majandusele laiemalt, kirjutab sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Annika Sepp.

Uusi teenuseid välja töötades on silmas peetud, et vajalike teadmiste ja oskustega tööjõu vajadus tööturul ja majanduse arengus suureneb pidevalt. Eestis ei ole sellega juba täna kiita. Kvalifitseeritud tööjõu nappust on arengut pärssiva tegurina pidevalt välja toonud meie omad ettevõtjad. Samuti paigutusime Lausanne’i Juhtimise Arendamise Instituudi (IMD) riikide rahvusvahelise konkurentsivõime edetabelis 2016. aastal kvalifitseeritud tööjõu ja infotehnoloogia-alase tööjõu kättesaadavuse poolest 61 osaleva riigi seas 61. ehk viimasele kohale.
Continue reading “Uued koolitusvõimalused töötajatele ja tööandjatele on uus lehekülg riigi tööturupoliitikas”

Advertisements

Tulemusi tööelu-uuringust: Kui levinud on Eestis kaugtöö vormis töötamine?

Kaugtöö iseloomustab töökorraldust, kus inimesed töötavad osaliselt väljaspool organisatsiooni tavapäraseid tööruume. Selline töökorraldus on enim levinud teadmistepõhistel töökohtadel, kus töötajad ei ole enam seotud konkreetse asukohaga, et tööd valmis teha. Kuna viimaste aastakümnete jooksul on toimunud suured arengud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamisel, on üleilmselt muutunud järjest levinumaks ka kaugtöö tegemine, kirjutab sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Liina Kaldmäe.

Töötajaid, kes ei veeda kogu oma tööaega organisatsiooni tööruumides ning kasutavad professionaalsel eesmärgil harjumuspäraselt arvutit, internetti ja meili, nimetatakse ka e-nomaadideks. Juba 2010. aasta Euroopa Töötingimuste Uuringu kohaselt oli veerand Euroopa töötajatest e-nomaadid. Nende osakaal erineb riigiti märkimisväärselt, alates 5% Albaanias, Bulgaarias, Rumeenias ja Türgis, kuni üle 40% Hollandis, Taanis ja Rootsis ning 45% Soomes (Eurofound 2012).
Continue reading “Tulemusi tööelu-uuringust: Kui levinud on Eestis kaugtöö vormis töötamine?”

Peresõbralikud tööandjad saavad taotleda ametlikku märgist

Koostöös Äripäeva, ajakirja Pere ja Kodu ning Eesti Personalijuhtimise Ühinguga on Sotsiaalministeerium juba 15 aastat tunnustanud tööandjaid, kes on toetanud töö-, pere- ja eraelu ühitamist. Paljud töötajad tegelevad igapäevaselt kesktee otsimisega töö-, pere- ja eraelu vahel nõnda, et ükski osapool ei kannataks. Peresõbralikkus on järjest olulisem argument töökoha valikul ja annab märku tööandja väärtustest, kirjutab Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna peaspetsialist Laura Viilup.

Eelmisel aastal alustas Sotsiaalministeerium koos partneritega Euroopa Sotsiaalfondi toel peresõbraliku tööandja märgise mudeli väljatöötamist. See on tööandjatele mõeldud pikaajaline programm, mille käigus hinnatakse ja konsulteeritakse tööandjaid peresõbralike võimaluste loomisel. Protsessi lõpus pälvib tööandja peresõbraliku tööandja märgise, mis näitab, et tööandja hoolib oma töötajaskonnast ja hindab tema soove ning vajadusi töö ja pereelu ühitamisel.

Continue reading “Peresõbralikud tööandjad saavad taotleda ametlikku märgist”

Palgasüsteem peab muutuma läbipaistvamaks

Kuigi tööandjatel on juba praegu seadusega ette nähtud maksta naistele ja meestele sama või võrdväärse töö eest võrdset tasu, on selle järgimine seni olnud kesine. Näiteks kolmandikus Eesti organisatsioonidest on töötasu täielikult läbirääkimiste tulemus. Olukorra parandamiseks on sotsiaalministeerium välja töötamas eelnõu, millega toetada tööandjaid oma kohustuste täitmisel – aluseks oleme võtnud teiste riikide praktika, kirjutab soolise võrdõiguslikkuse poliitika juht Agnes Einman.

Kui Eestis on siiani keskendutud peamiselt teadlikkuse tõstmisele, siis näiteks Rootsi seadused kohustavad organisatsioone analüüsima töötasu regulatsioone, praktikaid ja töösuhete tingimusi ning põhjendamatute palgaerinevuste ilmnemisel tuleb organisatsioonidel koostada tegevuskava ebavõrdsuse kaotamiseks.

