Kõrgem omaosalus on libe tee arstiabita jäämiseni

Eesti inimeste omaosalus tervishoius oli 2014. aastal 23,8% tervishoiu kogukuludest samas kui Euroopa Liidu keskmine on 16% ja WHO soovitus on langetada see 15%-ni. Põhjus on lihtne – suurema omaosaluse korral kasvab risk, et inimesed loobuvad rahalistel põhjustel tervishoiuteenuse kasutamisest.  Sel on aga otsene mõju tervisele ja seetõttu tuleb omaosalust rakendada piiratult, hinnates hoolikalt selle võimalikke mõjusid.

Inimeste omaosalus võib tervishoius eksisteerida mitmel erineval moel: teenuste kaudu, mida ravikindlustus üldse ei hüvita või teatud osakaaluna tarbitavast teenusest. Esimese variandi näitena võib tuua täiskasvanute hambaravi, mille puhul pole pärast viimast majanduskriisi suuremale osale tööealisest elanikkonnast ravikindlustusest midagi hüvitatud. Inimene saab küll justkui ise valida parima hinna ja kvaliteedi suhtega arsti, kuid tervishoius on enamasti nii, et patsient, oskamata ise hinnata oma hammaste seisukorda ja teha täpset ravitellimust, on nõrk hinnas läbirääkija. 2014. aastal kulutasid Eesti inimesed hambaravile kokku ligi 77 miljonit eurot, mis moodustas kogu tervishoiuks makstud omaosalusest (278 mln eur) 28%. Lisaks, kui inimesel puudub ravikindlustus ja tegu pole vältimatu abiga, maksab ta ka kõigi teiste tervishoiuteenuste puhul oma ravikulud ise. Samuti juhul, kui inimene otsustab teenuseid tarbida erakliinikus, lootuses nii saada kiiremat või oma eelistustele paremini vastavat teenust.

Continue reading “Kõrgem omaosalus on libe tee arstiabita jäämiseni”

Advertisements

Isade osalemine lapse kasvatamisel on kasulik kogu perele

Isade paremad võimalused vanemapuhkuste kasutamisel toetavad naiste osalust tööturul ja tasakaalustavad hoolduskoormuse jaotust vanemate vahel, ent isade suuremal osalusel laste kasvatamisel on ka mitmeid teisi positiivseid mõjusid naistele, meestele ja eelkõige lastele, kirjutab sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Hanna Vseviov.

OECD uuringu (2013) andmetel aitab isa suurem osalus lapse kasvatamisel luua ja hoida paremaid peresuhteid. Mida rohkem osalevad isad lapse sünni järel tema hooldamises, seda suurem on isade kiindumus oma lastesse ja ka edasine osalemine lapse elus, sealhulgas lapse ülalpidamises. Suurem seotus oma lastega mõjutab omakorda positiivselt meeste tervist ja vähendab nii isade kui laste riskikäitumist.

Continue reading “Isade osalemine lapse kasvatamisel on kasulik kogu perele”

Me ei ole nii terved, et vähe kulutada

Haigekassa enam kui 30 miljoni euro suuruses miinuses esimesel poolaastal ei ole midagi ootamatut – valdkonna siseselt on väga tõsine mure tervishoiu rahastamise küsimuses olnud üleval juba üle kümne aasta. Kuna meie elanikkond vananeb, tööealise elanikkonna osakaal kahaneb, töösuhted on muutustes ja koos elatustaseme kasvuga suurenevad ootused tervishoiusüsteemi poolt pakutavale, siis on päris selge, et senine tervishoiu rahastamise korraldus vajab ümbervaatamist. Valiku koht on vaid, kuidas seda teha ning kas oodata sellega ja lasta süsteemil veelgi üha süvenevasse kriisi langeda, kirjutab sotsiaalministeeriumi  tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Triin Habicht.

Seni on arutelud lõppenud küsimusega, kust ja mille arvelt raha peaks tulema. Arusaadav, et kui kuskil on vaja kulusid suurendada, siis tuleb seda teha kas mõne teise valdkonna arvelt või suurendada tulubaasi. Jah, see on poliitiliste väga keeruliste valikute küsimus. Ning seni, kuni see on mõnevõrra abstraktne fiskaalne arutelu, võibki tunduda asjakohane küsida, kas süsteem, kus on üle 1 miljardi euro, tõesti ei suuda sisemise efektiivsuse arvelt asja lahendada.

Efektiivsus – kas madalad kulud või terved inimesed?
Tervishoiusektor on olnud äärmiselt tubli ja aastaid pingutanud, et ettenähtud vahenditega hakkama saada ja püüdnud muutuda üha efektiivsemaks. Kõik tunnevad uhkust, kui saavutame rahvusvahelistes edetabelites esikoha kui kõige kulutõhusam tervishoiusüsteem – mis tähendab, et meil saavutatakse võrdlemisi head tervisenäitajad väikeste kuludega –, süvenemata isegi edetabeli koostamise metoodilistesse detailidesse ning sellesse, mis peitub sõna „efektiivsus“ taga.

