Neli olulist punkti vanemahüvitise muudatustest

Täna on Riigikogus esimesel lugemisel paindlikumat vanemahüvitist lubav eelnõu. Muudatuste eesmärk on motiveerida mõlemat lapsevanemat hoolitsema lapse eest tema esimestel eluaastatel ning lisada vanemahüvitise süsteemi rohkem paindlikkust, et lapsevanematel oleks soovi korral võimalik kombineerida lapsega kodus olemist ja töötamist, kirjutab perepoliitika juht Pirjo Turk.  

Täpsemalt on eelnõuga plaanis:

  • pikendada isapuhkus seniselt kümnelt tööpäevalt 30-le päevale ning tasustada seda isa täiendava vanemahüvitisega;
  • toetada paindlikumat töö- ja pereelu ühildamist ehk tõsta vanemahüvitisega samal ajal töötamise sissetulekupiiri ja anda vanematele võimalus võtta vanemahüvitist välja osaliselt või seda peatada ja taasalustada kuni lapse 3-aastaseks saamiseni;
  • muuta vanemahüvitise arvutamise aluseks olevat perioodi;
  • luua kolmikute ning suurema arvuga mitmike toetus.

Et asi aga veelgi selgem oleks, kirjeldan järgnevalt kõiki muudatusi pikemalt.

Continue reading “Neli olulist punkti vanemahüvitise muudatustest”

Advertisements

Kas vanemapuhkuste muudatustega saaks parandada naiste positsiooni tööturul?

Sotsiaalministeeriumi kavandatavad muudatused parandaksid naiste positsiooni tööturul ja aitaksid seeläbi vähendada ka palgalõhet, ütles Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Peep Peterson augusti alguses AS Nortalis toimunud ümarlaual. Naiste positsioon on üks väga oluline argument vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi muutmisel, kirjutab sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Hanna Vseviov.

Töö- ja pereelu ühitamine on sageli tõeline väljakutse, mis päädib ühe vanema, enamasti ema, eemalejäämisega tööelust.  Pikalt eemal olemine mõjutab paratamatult aga naiste positsiooni tööturul.

Continue reading “Kas vanemapuhkuste muudatustega saaks parandada naiste positsiooni tööturul?”