Kuidas pakkuda teenust vähenenud töövõimega inimestele?

Eestis on umbes 100 000 inimest, kellest klientidena on seni vähe räägitud – vähenenud töövõimega inimesed. Õigupoolest on paljud ettevõtted seni pööranud soodustuste näol tähelepanu muuhulgas (töövõimetus)pensionäridele, ent paljud neist ei kasuta varsti enam pensionitunnistust. Olukord pakub uusi võimalusi ja nõuab teenuste pakkumise läbimõtlemist ka ettevõtjalt, kirjutab töövõimepoliitika juht Arne Kailas.  

Kui olete pakkunud soodustusi pensionäridele, kaasa arvatud töövõimetuspensionäridele, siis tõenäoliselt soovite teha seda ka edaspidi. Sel juhul tuleb arvestada sellega, et pensionitunnistust vähenenud töövõimega inimesed varsti enam ei näita, sest see asendub töövõime kaardiga – plastikkaardiga, millel kirjas inimese nimi ja töövõime ulatus. Kuni aastani 2021 kasutavad osad inimesed pensionitunnistust ja osad uut kaarti.

Continue reading “Kuidas pakkuda teenust vähenenud töövõimega inimestele?”

Advertisements

Euroliit püüab nutikalt eemaldada takistusi erivajadustega inimeste igapäevast

Nutikate lahenduste vähese kasutamise tõttu jääb nii Eestis kui mujal maailmas aktiivsest ühiskonnaelust kõrvale palju inimesi, kes sooviksid õppida, töötada, käia iseseisvalt poes, kasutada ühistransporti, saada osa kultuurisündmusest ja uudisruumist. Ligipääsetavust tagavad erilahendused on aga enamasti kulukad nii riigile, ettevõtjale kui ka inimesele endale, kirjutab sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Eha Lannes.

Selleks, et aidata erivajadustega inimestel – puudega inimestel, aga ka näiteks eakatel, ajutise terviseprobleemiga või lapsevankriga liikuvatel inimestel – ühiskonnaelus täiel määral osaleda, otsime Euroopa Liidus (EL) võimalusi, kuidas  muuta mitmed infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni tooted ja teenused kättesaadavamaks ühtsete ligipääsetavuse nõuete abil.

Continue reading “Euroliit püüab nutikalt eemaldada takistusi erivajadustega inimeste igapäevast”

Videolugu: erivajadusega noormehed saavad tänu abivahendile tööd teha

Eestis elab üle 130 000 puudega inimese, kellest suur osa töötab või soovib seda teha.  Puue ei tähenda automaatselt inimese töövõimetust – vajalike abivahendite kasutamisel ja töökohas sobivate tingimuste tagamisel saavad paljud aktiivselt tööturul osaleda.

Liikumispuudega noormees Vadim Ušanov töötab Selveris kassapidajana. Vadim on veendunud, et tema erivajadus töötamist ei sega ja positiivse suhtumisega suudab ta kõike. Töötukassa ja Selveri toetusega on ta saanud vajalikud abivahendid, mis aitavad teda tööülesannete täitmisel.

Välireklaamidega tegeleva JCDecaux Eesti laojuht on vaegkuulja Mallori Lemsalu. Vastutusrikkal ametikohal on tema ülesanne tagada ettevõtte lao korrasolek, varude olemasolu ja igapäevane laotöö sujuv toimimine.

Continue reading “Videolugu: erivajadusega noormehed saavad tänu abivahendile tööd teha”

Videolugu: tööandjad räägivad oma kogemusest osalise töövõimega inimestega

Töövõimereform puudutab suuremal või vähemal määral meid kõiki. Uuendused, mis aitasid näiteks oktoobris tööle 443 vähenenud töövõimega inimest, toetavad inimesi töö leidmisel ja tööandjaid tublide töötajate saamisel.

Estonia Klaverivabrik ja Margon OÜ on head näited, kuidas vähenenud töövõimega inimestesse panustamine tasub end ära. Estonia Klaverivabriku juhataja Venno Laul julgustab töötajaid otsima just erivajadusega inimeste seast, sest nad on oma suhtumisega eeskujuks teistelegi töötajatele. Klaverivabrikus on juba 14 aastat valmistanud klaviatuure Arne, kes on vähenenud töövõimega.