Continue reading “Me ei ole nii terved, et vähe kulutada”

Kaasaegne erihoolekanne suurendab meie heaolu

Sotsiaalteenuste kättesaadavus ja kõikuv kvaliteet on endiselt üle-eestiline probleem ning seda võimendab erihooldekodude ebaühtlane paiknemine riigis. Nõukogude pärand erihoolekandes on endiselt tuntav – paljud asutused on suured, nende eraldatud paiknemine ei ole ratsionaalne ning on koormav väikestele kogukondadele. Samuti on puudu lahendustest, mis toetaksid psüühilise erivajadustega inimesi iseseisval elamisel. Just seetõttu sai 26. augustini esitada projekte erihoolekande süsteemi korrastamiseks EL vahenditest, kirjutab sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse.

Projektid olid oodatud nii suurte hooldekodude reformimiseks kui kogukondlike teenuste loomiseks. Nimelt, 2023. aastaks plaanitakse vähendada suurte ühiselamu tüüpi erihooldekodude teenuskohti ja asendada need väiksemate, kuni 30-kohaliste peretüüpi teenuskohtadega. Kokku on plaanis ümber kujundada 1200 erihooldekodude kohta ning toetada vähemalt 200 uue kogukondliku teenusekoha loomist.

Hoiakud peavad muutuma
Sotsiaalkaitse tähtsus on ajas tõusnud ning seda on hakatud tajuma ka ühiskonnas laiemalt. Kogukonnad on saanud tugevamaks ja esile on kerkinud inimesed, kellel on aega ja tahtmist olulistes küsimustes laiemalt kaasa rääkida. Seisukohtade paljusus on hädavajalik, et tekiks valmidus loobumiseks iganenud hoiakutest.  Continue reading “Kaasaegne erihoolekanne suurendab meie heaolu”

Kas vanemapuhkuste muudatustega saaks parandada naiste positsiooni tööturul?

Sotsiaalministeeriumi kavandatavad muudatused parandaksid naiste positsiooni tööturul ja aitaksid seeläbi vähendada ka palgalõhet, ütles Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Peep Peterson augusti alguses AS Nortalis toimunud ümarlaual. Naiste positsioon on üks väga oluline argument vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi muutmisel, kirjutab sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Hanna Vseviov.

Töö- ja pereelu ühitamine on sageli tõeline väljakutse, mis päädib ühe vanema, enamasti ema, eemalejäämisega tööelust.  Pikalt eemal olemine mõjutab paratamatult aga naiste positsiooni tööturul.

Continue reading “Kas vanemapuhkuste muudatustega saaks parandada naiste positsiooni tööturul?”

Tööandjad ootavad vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemilt paindlikkust

„Iga töötaja on meile oluline ja seepärast on tähtis anda paindlikud võimalused töötamiseks ka lapsega kodus olles,“ ütles Tööandjate Keskliidu esindaja Piia Simmermann 9. augustil AS Nortalis toimunud vanemapuhkuste ja hüvitiste teemalisel ümarlaual. Vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemi kaasajastamisel ongi paindlikkus üks tähtsamaid märksõnu, kirjutab sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Hanna Vseviov. 

Majandusliku kindlustunde kõrval on oluline, et perepoliitika pakuks võimalusi töö ja pereelu ühildamiseks ning vastaks nii lapsevanemate vajadustele kui tänapäevasele töökorraldusele. Teooriad, mille kohaselt takistab naiste suurem osalus tööelus laste saamist, on praktikas ammu ümber lükatud ning kõrgem sündimus on riikides, kus läbi paindliku töökorralduse, kvaliteetse lapsehoiu ning kaasaegse puhkuste ja hüvitiste süsteemi on peredele loodud head võimalused nii töötegemiseks kui pereeluks.

Continue reading “Tööandjad ootavad vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemilt paindlikkust”

Milline on Eesti lapsevanema olukord tööturul?

Eestis on aastas tööturult eemal umbes 6000 vanemat, kelle peres kasvab alla 8-aastaseid lapsi. Neist 91% on naised, mis tähendab, et suuremat osa hoolduskoormusest kannavad just nemad. Pilt lapsevanemate olukorrast tööturul on aga oluline stardipaik vanemapuhkuste süsteemi hindamiseks, kirjutab laste ja perede osakonna juhataja Hanna Vseviov.

Alaealiste lastega naised osalevad tööturul vähem kui nende lasteta sookaaslased. Kui vähemalt ühe alla 6-aastase lapsega 20-49-aastastest isadest töötas mullu 93,5%, siis sama sihtgrupi naistest töötas 59,3%. Alla 3-aastaste laste olemasolu puhul oli hõivelõhe veelgi suurem: meestest töötas 93,9% ja naistest 31,2%. Vahe nende meeste ja naiste hõives, kel lapsi veel pole, oli vaid 4,3 protsendipunkti.

Continue reading “Milline on Eesti lapsevanema olukord tööturul?”