Milline koht on tervishoius „inimesekesksusel“?

Inimesekeskne, patsiendikeskne, kliendikeskne, kasutajakeskne – kuuleme neid mõisteid igapäevaselt üha rohkem, sageli mõtlemata, mis ühe või teise sõna taga peitub ja mida see tervishoiusüsteemis tähendab. Inimesekeskse lähenemise kasuks tervishoius räägivad eetika kõrval ka ratsionaalsed majanduslikud argumendid, kirjutab Triin Habicht tervishoiusüsteemi arendamise osakonnast.

Siin ja edaspidi räägime just inimesekesksest tervishoiust, sest see on erinevatest variantidest kõige terviklikum – võtab arvesse inimest kui tervikut, mitte üksnes konkreetset seisundit ja sümptomit. Inimesest lähtudes arvestame ka inimese eelistusi, heaolu ja laiemalt ka sotsiaalset ning kultuurilist tausta.

Kaasaegse meditsiini ja tervishoiukorralduse arenedes on lähtekohaks seni olnud “keskmine patsient” ja süsteem on üles ehitatud nii, et see vastaks tervishoiuasutuste ja tervishoiutöötajate parimale teadmisele. Inimesekeskselt on püütud läheneda näiteks erinevates vaimse tervise teenustes, dementsuse käsitluses ja sotsiaalteenuste korralduses. Kogu tervishoiusüsteemi tasemel on inimesest lähtumine päevakorda tõusnud üsna hiljuti ja alles arengujärgus.

Continue reading “Milline koht on tervishoius „inimesekesksusel“?”

Advertisements

Kuidas rääkida lastega vägivallast?

Laps peab juba varakult õppima eristama tõelisust väljamõeldisest, tulema toime vastuolulise informatsiooniga, mõistma ja tõlgendama meediast nähtut jpm. Lastega on vaja rääkida sellest, mida nad kuulevad ja näevad. Laps peab tundma, et tema küsimustele vastatakse ja tal on luba rääkida, kirjutab võrdsuspoliitikate osakonna nõunik Helen Sööl.

Lapsed võtavad osa kõigest, mida pakub neile uus elektrooniline meedia ja nende teadmised  on sageli just meedia vahendatud. Üha enam on vaja lastega rääkida kooli-, kodu- ja tänavavägivallast, mille ajendiks on sageli teleris või internetis nähtud filmide ja saadete sisu.

Continue reading “Kuidas rääkida lastega vägivallast?”

Alkoholiaktsiisil on veel tõusuruumi

Kuigi kiusatus võrrelda alkoholi nominaalseid hindu on suur, mõjutab alkoholitarbimist hoopis hinna ja sissetulekute omavaheline suhe. Statistika näitab, et Eestis sai keskmise netopalga eest mullu osta näiteks 60 liitrit viina või koguni pea 400 liitrit ehk 20 kasti (!) õlut, kirjutab rahvatervise osakonna nõunik Triinu Täht.

Üks oluline nüanss alkoholipoliitikas tahab selgeks rääkimist: alkohol olla justkui hirmus kalliks läinud. Lausa nii kalliks, et inimesed seda hulgakaupa ja suurtel kiirustel Lätist muretsemas käivad, mistõttu aktsiisitõusust polevat kasu ei tarbimise ega kahjude piiramisel. Tõsiasi on hoopiski see, et alkoholi hind on inimeste sissetulekutega üsna ühte jalga käinud ning tarbimise ja tervise seisukohast on see palju tähtsam kui number hinnasildil.

Continue reading “Alkoholiaktsiisil on veel tõusuruumi”

Soovime arstitudengitele anda ligipääsu tervise infosüsteemi

Vähemalt neljanda kursuse läbinud arstitudengid, kes töötavad tervishoiuasutuses, võiksid edaspidi saada ligipääsu tervise infosüsteemile. Valitsus on eelnõu heaks kiitnud ning praegu menetleb seda Riigikogu. Selline muudatus annab tudengile võimaluse tutvuda iseseisvalt patsiendi terviseandmetega ja osaleda paremini ravitegevuses, kirjutab tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist Maarja Kerner.

Tudengitele ligipääsu andmine tervise infosüsteemile (TIS) aitab meie tulevasi arste paremini ette valmistada patsiendi iseseisvaks raviks. Kasu saab sellest patsient aga juba täna, sest arsti abilisena töötav tudeng saab andmetega terviklikult tutvudes parema ülevaate patsiendi tervise seisundist ja vajalik info jõuab seeläbi kvaliteetsemalt ning kiiremini raviotsuseid langetava juhendajani. Muudatus teeb süsteemi läbipaistvamaks ja tõstab tudengi isiklikku vastutust, sest täna tehakse neid toiminguid vajadusel juhendava arsti ID-kaardiga.

