Appi tõttab lastekaitse osakond

Kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajate igapäevatöö sujumine sõltub eelkõige omavalitsuse tüübist, selgub Sotsiaalministeeriumi äsja avaldatud uuringust. Praeguseks üle aasta tegutsenud lastekaitse osakond sotsiaalkindlustusametis (SKA) on uuringus kirjeldatud probleemidele juba pakkumas ka lahendusi, kirjutab sotsiaalministeeriumi analüütik Age Viira.

Lastekaitsetöö korralduses on suur roll sellel, kas tegu on olulise sotsiaalmajandusliku mõjuga, regioonikeskust ümbritseva või regiooni ääreala väikese KOViga. Kui esimestes on tööl parema kvalifikatsiooniga lastekaitsetöötajad, kes hindavad ka oma teadmisi ja kogemusi tööks piisavaks, siis viimastes on erialase hariduse ja kõrgharidusega ametnike osakaal väikseim ning nad teevad enamasti (79% juhtudel) lastekaitsetööd osalise ajaga teiste sotsiaalvaldkonna ülesannete kõrvalt.
Continue reading “Appi tõttab lastekaitse osakond”

Mida on meil õppida teiste riikide vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemidest?

Eesti väljakutse on leida viise, kuidas soosida ja toetada laste saamist ning võimaldada lapse vanematele paindlikkust töötamiseks ning hoolduskoormuse jagamiseks. Nende eesmärkide saavutamiseks oleme täiustamas vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemi, kirjutab sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Hanna Vseviov.

Väikelapse hooldamisega seotud karjääripausid puudutavad eelkõige naisi, mis põhjustab ebavõrdsust tööturul. Teiste riikide kogemus näitab, et isade suuremal osalusel lapse hooldamises on positiivne mõju naiste tööhõivele, sündimusnäitajatele ning lisaks aitab kaasa ka lähedasema suhte tekkimisele isa ja lapse vahel. Selleks, et julgustada isasid enam vanemapuhkuse võimalusi kasutama, tuleb vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteem muuta senisest paindlikumaks.
Continue reading “Mida on meil õppida teiste riikide vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemidest?”

Kuidas rääkida lastega vägivallast?

Laps peab juba varakult õppima eristama tõelisust väljamõeldisest, tulema toime vastuolulise informatsiooniga, mõistma ja tõlgendama meediast nähtut jpm. Lastega on vaja rääkida sellest, mida nad kuulevad ja näevad. Laps peab tundma, et tema küsimustele vastatakse ja tal on luba rääkida, kirjutab võrdsuspoliitikate osakonna nõunik Helen Sööl.

Lapsed võtavad osa kõigest, mida pakub neile uus elektrooniline meedia ja nende teadmised  on sageli just meedia vahendatud. Üha enam on vaja lastega rääkida kooli-, kodu- ja tänavavägivallast, mille ajendiks on sageli teleris või internetis nähtud filmide ja saadete sisu.

Continue reading “Kuidas rääkida lastega vägivallast?”