Naistepäev on naiste õiguste päev

Naistepäevaga meenuvad tihtipeale esimesena nõukogudeaegsed kombed koos kreemitordi ja punaste nelkidega. Sinna juurde muidugi tublide naistööliste autasustamine ja üleüldine temaatiline tähelepanu. Naiste fookusesse toomine on tore, aga olulisemgi on see, kuidas ja millele tähelepanu pööratakse, kirjutab sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna peaspetsialist Kaisa Knight.

ALGUS

Ajalooliselt on naistepäeva tähistamine tegelikult alguse saanud olulistest sündmustest naiste õiguste edendamisel ja nende eest võitlemisel.

Erinevate versioonide järgi on just sel päeval 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul nõudnud naised USAs endile olulisi õigusi ja vabadusi. Päeva on seostatud ka New Yorgi tekstiilivabrikus toimunud tööliste streigiga, kus nõuti paremaid töötingimusi. Olgu ajalooga kuidas on, aga ühiseks nimetajaks nende erinevate sündmuste vahel võiks pidada naistevahelist solidaarsust, kuna oma olukorra teadvustamisest tegutsemiseni jõudmiseks on vaja kaaslaste tuge ja õlg-õlatunnet.

Continue reading “Naistepäev on naiste õiguste päev”

Advertisements

Kaheksa müüti perevägivallast

Perevägivalla kogemuse tunnistamine on endiselt tabu ja seda ei soovita avalikustada. On mitmeid uskumusi või väärarusaamu, mis takistavad perevägivalla ohvritel abi küsida, õigustavad vägivallatseja käitumist ja lubavad vägivallal jätkuda. Statistika on ehmatav: iga kolmas naine Euroopa Liidus ja Eestis on kogenud mingit liiki füüsilist ja/või seksuaalset vägivalda alates 15. eluaastast. Vägivalla kohta käivate müütide ümberlükkamine on vajalik vägivalla all kannatajate huvides – oluline on julgustada neid abi otsima ja panna vägivallatsejad oma tegude eest vastutama, kirjutab võrdsuspoliitikate osakonna nõunik Airi Mitendorf.   

Perevägivallaks peetakse igasugust tahtlikku vaimset, füüsilist või seksuaalset vägivalda inimeste vahel, kes on või on varem olnud üksteisega intiimsuhtes või omavahel suguluses. Perevägivald on keeruline, peidetud ning kaugele ulatuvate tagajärgedega probleem nii ohvrite kui ka kogu ühiskonna jaoks.

Continue reading “Kaheksa müüti perevägivallast”

Täna on Euroopa võrdse palga päev

Olgugi, et 2004. aastast kehtiva soolise võrdõiguslikkuse seadusega on kehtestatud naistele ja meestele võrdse tasu maksmise põhimõte, valitseb Eestis endiselt Euroopa Liidu suurim palgalõhe, mis on 26,9%, kirjutab soolise võrdõiguslikkuse poliitika juht Agnes Einman.

Eestis tähistatakse võrdse palga päeva üldjuhul siis, kui täitub lisatööpäevade arv, mis tuleb naistel töötada selleks, et teenida meeste eelmise aasta sissetulekuga võrdne palk. Euroopa Komisjon on aga märkinud võrdse palga päevaks sel aastal 3. novembri, mil naised on oma töö ära teinud ning võiksid sümboolselt selleks aastaks töötamise lõpetada. Euroopa Liidu keskmine palgalõhe on 16,3%. Kui Eesti kasutaks võrdse palga päeva läbiviimiseks Euroopa Komisjoni loogikat, oleks meie võrdse palga päev toimunud 24. septembril.

Continue reading “Täna on Euroopa võrdse palga päev”

Venekeelsed inimesed on seksuaalvähemuste suhtes eestlastest kriitilisemad

Hiljuti läbiviidud uuringu tulemustest on näha, et võrreldes eesti keelt kõnelevate inimestega on Eesti venekeelne elanikkond LGBT temaatika, homoseksuaalsuse ja transsoolisuse suhtes tunduvalt negatiivsemalt meelestatud, kirjutab sotsisaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna nõunik Agni Aav.