Continue reading “Soovime arstitudengitele anda ligipääsu tervise infosüsteemi”

Haigekassa: solidaarne ravikindlustus tagab arstiabi inimese sissetulekust sõltumata

Eesti tervishoiukorraldus toetub solidaarsele ravikindlustuspõhimõttele, mis tähendab, et iga inimese tervis on kaitstud sõltumata tema rahakoti paksusest. Võrdse kättesaadavuse säilimise huvides kujunevad teenuste hinnad ja hüvitised kindlate põhimõte järgi, selgitab haigekassa tervishoiu- ja kommunikatsiooniosakonna juht Katrin Romanenkov.

Ravikindlustust ei saa võrrelda teiste tavapäraste kindlustusliikidega. Näiteks kodu- ja liikluskindlustuse puhul tasub inimene kindlustusmakseid selleks, et ootamatutel puhkudel, näiteks õnnetuse korral, suudaks ta katta tekkivaid suuremahulisi kulutusi. Ravikindlustuse puhul aga ei sõltu inimese panus süsteemi ehk kindlustusmakse tema hinnatud terviseriskist, vaid palgatulult arvestatavast sotsiaalmaksust.

Continue reading “Haigekassa: solidaarne ravikindlustus tagab arstiabi inimese sissetulekust sõltumata”

Uued võimalused oskuste täiendamiseks

Lähiaastail suureneb töötukassa roll töötuse ennetamisel ja tööjõupuuduse leevendamisel. Töötukassa on koostöös sotsiaalministeeriumi ja partneritega ette valmistanud uue tööhõiveprogrammi, mis võimaldab järgmise aasta kevadest pakkuda koolitusi ka töötavatele inimestele. Oskuste arendamiseks saavad toetust taotleda nii töökaotuse ohus töötajad kui ka tööandjad tööjõu leidmiseks või ettevõttes ümberkorralduste tegemiseks. Uute meetmete toel võiks prognoosi kohaselt alustada oskuste täiendamisega ligi 3500 inimest 2017. aastal ning 13 000 inimest 2018. aastal, kirjutab töötukassa juhatuse liige Reelika Leetmaa.

Viimastel aastatel on tööpuudus jõudsalt vähenenud ja tööandjad kurdavad üha enam, et sobivate oskustega töötajaid on keeruline leida. Mitmed uuringud kinnitavad, et äritegevuse laiendamist ja töötajate palkamist takistab kõige enam sobivate oskustega töötajate põud. Ka teiste riikidega võrreldes on meie tööandjad tööjõu leidmise osas märksa pessimistlikumad – IMD konkurentsivõime raporti kohaselt oli Eesti 2014. aastal kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavuse osas 60 riigi võrdluses alles 57. kohal. Tööealise rahvastiku vähenemine ja vananemine pingestab olukorda veelgi.

Continue reading “Uued võimalused oskuste täiendamiseks”

Kas arst peab ikka olema ravikindlustuse väravavalvur?

Eestis oli mullu ravikindlustusega kaetud alla 95 protsendi elanikest ja OECD riikidest oleme sellega tagant poolt viiendal kohal. Meist tahapoole jäävad OECD riikidest vaid Poola ja Kreeka ning lisaks Mehhiko ja Ameerika Ühendriigid. Sellele on juhtinud tähelepanu Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ja väljakutse on ka ÜRO tervisealaste arengueesmärkide täitmine, kirjutab Triin Habicht tervisesüsteemi arendamise osakonnast.

2012. aastast on ÜRO tasemel kinnitatud nn Universal Health Coverage (UHC) eesmärgid: kõik inimesed peavad saama oma vajadustele vastavaid tervishoiuteenuseid sünnihetkest kuni väärika surmani – nii haigusi ennetavaid teenuseid kui ka ravi ja hooldust-hoolitsust – ning need teenused peavad olema tõhusad ega tohi inimesi majanduslikesse raskustesse panna. Igal inimesel on õigus saada osa parimast võimalikust füüsilisest ja vaimsest tervisest. Mullusel ÜRO tippkohtumisel said need põhimõtted ka osaks ÜRO säästva arengu eesmärkidest ja tegevuskavast aastani 2030. Muu hulgas mõõdetase inimeste osakaalu, kes on rahastamissüsteemiga kaetud; kättesaadavate teenuste ja ravimite ulatust; ja inimeste omaosalust.

Continue reading “Kas arst peab ikka olema ravikindlustuse väravavalvur?”