Reklaamikingitustega tegeleva Margon OÜ juhataja Ene Maide peab oluliseks anda igale inimesele võimalus tunda end vajaliku ja täisväärtusliku kodanikuna. Ettevõtte leidis sobiva töötaja Rauli Töötukassa kaudu.

Tutvu Estonia Klaverivabriku ja Margoni lugudega järgnevas videos!

Continue reading “Videolugu: tööandjad räägivad oma kogemusest osalise töövõimega inimestega”

Videolugu: vähenenud töövõime või mitte – ettevõtlus tasub proovimist

Ettevõtlus eeldab pealehakkamist ja häid ideid ning vähenenud töövõime ja erivajadus ei peaks olema takistuseks. Ka töövõimereformiga asendatakse senine püsiva töövõimetuse protsentide määramine töövõime hindamisega. 

Videolugu tutvustab nelja ettevõtjat: suurt loodusesõpra Jaan Riisi, kes on juba 15 aastat vedanud Looduse Omnibussi; Raul Sasi ja Reet Remmelgat, kes peavad Haapsalus populaarset Talumehe kõrtsi ning noort ettevõtjat Valev Mägit. Neid ühendab eelkõige suur pealehakkamine ja ettevõtlusega tegelemine, sest vähenenud töövõime pole neid takistanud nii endale kui teistele aktiivselt tööelus osalemiseks võimalusi loomast. Uuri lähemalt videoloost:

Videot võib vabalt levitada ja kasutada. Videolugu valmis koostöös Catapult Filmsiga.

Rohkem infot töövõimereformi kohta: www.töövõimereform.ee

Videolugu: vähenenud töövõimega inimesed meie seas

Tänavu käivitunud töövõimereform muudab töövõime hindamise ja toetamise süsteemi ning puudutab enam kui 100 000 inimest. Lähiaastatel tuleb harjuda mitme uuendusega ja osadel inimestel ka senisest aktiivsemalt osaleda näiteks tööturul.

Videolugu tutvustab kolme vähenenud töövõimega inimest: Valevit, kes on üle võtmas plekitöid tegeva firma juhtimist; magistrikraadiga Kertit, kes töötab juba üle kümne aasta peaspetsialistina Tallinna tervishoiu- ja sotsiaalametis; ning Tarnot, kes tänu komplekteerija tööle puidufirmas on saanud endale korteri.

Neid kõiki ühendab suur soov tööd teha ja tööl püsida – elada aktiivset iseseisvat elu.

Vaata videot

Videot võib vabalt levitada ja kasutada. Videolugu valmis koostöös Catapult Filmsiga.

Rohkem infot töövõimereformi kohta: www.töövõimereform.ee

Millist aktiivsust oodatakse osalise töövõimega inimeselt?

Töövõime süsteemi ühe muudatusena lõpetatakse püsiva töövõimekaotuse protsentuaalne tuvastamine ning selle asemel hakatakse hindama töövõimet. Inimesele antakse rohkem õigusi, et saada abi ja toetust, ja osalise töövõime korral on tal ka kohustus olla aktiivne.

Töövõime hindamise uus metoodika ei keskendu haigustele ega puudele, vaid inimese võimetele. Kohustus olla osalise töövõime korral aktiivne on aga tekitanud ebakindlust ja küsimusi. Olgu siinkohal kohe öeldud, et aktiivsusnõue ei tähenda ootust kohe tööle minna, kaugel asuva või liiga raske töö vastu võtmist.

Aktiivsus tähendab väga erinevaid tegevusi
Osalise töövõimega inimestel, kes ei tööta, on töövõimetoetuse saamiseks kohustus ennast töötuna arvele võtta, tööd otsida ning osaleda töötukassa pakutavatel töölesaamist toetavatel teenustel. See tähendab, et inimesel on õigus töötukassast saada rahalist toetust ja töölesaamiseks vajalikku igakülgset abi, kuid toetuse ja teenuste saamise eelduseks on, et inimene teeb pingutusi töö leidmiseks ja kasutab talle pakutavaid teenuseid, et oma töölesaamise väljavaateid suurendada. Lisaks töötamisele ja tööotsimisele tähendab aktiivne olemine ka näiteks õppimist, alla 3-aastase lapse või puudega inimese hooldamist.

Continue reading “Millist aktiivsust oodatakse osalise töövõimega inimeselt?”