Continue reading “Palgasüsteem peab muutuma läbipaistvamaks”

Uued võimalused oskuste täiendamiseks

Lähiaastail suureneb töötukassa roll töötuse ennetamisel ja tööjõupuuduse leevendamisel. Töötukassa on koostöös sotsiaalministeeriumi ja partneritega ette valmistanud uue tööhõiveprogrammi, mis võimaldab järgmise aasta kevadest pakkuda koolitusi ka töötavatele inimestele. Oskuste arendamiseks saavad toetust taotleda nii töökaotuse ohus töötajad kui ka tööandjad tööjõu leidmiseks või ettevõttes ümberkorralduste tegemiseks. Uute meetmete toel võiks prognoosi kohaselt alustada oskuste täiendamisega ligi 3500 inimest 2017. aastal ning 13 000 inimest 2018. aastal, kirjutab töötukassa juhatuse liige Reelika Leetmaa.

Viimastel aastatel on tööpuudus jõudsalt vähenenud ja tööandjad kurdavad üha enam, et sobivate oskustega töötajaid on keeruline leida. Mitmed uuringud kinnitavad, et äritegevuse laiendamist ja töötajate palkamist takistab kõige enam sobivate oskustega töötajate põud. Ka teiste riikidega võrreldes on meie tööandjad tööjõu leidmise osas märksa pessimistlikumad – IMD konkurentsivõime raporti kohaselt oli Eesti 2014. aastal kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavuse osas 60 riigi võrdluses alles 57. kohal. Tööealise rahvastiku vähenemine ja vananemine pingestab olukorda veelgi.

Continue reading “Uued võimalused oskuste täiendamiseks”

Alaealised vajavad paremaid võimalusi tööturul osalemiseks

Alaealiste palkamisel on sageli takistuseks kehtivad regulatsioonid. Alaealiste töötamist piiravad sätted on küll mõeldud töösuhtes olevaid alaealisi kaitsma, kuid efektiivset kaitset on võimalik tagada ka alaealiste võimalusi piiramata, kirjutab sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna nõunik Liis Tõnismaa.

Alaealiste töötamise regulatsioon on püsinud sisuliselt muutusteta viimased 15 aastat, kuid selle aja jooksul on töömaailm läbinud suure arengu. Noored on üha aktiivsemad ja teadlikumad ning soovivad oma tööelu varem alustada. Maksu- ja Tolliameti andmetel töötas 2015. aasta jooksul kokku 6% 12-14-aastastest ning veerand 15-17-aastastest alaealistest (sh 15-aastastest töötas aasta jooksul 18%, 16-aastastest 23% ja 17-aastastest 33%). Töötada soovijaid oleks tõenäoliselt rohkemgi, sest 15-24-aastaste töötuse määr oli mullu 13,1%, mis on üldisest töötuse määrast (6,2%) kaks korda kõrgem.

Continue reading “Alaealised vajavad paremaid võimalusi tööturul osalemiseks”

Töövaidluste lahendamine läbib uuenduskuuri – miks ja kellele?

Juba praegu on töövaidluste lahendamine töövaidluskomisjonis kiirem ja lihtsam kui kohtus. Komisjonid tegelevad aastas ligikaudu 2500 töövaidlusega sellal, kui kohtud menetlevad ligikaudu 400 töövaidlust aastas. See näitab, et töövaidluskomisjonid on end igati õigustanud ning toimivad. Miks ja kellele on Sotsiaalministeeriumi kavandatav uus töövaidluse lahendamise seadus vajalik, kirjutab täpsemalt tööelu arengu osakonna nõunik Monika Koks.

Töövaidluste lahendamist reguleerib individuaalse töövaidluse lahendamise seadus, mis lõi 20 aastat tagasi tsiviilkohtumenetluse kõrvale alternatiivse töövaidluste lahendamise võimaluse töövaidluskomisjonis – lihtsama ja kiirema. Selle 20 aasta vältel, mil töövaidluskomisjonid on oluliselt vähendanud kohtute töökoormust, on ilmnenud seaduses aga mitmed õiguslüngad ning nii mõnigi rakenduslik probleem.

Töövaidluskomisjonide loomisest alates on õhus olnud vaidlus selle üle, millisest õigusaktist (haldusmenetluse seadusest või tsiviilkohtumenetluse seadusest) tuleb vastust otsida siis, kui individuaalse töövaidluse lahendamise seadus ei paku olukorra lahendamiseks sätet. Ka Riigikohus on seda küsimust nii 2003. kui 2007. aastal analüüsinud, kuid jõudnud vastuolulistele seisukohtadele. Kavandatud eelnõu eesmärk on see vaidlus lõpetada ning luua terviklik regulatsioon, mis võimaldab kõik tekkinud menetluslikud küsimused ühe seaduse alusel lahendada. Continue reading “Töövaidluste lahendamine läbib uuenduskuuri – miks ja kellele?”