Inimõiguste Keskuse tellimusel viidi hiljuti läbi uuring Eesti inimeste arvamusest ja teadlikkusest LGBT ehk lesbide, geide, bi ja transsooliste teemade osas ning uuriti kui vastuvõetavaks homoseksuaalsust peetakse. Uuringu läbiviimiseks küsitleti 1005 inimest üle Eesti. Uuring jagunes kolmeks osaks: kokkupuude LGBT teemaga, homoseksuaalsus ja transsoolisus. Lisaks küsiti inimeste teadlikkuse kohta mitmekesisuse kokkuleppest ja Eesti Inimõiguste Keskusest.

Võrreldes eestikeelse elanikkonnaga on venekeelse elanikkonna kokkupuude LGBT temaatikaga oluliselt väiksem. Teabekanalitest jõuab enamik teavet LGBT temaatika kohta inimesteni traditsioonilise meedia kaudu ning poole vähemal määral läbi interneti. Suur osa venekeelsest elanikkonnast jälgib lisaks Eesti venekeelsetele meediakanalitele rohkesti ka Vene meediat. Võib hinnata, et osalt seetõttu on kandunud Venemaal levinud LGBT kogukonnale vastanduvad hoiakud läbi meedia ka Eesti venekeelse elanikkonnani. Continue reading “Venekeelsed inimesed on seksuaalvähemuste suhtes eestlastest kriitilisemad”

Mitmekesisuse päeval pööratakse tähelepanu inimväärikusele

Mitmekesisuse päeval on fookuses küsimus, kuidas inimeste erisusi heas mõttes ära kasutada ning luua seeläbi keskkond, kus tugevnevad kõik identiteedid, kirjutab sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna nõunik Agni Aav.

Kaasaegses hoolivas ja üleilmastunud ühiskonnas on oluline, et riik kohtleks kõiki inimesi võrdselt ning arvestaks nende eripäradega. Samuti on oluline kaasamine ning kõigile võrdsete võimaluste tagamine. Täna, 19. aprillil, mitmekesisuse päeval, korraldavad mitmed Eesti ettevõtted ja organisatsioonid üritusi mitmekesisuse päeva väärtuste tutvustamiseks.
Continue reading “Mitmekesisuse päeval pööratakse tähelepanu inimväärikusele”

Mida on meil õppida teiste riikide vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemidest?

Eesti väljakutse on leida viise, kuidas soosida ja toetada laste saamist ning võimaldada lapse vanematele paindlikkust töötamiseks ning hoolduskoormuse jagamiseks. Nende eesmärkide saavutamiseks oleme täiustamas vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemi, kirjutab sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Hanna Vseviov.

Väikelapse hooldamisega seotud karjääripausid puudutavad eelkõige naisi, mis põhjustab ebavõrdsust tööturul. Teiste riikide kogemus näitab, et isade suuremal osalusel lapse hooldamises on positiivne mõju naiste tööhõivele, sündimusnäitajatele ning lisaks aitab kaasa ka lähedasema suhte tekkimisele isa ja lapse vahel. Selleks, et julgustada isasid enam vanemapuhkuse võimalusi kasutama, tuleb vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteem muuta senisest paindlikumaks.
Continue reading “Mida on meil õppida teiste riikide vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemidest?”

Palgasüsteem peab muutuma läbipaistvamaks

Kuigi tööandjatel on juba praegu seadusega ette nähtud maksta naistele ja meestele sama või võrdväärse töö eest võrdset tasu, on selle järgimine seni olnud kesine. Näiteks kolmandikus Eesti organisatsioonidest on töötasu täielikult läbirääkimiste tulemus. Olukorra parandamiseks on sotsiaalministeerium välja töötamas eelnõu, millega toetada tööandjaid oma kohustuste täitmisel – aluseks oleme võtnud teiste riikide praktika, kirjutab soolise võrdõiguslikkuse poliitika juht Agnes Einman.

Kui Eestis on siiani keskendutud peamiselt teadlikkuse tõstmisele, siis näiteks Rootsi seadused kohustavad organisatsioone analüüsima töötasu regulatsioone, praktikaid ja töösuhete tingimusi ning põhjendamatute palgaerinevuste ilmnemisel tuleb organisatsioonidel koostada tegevuskava ebavõrdsuse kaotamiseks.

Continue reading “Palgasüsteem peab muutuma läbipaistvamaks”