Töövõime hindamine maksab rohkem, ent annab ka selgemad tulemused

Praeguseks on täis saamas esimene aastaring, mil töötukassa hindab inimeste töövõimet. Kuigi hindamise protseduur on uus ning maksab rohkem, annab see ka selgema pildi inimese piirangutest ja võimekusest tööd teha, kirjutab tööhõive osakonna peaspetsialist Sabina Trankmann.  

2017. aasta jaanuarist septembrini tegi töötukassa 37 638 töövõime hindamise otsust. Osaline töövõime hinnati 21 980 ja puuduv töövõime 9418 inimesel. Töövõime ei olnud vähenenud 6240 inimesel. Seega viiest taotlejast neljal on vähenenud töövõime. Täpsemalt näeb esimese üheksa kuu tulemusi järgneval graafikul:

korduvhindamine (2)

Mida suurem oli vanas süsteemis töövõime kaotuse protsent, seda suurem on tõenäosus, et inimesele määratakse uues süsteemis osaline või puuduv töövõime. Ja vastupidi, väiksema töövõime kaotuse (10-40%) puhul võib uue metoodika järgi hindamise tulemuseks olla ka, et inimese töövõime ei ole vähenenud.  Continue reading “Töövõime hindamine maksab rohkem, ent annab ka selgemad tulemused”

Advertisements

Uued võimalused oskuste täiendamiseks

Lähiaastail suureneb töötukassa roll töötuse ennetamisel ja tööjõupuuduse leevendamisel. Töötukassa on koostöös sotsiaalministeeriumi ja partneritega ette valmistanud uue tööhõiveprogrammi, mis võimaldab järgmise aasta kevadest pakkuda koolitusi ka töötavatele inimestele. Oskuste arendamiseks saavad toetust taotleda nii töökaotuse ohus töötajad kui ka tööandjad tööjõu leidmiseks või ettevõttes ümberkorralduste tegemiseks. Uute meetmete toel võiks prognoosi kohaselt alustada oskuste täiendamisega ligi 3500 inimest 2017. aastal ning 13 000 inimest 2018. aastal, kirjutab töötukassa juhatuse liige Reelika Leetmaa.

Viimastel aastatel on tööpuudus jõudsalt vähenenud ja tööandjad kurdavad üha enam, et sobivate oskustega töötajaid on keeruline leida. Mitmed uuringud kinnitavad, et äritegevuse laiendamist ja töötajate palkamist takistab kõige enam sobivate oskustega töötajate põud. Ka teiste riikidega võrreldes on meie tööandjad tööjõu leidmise osas märksa pessimistlikumad – IMD konkurentsivõime raporti kohaselt oli Eesti 2014. aastal kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavuse osas 60 riigi võrdluses alles 57. kohal. Tööealise rahvastiku vähenemine ja vananemine pingestab olukorda veelgi.

Continue reading “Uued võimalused oskuste täiendamiseks”

Millist aktiivsust oodatakse osalise töövõimega inimeselt?

Töövõime süsteemi ühe muudatusena lõpetatakse püsiva töövõimekaotuse protsentuaalne tuvastamine ning selle asemel hakatakse hindama töövõimet. Inimesele antakse rohkem õigusi, et saada abi ja toetust, ja osalise töövõime korral on tal ka kohustus olla aktiivne.

Töövõime hindamise uus metoodika ei keskendu haigustele ega puudele, vaid inimese võimetele. Kohustus olla osalise töövõime korral aktiivne on aga tekitanud ebakindlust ja küsimusi. Olgu siinkohal kohe öeldud, et aktiivsusnõue ei tähenda ootust kohe tööle minna, kaugel asuva või liiga raske töö vastu võtmist.

Aktiivsus tähendab väga erinevaid tegevusi
Osalise töövõimega inimestel, kes ei tööta, on töövõimetoetuse saamiseks kohustus ennast töötuna arvele võtta, tööd otsida ning osaleda töötukassa pakutavatel töölesaamist toetavatel teenustel. See tähendab, et inimesel on õigus töötukassast saada rahalist toetust ja töölesaamiseks vajalikku igakülgset abi, kuid toetuse ja teenuste saamise eelduseks on, et inimene teeb pingutusi töö leidmiseks ja kasutab talle pakutavaid teenuseid, et oma töölesaamise väljavaateid suurendada. Lisaks töötamisele ja tööotsimisele tähendab aktiivne olemine ka näiteks õppimist, alla 3-aastase lapse või puudega inimese hooldamist.

Continue reading “Millist aktiivsust oodatakse osalise töövõimega inimeselt?”